lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning on poolte esitatud tingimustel ka täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingus märgitud kinnituse kohaselt on vastavad õiguslikud tagajärjed pooltele teada.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Menetluskulude jaotusest Kompromissilepingu sõlmimisel on pooled kinnitanud, et hageja hüvitab kostjale tema kantud menetluskulud ning muud kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kohtu poolt kostja taotlusel määratud käekirja- ja dokumendiekspertiis on teostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt. Ekspertiisi maksumuseks kujunes tegelikult vastavalt käekirjaekspertiisi aktile nr DK0205-09/2480, 17.07.2009 lisatud õiendile 4320 krooni ning dokumendiekspertiisi aktile nr DM-0206 -09/2487,15.07.2009 lisatud õiendile summas 1080 krooni, s.o. kokku summas 5400 krooni. Õiendites märgitud töötundide arvust (vastavalt 24 tundi ja 6 tundi) ning ekspertidele esitatud materjalide mahukust arvestades on kohtu hinnangul ekspertiisi kogumaksumus ka põhjendatud. Õiendites märgitud summad kuuluvad kandmisele menetluskuludesse vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusele nr 263 - ”Riiklikule ekspertiisiasutusele, muule asutusele või juriidilisele isikule seoses kohtuekspertiisi tegemisega tekkinud kulude arvestamise ja hüvitamise kord”. Ekspertiisikulu katteks tasus kostja S A` summas 3000 krooni enne ekspertiisi määramist kohtudeposiitkontole (17.06.2008, tehingu nr 164, a/a xxxx). Seoses täiendavalt hüvitamisele kuuluva ekspertiisikuluga summas 2400 krooni on hageja 22.10.2009 teatanud oma nõustumusest, et nimetatud summa jääb menetluse lõpetamisel hageja kanda. Muid kulusid asjas pooled ei ole kandnud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (
-i rakendusseadus) § 3 lg 1 kohaldatakse enne 01.01.2006 Tsiviilkoh- 4 tumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal (30.08.2001) kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 57 lg 1 kohaselt ei pidanud isik Riigilõivuseaduses sätestatud juhtudel riigilõivu riigituludesse tasuma.
lg 2 kohaselt tõendas äriühingu maksejõuetust pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 10 tulenevalt oli pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 2 ja 3 alusel võis pankrotihaldur taotleda riigilõivust vabastamist ka muudes asjades kui vara tagasivõitmine ja tagasinõudmine. Seega, hagi esitamisel kehtinud
lg 1 ja 2 ning RLS § 16 lg 1 p 10 tulenevalt oli hagi menetlusse võtmisel AS Eesti Maapank (pankrotis) pankrotistunud äriühinguna riigilõivu tasumise kohustusest seadusest tulenevalt vabastatud isikuks, mistõttu antud asjas menetluse lõpetamisel poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega seoses puudub alus ka käesoleval ajal riigilõivu sissenõudmiseks.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 12.novembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.