nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 02.06.2009.a. esitas RP kohtule hagi OÜ N vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.08.2008.a. tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja tööle ehitaja ametikohale. Lepingu järgi tuli hagejal asuda tööle Soomes hiljemalt 23.08.2008.a. Nimetatud päeval sõitis hageja tööandjalt saadud juhiste kohaselt Soome, kus asus samal päeval tööle Porvoo koolimaja ehitusel ripplagede paigaldajana. Pooled sõlmisid suuliselt ka palgakokkuleppe, mille kohaselt kuni 2008.a. lõpuni kohustus tööandja maksma töötajale 15 EUR tunnis, mis sisaldas ka hageja Soomes asuva elukohaga seotud kulusid. Alates 01.01.2009.a. pidi hageja palgaks olema 9 EUR tunnis ning avaldaja Soomes elamine pidi olema tööandja kulul. Kokku töötas hageja Soomes 6 kuud ja 5 päeva. Kostja rikkus oluliselt hagejaga sõlmitud töölepingut, mistõttu palub hageja lugeda poolte vahel 20.08.2008.a. sõlmitud töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon) alusel alates tööandjale hagiavalduse kättetoimetamisele järgneva 5 päevase etteteatamise tähtaja möödumisest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista saamatajäänud tasud kogusummas 152 055.49 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagimaterjalid edastatud 17.06.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks sisulist vastust hagile kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud TLS §-ga 82 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon); Töölähetuse kulude, hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord: § 5 lg-ga 1, §-ga 10.
Vastavalt
lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 2400 krooni, s.o hageja kulud õigusabile, kuivõrd RLS § 22 lg 1 p 1 järgi ei ole antud hagi lõivustatud.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest (RLS § 57 lg 2). Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks koos taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule elektrooniliselt. Nimetatud avaldus koos lisadega (sh digitaalallkirja kinnitusleht) moodustab kokku 5 lehekülge (1 eks). Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 25.00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.