2-09-32418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2009.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind 2-09-32418 N P hagi S P vastu lapsele elatise nõudes 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: S P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Rahuldada N P hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Välja mõista kostjalt S P hageja N P kasuks elatis lapse V P (sünd. XXX.) ülalpidamiseks alates 01.03.2009.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
- Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis tütre V P ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus alates 01.03.2009.a.. Kostja kirjalikus vastuses hagile on nõus maksma hagejale igakuuliselt 2 175 krooni. Kohtuotsuse põhjendused 1
(2)2-09-32418 Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus tuvastas, et poolte abielust on sündinud 16.12.2003.a. tütar V P (t.l. 6). Pooled ei vaidle lapse vajaduste, ega vanemate varalise olukorra üle. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatis kuulub väljamõistmisele alates nõutud ajast, s.o. 01.03.2009.a PkS § 70 lg 2 alusel. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.03.2009.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 2 175 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 575 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna menetlusosalised Hageja on kohtule teatanud, et temal menetluskulusid ei ole, seega leiab kohus, et kummagi poole kantud menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)