Obsah (4)

§ 3§ 8§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2009.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-42345

§-dele 101 lg1 p6 ja 113 ja TsMS §-le 126 lg1 tuginedes (vt ka tl. 8788): 1) kostjalt välja mõista viivis summas 11113.76 krooni. Sellega on hageja vähendanud viivist nii, et summa jääb hagiavalduse esitamise ajaks tasumata põhivõlast väiksemaks; 2) kostjalt välja mõista hageja poolt seoses kostja võlgnevusega kantud õigusalase nõustamise ja kostjaga läbirääkimiste teenuste kulud. 3) Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Oma vastuses kostja kirjalikule vastusele (tl.76-77), peab hageja kostja väiteid selles, et kahte kostja poolt nimetatud umbrohutõrjevahendit ei või omavahel segada ebaõigeks. Kostja ei ole oma väiteid ühegi tõendiga kinnitanud. Umbrohi peabki tõrjevahendi kasutamisel kolletuma. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud, et ta sai majanduslikku kahju, väide on selles osas paljasõnaline. Kostja vastuväited Kostja vastuväidete kohaselt Saare Põllumajanduse OÜ esimese tegevusaasta kevadel

1. mail 2005.a., kui eriti oluline oli tõhus umbrohutõrje, sai soetatud hageja Agrimatco Eesti ASlt taimekaitse preparaate kokku 31114.76 krooni eest. Kuna soetatud taimekaitse preparaadid ei hävitanud umbrohtu ja mõne nädala pärast ajas umbrohi välja uued võrsed, siis lämmatas 3 see külvatud ja alles võrsuva teravilja, mille tõttu sai kostja materiaalset kahju. Kogu materiaalse kahju suuruseks hindab kostja 75000-150000-le, millele lisanduks veel viivis päevas. Eeltoodust tulenevalt tunnistas Saarte Põllumajanduse OÜ ainult arve-saatelehest PA0000476 tasumata summat 11114.76 krooni. Hagiavaldusele kirjaliku vastuse koostamise aja seisuga oli summa 11114.76 krooni tasumata, kuna hageja ei olnud kostjale teatanud, et ta loobub oma viivise nõudest. Kostja omapoolseid tõendeid kirjalikule vastusele ei ole lisanud. 14.08.08.a. kohtuistungil jäi kostja esindaja oma põhivastuväidete juurde, selles, et hagejalt saadud taimekaitsevahendid ei olnud efektiivsed, saadud kahte vahendit ei oleks tohtinud omavahel segada ja seetõttu on viivise nõue põhjendamatu. Põhivõlg oli selleks ajaks tasutud. Uuritud tõendid I Hageja poolt esitatud tõendid: • Poolte vahel
2. mail 2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingu koopia ja selle lahutamatuks osaks olev Tellimus (tl.34-36). Lepingu p1.
3. kohaselt Agrimatco müüb ja Saare Põllumajanduse OÜ (Ostja) ostab Tooteid vastavalt Lepingu tingimustele ja Lepingu lisas Tellimus märgitud kogusele ja hinnale. Lepingu lisas Tellimus fikseeritud kauba eest tasub ostja Lepingu p.3.
4. kohaselt
5. november 2005.a. Lepingu p. 4.2.1 ja 4.2.
6. järgi kohustus Ostja ostma Agrimatco’ lt tooteid Tellimuses märgitud koguses ja hinnas ning tasuma maksed vastavalt Lepingus kokkulepitud tähtajal. Lepingu p.6.
7. kohaselt tasumisega viivitamise korral maksab Ostja viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Võlgnevuse tasumise korral loetakse kõigepealt tasutuks viivis ja seejärel põhivõlgnevus. Lepingu p.7.1.-7.
8. kohaselt on Lepingu lahutamatuks osaks Tellimus. Pretensioonid Toote kvaliteedi või Lepingule mittevastavuse osas peavad olema esitatud viivitamatult selle avastamise momendist kirjalikus vormis võimalikult täpselt. Pooled kohustuvad viivitamatult informeerima teineteist lepingu täitmise takistustest. Leping lõpeb lepingutingimuste täitmisega Poolte poolt. Kõik Lepingu täitmise käigus tekkivad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt eesti vabariigi seadusandlusele. • Agrimatco Eesti AS poolt kostjale väljastatud arve-saateleht nr PA-0000476 16.05.05.a. kostjale müüdud toodangu eest kokku summas 31114.76 krooni (sisaldab käibemaksu) (tl.37); • Saateleht nr 50
9. maist 2005.a. , millest nähtub, et kostja esindaja on hagejalt kätte saanud Lepingu lisaks olevas Tellimuses märgitud koguses toodangut (tl.38); • Viivise arvestus (tl.39); • Arved, mis tõendavad hageja poolt Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär saadud õigusabi eest tasumist 08.06.2007.a. summas 4466.60 krooni; 09.07.2007.a. 319 krooni; 08.08.2007.a. 850.80 krooni, 12.09.2007.a. 3403.10 krooni ; 16.10.2007.a. 1382.50 krooni (tl.40-49); • E-kiri Suntrade OÜ-lt, arvamus „Agro-Glyfo 360“ ja „Compass“ segatavuse kohta (tl.78). Tõendist nähtub, et umbrohutõrjevahendit „Agro-Glyfo 360) võib parema tulemuse saamiseks segada umbrohutõrjevahendiga „Compass“. Segamisel tuleb järgida „Compass“ etiketil toodud juhiseid segamise kohta glüfosaadiga; • Umbrohutõrjevahendi „Compass“ etikett (tl. ). Kostja omapoolseid tõendeid ei ole esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas 4 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on
10. mail 2005.a sõlmitud Leping, et kostja on poolte vahel sõlmitud Lepingu alusel saanud Lepingu lisas olevas Tellimuses märgitud koguse umbrohutõrjevahendit ja selle umbrohutõrje vahendi maksumuse üle ning selle üle, et kostja on saadu eest tasunud 15.02.2006.a. 10000 krooni ning 02.01.2007.a. 10000 krooni ja, et avalduse esitamise ajal kohtule oli kostjal tasumata põhivõlga 11114.76 krooni, milline põhivõlgnevuse summa on kostjal nüüdseks tasutud.

