Obsah (6)

§ 218§ 187§ 238§ 439§ 232§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-22033 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.septmeb

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 22.08.2006 esitas OÜ Analiit-AA hagi Vladimir Matrossovi vastu 67 540,09 krooni saamiseks. Pooled sõlmisid 11.02.2004 laenulepingu, mille kohaselt sai kostja laenu 450 000 krooni tähtajaga kuni 11.02.

1. Kostja kohustus laenu alates 11.03.2004 graafikujärgselt tagastama. Laenu mittetähtaegse tagastamise korral kohustus kostja tasuma viivist 12% viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjal on tasumata võlg perioodi 24.03.2006-11.08.2006 eest summas 67 540,09 krooni. 23.10.2006 suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista võlgnevus perioodi 12.08.2006-26.10.2006 summas 35 527 krooni. 20.02.2007 suurendas hageja haginõuet ja palus välja mõista võlgnevus perioodi 27.10.2006-11.02.2007 eest summas 48 948,72 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 152 015,79 krooni. Kostja esitatud tasaarvestuse avaldus on põhjendamatu. Audiitorkontroll ei ole kordagi näidanud, et hagejal oleks olnud mingi laenuvõlgnevus Sergei Matrossovi ees. Kohtule 15.11.2006 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole välja toonud võla arvestuse metoodikat. Võlasumma ei lähe kokku maksegraafikuga. Kostja väitel ei ole tema laenulepingule alla kirjutanud. 19.01.2009 kohtuistungil kinnitab kostja võlgnevust 152 000 krooni. Kostja on hagejale esitanud tasaarvestamise avalduse. Avalduses viidatud nõue on omandatud Sergei Matrossovilt. Laenuleping on sõlmitud seoses tegevusega Venemaal, seadmete ostuga, mis hiljem Eestisse toodi, nad on läbinud tollilao. Raamatupidamises võib-olla tõesti ei ole seda kajastatud. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Vladimir Matrossovilt välja võlgnevuse 152 015,79 krooni OÜ Analiit-AA kasuks. Menetluskulud jäid täies ulatuses Vladimir Matrossovi kanda. Kostja tunnistas 19.01.2009 toimunud kohtuistungil hageja nõuet 152 000 krooni, kuid kostja vastuväite kohaselt on nõue tasaarvestatud. Väidetavalt saatis kostja hagejale 29.10.2007 tasaarvestuse teostamise avalduse (tl 141, 153), kuna 20.10.2007 nõude loovutamise lepinguga läks kostjale üle Sergei Matrossovi nõue OÜ Analiit-AA vastu summas 200 000 USD (tl 121, 129). Kostjale loovutatud nõue tuleneb OÜ Analiit-AA juhatuse liikme Vladimir Matrossovi ja Sergei Matrossovi vahel
2. märtsil 1999 sõlmitud laenulepingust (tl 136). Käesoleval juhul ei ole aga täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Kostja poolt hagejale esitatud tasaarvestuse avaldusest ei selgu, millise kohustuse täitmist saab ta hagejalt nõuda. Kostja ei ole ka tõendanud, et tal oleks 200 000 USD ulatuses nõue hageja vastu. Samuti puuduvad hageja raamatupidamises andmed Sergei Matrossovi ees täitmata laenukohustuse kohta. Samas oli kostja ise vaidlusalusel perioodil juhatuse liikmena raamatupidamise eest vastutav isik. Dokument nimetusega „allkiri“, 17.03.1999 laenuleping ja nõude loovutamise leping (tl 136-140) on ebausaldusväärsed ning neid ei saa

§ 238

lg 5 tulenevalt pidada tõenditeks, mis kinnitaksid kostjal hageja vastu nõude olemasolu. Laenulepingu lisa kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 8,5% kalendrikuus. Seega oli põhjendatud hageja intressinõue summas 5379,45 krooni. Laenulepingu p 3.

1. järgi kohustus kostja saadud laenu laenuandjale tagastama 11.02.
2. Kostja on jätnud laenu täies mahus tagastamata. Seega tuleb temalt hageja kasuks 2 välja mõista põhivõlgnevus 132 500 krooni. Lepingu punkt 3.
3. kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab laenusaaja viivist 12% viivitatud summast aastas. Kuna kostja on laenumaksete tasumisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu p-ga 3.
4. ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 18.02.2007 summas 14 136,35 krooni Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja Vladimir Matrossov palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatus ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Maakohus on ebaseaduslikult jätnud tähelepanuta kostja poolt hagi aluseks oleva nõude tasaarvestuse teostamise asjaolu. Maakohus ületas

§ 439

sätteid, rikkudes haginõuete piire käesolevas asjas ning rikkudes seadusega kehtestatud korda tunnistades kehtetuks:

1. Sergei Matrossovi ja OÜ Analiit-AA vahel 17.03.1999 sõlmitud laenulepingu;
2. Sergei Matrossovi ja Vladimir Matrossovi vahel 20.10.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu. Kohus hindas dokumentaalseid tõendeid (nimetatud lepinguid) rikkudes

