KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-16734

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 16.04.2009.a. esitas AS Eesti Krediidipank kohtule hagi SS (kostja 1) ja MS’i (kostja 2) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu , mille alusel laenas hageja kostjale 1 laenu summas 50 000 krooni, laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 19.09.

1. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 18% aastas ja p 2.7 järgi oli maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 20.kuupäev. Lepingu p 9.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (määraga 0,1% päevas). Lepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks sõlmis hageja 05.10.2007.a. käenduslepingu kostjaga 2, kes vastutab kostja 1 kui laenusaaja kohustuste täitmise eest maksimumsummas 50 000 krooni. Alates märts 2008.a. tekkisid kostjal 1 viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel. Sellega seoses teavitas hageja kostjat 1 tekkinud võlast ning saatis talle 09.12.2008.a. ja 03.01.2009.a. võlateatised, milles nõudis lepingu täitmist. Esitatud nõuetele vaatamata ei asunud kostja 1 lepingut korrektselt täitma. Seetõttu hoiatas hageja 20.01.2009.a. kostjat 1 lepingu ülesütlemisest ning nõudis kostjalt 1 lepingust tulenevate võlgnevuste kustutamist. Kuna kostja 1 võlgnevust ei kustutanud, teatas hageja 02.04.2009.a. kostjatele lepingu ülesütlemisest. Leping loeti üles öelduks alates 02.04.2009.a. Seisuga 15.04.2007.a. on kostjate võlgnevus hageja ees kokku 49 581.87 krooni, s.o põhivõlgnevus summas 43 550.13 krooni ja kõrvalnõuded summas 6031.74 krooni. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 18% põhivõlast (43 550.13 krooni) aastas alates 16.04.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni ning kõik hageja poolt kantud menetluskulud, s.t riigilõiv summas 7500 krooni. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks
2. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 307lg 1 alusel 20.08.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade.

Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse 2

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 82, §-ga 100, §-ga 101, §-ga 108, § 113 lg-ga 1, § 142 lg-ga 1. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus kokku summas 49 581.87 krooni ning viivis 18% põhivõlast (43 550.13 krooni) aastas alates 16.04.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni.

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Vastavalt

§ 162

lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 7500 krooni (s.o riigilõiv 7500 krooni). Karin Sonntak Kohtunik 3