2-09-28962/16

2-09-28962 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-28962 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V R (isikukood: XXX; kohtudokumendid toimetada V R elukoht: XXX) Kostja: E N (endine nimi R, isikukood: XXX; elukoht: XXX Kohtuistungi aeg Resolutsioon
2. september 2009.a. V R hagi E N vastu lapsele elatise nõudes
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Välja mõista kostjalt E N hageja V R kasuks elatis tütar E R, sünd. XXX ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre E R täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
5. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hageja on 16.06.2009.a. esitanud Viru Maakohtule hagi kostjalt hageja kasuks tütre E ülalpidamiseks igakuulisel 3 000 krooni väljamõistmiseks alates 01.06.2008.a. Hagiavalduse kohaselt oli ta kostjaga abielus 21.08.1998.a. kuni 14.07.2003.a. XXX. sündis pooltel tütar E. 1 2-09-28962 Kostja ei osuta varalist abi tütre ülalpidamiseks. Tütar õpib Narva-Jõesuu üldhariduskoolis ja muusikakoolis. Muusikakooli õpingute eest tuleb maksta 150 krooni kuus. Tütar õpib flöödiklassis. Muusikahariduse saamiseks on tütrele vaja osta flööt, mille maksumus on 5 0006 000 krooni. 20008.a. augustikuus oli hageja sunnitud sõitma ajutiselt Soome, kus hetkel õpib soome keelt seoses edaspidise tööle asumisega. Sotsiaaltoetusi hageja ei saa ja ta on töötuna arvel. Tütar elab ajutiselt Narva-Jõesuus koos hageja emaga. Iga kahe nädala tagant tuleb hageja tütre juurde. Hageja on töövõimetuspensionär, tema pensioni suurus alates 01.06.2009.a. on 2009 krooni. Varaliselt aitab hagejal tütart ülal pidada hageja ema, kes on samuti pensionär. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Võttes arvesse, et poolte tütre vajadused on suuremad alammäärast, kuna ta õpib tasulises muusikakoolis, aga hageja on töövõimetu, piiratud töövõimega, kel puudub sissetulek, siis leiab hageja, et kostja on kohustatud maksma elatist tütre ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus alates 15.06.2008.a., sest kostja on ilma mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse eelmisel perioodil ühe aasta eest. Kostja vastus Kirjalikus vastuses 17.07.2009.a. kohtule kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei ole nõus summaga, mida hageja nõuab. Ajavahemikul 16.04.2004-30.04.2009.a. oli kostja töövõimetuspensionär. Praeguseks ajaks kostja ei jõudnud pikendada töövõimetuspensioni. Talle maksti pensioni 2 190 krooni kuus. Praegu on kostja tööhõiveametis arvel Kohtuistung Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja palub välja mõista kostjalt elatise tütre ülalpidamiseks igakuuliselt seaduses sätestatud miinimumsumma 2 175 krooni alates 16.06.2008.a. Kostja hagi ei tunnista ja jääb oma kirjaliku vastuse juurde, kostja on nõus maksma hagejale pool summast, mida ta seaduse järgi saab. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et pooltel sündis abielust 15.05.1998.a tütar E R (t.l. 3-5). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle, lapse vajaduste üle. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-12 2-09-28962 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras (t.l. 9). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Vaidlust ei ole, et tütar E elab emaga ja on ema ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et hageja on töövõimetu (t.l. 8) ja et ta saab töövõimetuspensioni 2009 krooni. Sotisaalkindlustusameti tõendist on näha, et lapsetoetuse maksmine hagejale on lõpetatud alates 01.05.2009.a. seoses hageja elama asumisega Soome (t.l. 7). Vaidlust ei ole, et hageja on töötuna arvele võetud Soomes (t.l. 10). Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus tuvastas, et ajavahemikul 16.04.2004.a.-30.04.2009.a. oli kostja töövõimetuspensionär ja talle maksti töövõimetuspensioni (t.l. 22). Tuvastatud on, et Ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmetel kostjale vara ei kuulu, Maanteeameti tõendi kohaselt kostja nimele sõidukeid registreeritud ei ole, tuvastatud on, et kostja üürib korterit (21, 23-25, 37), kostja pangaväljavõtetest ja Maksu- ja Tolliameti teatistest on näha, et püsiv sissetulek kostjal puudub (t.l. 26-29, 51-52). Kohus tuvastas, et alates 25.05.2009.a. on kostja arvele võetud töötuna (t.l. 30). Vaidlust ei ole, et kostja ei tööta ja töötasu tal ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks hetkel töövõimetu, kostja on kinnitanud kohtule et otsib tööd, siis kohus leiab, et kostja peab maksma elatist lapse ülalpidamiseks vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras s.o. 2 175 krooni. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last on oma sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab vanem tegema kõik endast sõltuva, et tagada vajalike vahendite olemasolu lapse ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse E R 16.06.2008.a. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61
6. lõikes nimetatud asjaolusid. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuid kostja on esitanud vastuväite, et ta oli töövõimetu ja seetõttu ei saa maksta elatist tagasiulatuvalt. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 lõikes nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu. Kohus tuvastas, et kostja oli töövõimetu ajavahemikul 16.04.200430.04.2009.a., pooled ei vaidle, et kostjale maksti pensioni 2 190 krooni kuus. Kohus leiab, et 3 2-09-28962 kuna esineb PkS § 61 lg 1 nimetatud asjaolu, et kostja oli töövõimetu kuni 30.04.2009.a., siis ei ole võimalik elatist välja mõista tagasiulatuvalt sellise aja jooksul nagu seda nõuab hageja, sest kostja varanduslik olukord ei võimalda elatist tagasiulatuvalt maksta. Kuid kohus leiab, et kostjalt tuleb elatis tagasiulatuvalt välja mõista alates 01.05.2009.a., sest kostja töövõimetus on lõppenud 30.04.2009.a. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt E N hageja V R kasuks elatis tütre E R ülalpidamiseks, sünd. XXX. ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre E R täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osade, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4