§ 232lg 1 sätteid, jättes tähelepanuta asjakohased VÕSRS § 2 ja Ts

ÜS § 67 lg sätted (redaktsioon enne 01.07.2002). Sergei Matrossovi ja OÜAnaliit-AA vahel 17.03.1999 sõlmitud laenulepingu allkirjastas OÜ Analiit-AA poolt seaduslik esindaja ning TsÜS § 38 ja 43 kohaselt tekitas see tehing vastavaid seaduslikke tagajärgi OÜ Analiit-AA jaoks. Maakohtu loogikast tulenevalt on sugulaste vahel sooritatud tehing vähem usaldatav kui mittesugulaste vaheline tehing. Nimetatud diskretsiooniga on maakohus rikkunud Inimõiguste Euroopa Konventsiooni § 14, Põhiseaduse § 12 ja TsÜS § 60. Vladimir Matrossov võib nõuda eespool mainitud tehingute täitmist, kuna hageja ei ole vaidlustanud Sergei Matrossovi ja OÜ Analiit-AA vahel 17.03.1999 sõlmitud laenulepingu ning Sergei Matrossovi ja Vladimir Matrossovi vahel 20.10.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivust. Samuti puuduvad vastavad kohtuotsused. Riigikohus on oma otsuses nr 32-1-50-04 leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama. Vastavalt seadusele on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alus ning raamatupidamise kord erinevad juriidilised mõisted. Sergei Matrossovi ja OÜ Analiit-AA vahel 17.03.1999 sõlmitud laenulepingu sõlmimise hetkel kehtisid TsÜS § 58, ENSV TsK § 5 ning RPS sätted. Eelnimetatud sätted ei sisalda õiguslikku regulatsiooni, mis kehtestaks, et kohustused tekivad alates vastavate kohustuste kajastamise hetkest kohustatud isiku raamatupidamisarvestuses. RPS (redaktsioon enne 01.01.2003) sätted kehtestasid ainult raamatupidamisearvestuse ja aruandluse pidamise korra. Samuti ei too raamatupidamisarvestuse korra rikkumine endaga kaasa isiku, kes on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust, kohustuste kehtetust, vaid selle isiku haldus- või kriminaalvastutuse. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.02.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 654lg 6 korrata.

Maakohus ei ole tsiviilasja menetledes rikkunud menetlusõiguse norme nagu väidetakse kaebuses. Maakohus ei ole tunnistanud kehtetuks Sergei Matrossovi ja OÜ Analiit-AA vahel 17.03.1999 sõlmitud laenulepingut nagu ekslikult väidetakse kaebuses. Maakohus tuvastas kõiki asjas esitatud tõendeid hinnates, et nimetatud laenulepingu järgi ei ole raha üle antud 3 OÜ-le Analiit-AA. 1999. aastal, s.o. laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 272 lg 2 alusel loeti laenuleping sõlmituks mitte lepingu allkirjastamisest, vaid raha üleandmise momendist. Hageja eitab sellise laenu saamist kostjalt. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja poolt esitatud 17.03.1999 laenulepingust tulenevat nõuet ei saa tasaarvestada hageja poolt esitatud põhjendatud vastuväidete tõttu. Maakohus on viidanud raamatupidamise seadusele, mille kohaselt pidanuks laenusaamine kajastuma ka hageja raamatupidamises. Kostja ei ole tõendanud raha jõudmist hagejani. Kuna laenu tagastamise tähtaeg oli alles 01.10.2007, siis pidanuks laen kajastuma ka hageja raamatupidamises kõik need aastad. Kolleegium leiab samuti, et kostja poolt antud allkirja ei saa pidada piisavaks tõendiks raha üleandmise kohta hagejale (t.l.136). Muud tõendid selle kohta puuduvad. Siinjuures on maakohus põhjendatult kriitiliselt suhtunud kostja poolt esitatud 17.03.1999 laenulepingusse, mis on allkirjastatud vendade Matrossovite poolt ja seda ka põhjendanud (t.l.139-140).

§ 232lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Põhjendatult seab kahtluse alla kostja poolt tasaarvestamiseks esitatud tõendid ka nende kasutamine tsiviilasjas 2-06-17790, kus neile on antud hinnang otsuse p-s 17 (t.l.219-227). Hageja ei ole kinnitanud kostja väiteid, et nii 17.03.1999 laenuleping kui ka allkiri raha vastuvõtmise kohta olid olemas hageja raamatupidamises. Ebaõige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt jättis maakohus 17.03.1999 laenulepingust tuleneva nõude tähelepanuta ainult seetõttu, et see oli allkirjastatud vendade poolt. Maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt hinnanud ja põhjendatult jätnud tasaarvestuse arvesse võtmata ja hagi rahuldanud. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4