) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS (hageja) esitas 28.11.2008 kohtule hagi PS`i (kostja I) ja J Sa (kostja II) vastu solidaarselt 58 748.63 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 09.04.2009 avaldusega vähendas hageja nõuet leppetrahvi ulatuses ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 56 168.10 krooni, millest põhivõlg on 29 083.47 krooni, intress 4 735.39 krooni ja 09.04.2009 seisuga viivis 20 899.24 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulus 1 450 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist alates 09.04.2009 kuni krediidisumma tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale I 30 000 krooni, intressiga 29.01 % aastas. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu, millega kostja II võttis endale vastutuse kõigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate võimalike nõuete ees. Kostjad ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Hageja ütles 27.11.2006 avaldusega lepingud üles. 2 2-08-80405 Kohus määras 12.06.2009 kella 10:00 kohtuistungi. Kostjad jätsid istungile ilmumata. Kostjale I oli kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.04.2009. Kostjale II oli kohtukutse kättetoimetatud 24.04.2009 kostjaga koos elavale isikule. Kostjatele on kohtukutses selgitatud, et kui kostjad ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, intressi ja viivise osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I tarbijakrediidilepingu ning hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja II võttis endale vastutuse hageja ja kostja I vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete ees. Kostjad ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning lepingud on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 29.01 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 29.01 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 09.04.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 10.04.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda
lg 3.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud 3 2-08-80405 ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 2 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 52 krooni, maksekäsu kiirmenetlusel esitamisel tasutud riigilõivu 290.83 krooni, kohtutäituri tasu 826 krooni, menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni ja õigusabi tasu 1 800 krooni. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohtutäituri 16.01.2009 ja 03.02.2009 on otsuste alusel on kohtutäiturile välja makstud tasu 649 krooni, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Kohtutäituri tasu ettemaksuna jääb kohtu tagatiskontole 177 krooni, mille tagastamist saab hageja kohtult taotleda. Lisaks kuulub kostjatelt väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 2 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 52 krooni, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõivu 290.83 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni ja arvestades asja mahtu ja kohtuistungi kestvust (6 minutit) lepingulise esindaja tasu 500 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.