§ 3

p1 kohaselt tekkib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

76 lg1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg1 p6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist.

§-is 113 on sätestatud viivise arvutamise kord. Lepingu ja selle lisa ning hageja poolt esitatud arve, saatelehe, alusel oli kostjal kohustus tasuda hagejalt saadud toodangu eest 31.114.76 krooni hiljemalt 10.11.

1. Kostja lepinguga määratud tähtajaks oma Lepingust tulenevat kohustust ei täitnud ja seega on põhjendatud hageja poolt viivise taotlemine. Kuna hageja ei taotle viivist üle avalduse kohtule esitamise ajal nõutud põhivõlgnevuse summa (11114.76 krooni), siis peab kohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt põhjendatuks. Viivise arvestuse on hageja esitanud ja see arvestus rajaneb Lepinguga sätestatul (tl.39). Kostja ei ole viivise arvutustele vastuväiteid esitanud. Kohus ei pea kostja vastuväiteid viivise nõudele põhjendatuks. Kostja ei ole vaatamata temale selleks korduvalt antud võimalustele esitanud kohtule ühtegi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendit oma väidete tõestuseks selle kohta, et hageja müüs temale mittekvaliteetset toodangut ja kostjal on sellest tulenevalt tekkinud materiaalne kahju. Poole seletus ei ole menetluses tõendiks (TsMS § 229). Lepingu p.-de 7.
2. ja 7.
3. oleks kostjal pretensioonide olemasolul Toote kvaliteedi osas tulnud koheselt esitada hagejale kirjalik pretensioon. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid pretensioonide esitamise kohta, siis asub kohus seisukohale, et pretensioone ei ole kostja poolt hagejale esitatud. TsMS § 230 lg1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus peab põhjendatuks kohtuotsusega rahuldada hageja taotluse riigilõivu summas 1000 krooni väljamõistmiseks kostjalt, muus osas jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on esitanud taotluse seonduvalt tsiviilasja kohtuliku menetlusega kantud õigusabi kulude väljamõistmiseks kostjalt kokku summas 10422 krooni (tl. 40-49). Kuna nimetatud kulutused kuuluvad menetluskulude hulka (TsMS 162 lg2), siis kohalduvad nende kulude osas sätted, mis reguleerivad menetluskulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kristel Pedassaar 5 Kohtunik 6