3-09-644/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2009, Jõhvi 3-09-644 R. M kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
2. aprill 2009 R. M ning Viru Vangla esindaja Kadi Laanemäe Resolutsioon 1.Jätta R. M kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta 500 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 27.03.2009 esitas R. M Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1) ja palus, et Viru Vanglalt mõistetaks välja 10 000 krooni talle tekitatud mittevaralise kahju katteks. Kaebaja väitis, et vangla jättis tema kirja edastamata, tekitas sellega suuri emotsionaalseid probleeme ja negatiivseid tundeid ning kahjustas suhet elukaaslasega. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 19) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et antud juhul ei nähtu, et kaebaja väidetavate üleelamiste seost vangla käitumisega ega tõsiseltvõetavat mittevaralist kahju. Seejuures märgiti, et kaebaja kiri on registreeritud vastavas kaustikus, kui see oleks väljasaadetavatest kirjadest eraldatud, oleks ta kinnipeetavale tagastatud ning lisati, et ka AS Eesti Post tegevuses võib ette tulla eksimusi. Kohtuistungil jäi R. M oma kaebuse juurde ja väitis kahju seisnevat selles, et kirjas olnud piltide kadumine tekitas probleeme elukaaslasega. Viru Vangla esindaja Kadi Laanemäe jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ega esitanud olulisi täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja
3. Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või 1 1 tegevusetusega ja kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks ainult vastavaid ülesandeid täitnud isiku poolt vahetult põhjustatud kahju. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kehtestatu järgi võimalik vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. R. M ei osanud kohtuistungil oma kahju hüvitamise alust määratleda ja tugines üksnes sellele, et kuna tema kiri jäi edastamata, tekitati talle vangla süül hingelisi kannatusi (tl. 26). Niisugust mittevaralise kahju hüvitamise alust ei ole riigivastutuse seaduse eelnimetatud sättes küll otseselt nimetatud, kuid tinglikul võiks seda käsitleda isiku tervise kahjustamise või väärikuse alandamisena, ükski muu eelloetletud kahju tekitamise alustest ei saa käesoleval juhul arvesse tulla. Oma tervisele tekkinud reaalset kahju ei ole R. M väitnud ega tõendanud. Väärikuse alandamise puhul saab rahaline hüvitus aga põhjendatud olla vaid siis, kui kohtus leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese piinamine, alandamine, kahjustamine, teotamine või tema au ja väärikustunde riivamine. R. M kaebuses nimetatud kuupäeval on väljaminevate kirjade registreerimise raamatusse tehtud tema nimega märge (tl. 5) ning seega pole peale kaebaja enda väidete mingeid muid tõendeid, et Viru Vangla üldse oleks jätnud tema kirja edastamata ja võiks seega olla osaline väidetava kahju tekkimises. Isegi juhul, kui kiri jäi edastamata, ei kinnita miski kohtule esitatust, et see toimus R. M väärikuse alandamise või talle kannatuste tekitamise eesmärgil ja saaks kaasa tuua kahju hüvitamise riigivastutuse seaduse alusel. Samuti on oluline, et kaebaja enda sõnade kohaselt on tal ka varem kirju kaduma läinud ja vaidluse põhjuseks oleva kirja üleandmisel hoiatati teda, et piltide tõttu ei saadeta seda edasi (tl. 2627). Seega oli R. M teadlik võimalustest, et kiri võib kaduma minna või saatmata jääda ning seda siiski üle andes lõi ta ise võimaluse piltide kadumisega tekkida võivaks kahjuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole R. M kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega vabastatud 500 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 9). Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ja vastavaid kuludokumente ei esitanud (tl. 27). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2