lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 08.04.2006.a. Tallinnas Statoili teenindusjaamas, aadressil Paldiski mnt 44, Tallinn liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja juhtides sõidukit alkoholijoobes. Kostja süül tekkis kannatanule kahju summas 5 260,00 krooni, mille hüvitas kannatanule hageja, kuivõrd kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli sõlmitud SAS liikluskindlustuse tavaleping. Hüvitatud summale lisandusid kahjukäsitluskulud summas 1157,20 krooni. Hageja esitas LKS § 48 lg 2 p-de 2 ja 4 ning lg 3 alusel tagasinõude kostjale. Lähtuvalt kostja soovist tasuda võlgnevus osade kaupa, sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 060517, mille kohaselt pidi kostja tasuma alates 15.06.2006 – 15.05.2007 iga kuu 15. kuupäevaks 500 krooni ja 15.06.2007 viimase osa summas 417,20 krooni. Kostja alustas võlgnemise tasumisega ning 10.07.2007 tasus 500 krooni ning 28.02.2007 läbi Julianuse Inkasso Agentuuri 3000 krooni. Kostjal on tasumata 2917,20 krooni, mis moodustab ka antud tsiviilasja hagihinna. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse koos tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks 5 817,20 krooni ja viivis alates 17.05.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 1200.00 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250.00 krooni, kokku 1450.00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.
lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.