KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuni 2009, Jõhvi 3-09-100 L. N kaebus Ida Politseiprefektuuri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
- juuni 2009 L. N, tema esindaja Irina Gromtsev ning Ida Politseiprefektuuri esindaja Tiina Prunn Resolutsioon 1.Jätta L. N kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta kaebaja 20 000 krooni suurune riigilõiv ja 3221,40 krooni suurune õigusabikulu Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 19.01.2009 esitas L. N Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-8) ja palus, et kohus tunnistaks Ida Politseiprefektuuri tegevuse tema väärteoasjade menetlemisel õigusvastaseks ning mõistaks talle välja 420 752,52 krooni varalise ja 400 000 krooni mittevaralise kahju eest. 17.03.2009 esitatud täiendatud kaebusest (tl. 107-111) jättis L. N välja varalise kahju hüvitamise nõude, viitas asjaolule, et tema väärteoasjades 28.02.2006 tehtud Ida Politseiprefektuuri otsused on Viru Maakohtu poolt 29.07.2007 väärteotunnuste puudumise tõttu täielikult tühistatud ning väitis, et õigusvastaste väärteomenetluste tõttu sai kannatada tema hea nimi ja maine, langes heaolu ja elatustase, tekkisid muutused elukorralduses ning hingeline valu ja abituse tunne. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (tl. 125-129) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati väärteomenetluste asjaolusid ning märgiti, et üksnes tehtud otsuste tühistamine ei anna alust rääkida menetlustoimingute õigusvastasusest ja isiku õigeks mõistmine ei anna talle automaatset alust kahjutasu nõudmiseks. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti muuhulgas veel, et kaebaja pole vaidlustanud kohtuvälise menetleja tegevust enne otsuste tegemist ning viivitas ka nende peale kaebuse esitamisega, mistõttu need jõustusid ja tõid kaasa vastavad tagajärjed. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kirjalike väidete ja nõuete juurde. Irina Gromtsev esitas 3221,40 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude, loetles ekspertiisi määramise vajadust tinginud asjaolud ning väitis, et kaebuse esitamise põhjustasid väärteomenetluse läbiviimisega 1 1 seotud toimingud, mitte väärteootsused. L. N väitis kahju seisnevat selles, et enne juhtunut oli ta tugev inimene, nüüd aga pole tal midagi ning lisas, et soovib hüvitisega saada rahuldustunnet selles, et politseid on karistatud. Ida-Politseiprefektuuri esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ega esitanud mingeid täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on reguleeritud riigivastutuse seaduses. Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 15 lg 2 p 2, mille kohaselt võib isik väärteo kohtuvälise menetlemisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui menetleja on väärteomenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sätestatust järeldub täiesti üheselt, et niisugune kord laieneb nii menetlemise käigus tehtud menetlustoimingute kui vastu võetud otsusega tekitatud kahjule. Ainus erand sellisest reeglist sisaldub riigivastutuse seaduse § 15 lg 3’ ja eeldab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses. L. N on oma kaebuse esitanud kahe väärteo asja menetlemise läbi tekkinud väidetava mittevaralise kahju kohta. Kohtuistungil esitatud väidetel on ta küll teinud mitmeid pöördumisi erinevatesse kohtadesse, kuid menetluse käigus politseiametnike poolt toime pandud kuritegu ei ole tuvastatud (tl. 183). Selle puudumist kinnitas ka tema esindaja Irina Gromtsev, samuti eitas ta Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi olemasolu (tl. 182). Kirjalikust kaebusest, selle täiendusest ja asja kohtulikul arutelul esitatud seletustest ei nähtu, et L. N väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju põhjused said seisneda muus kui tema poolt nimetatud väärteoasjade kohtuvälises menetluses ja seega puudus kaebajal õiguslik alus oma kahjunõude esitamiseks. Lisaks kahju hüvitamise nõudele on L. N esitanud ka oma väärteoasjades tehtud toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik õiguslike vaidluste lahendamine, milleks on seaduseandja kehtestanud teistsuguse menetluskorra. Väärtegude kohtuvälise menetluse korda reguleerib väärteomenetluse seadustik, mille § 76 lg 1 ja § 78 lg 1 näevad kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks ette võimaluse pöörduda kaebusega üksnes kohtuvälise menetleja juhi ja maakohtu poole ega anna õigust kaebuse esitamiseks halduskohtusse. Kõik Ida Politseiprefektuuri tegevuse kohta esitatud kirjaliku kaebuse ja selle täienduse seisukohad lähtuvad ainult konkreetsete väärteoasjade menetlemise käigus tehtud toimingutest. Kohtuistungil põhjendas kaebaja esindaja eraldi nõude esitamist üksnes kaebaja vastava sooviga ega esitanud selles osas mingeid muid väiteid või kirjalikust kaebusest erinevaid selgitusi (tl. 182). Seega on ka tuvastamisnõue esitatud ilma vastava õigusliku aluseta. Eeltoodust tulenevalt ei ole L. N kaebus kummagi selles esitatud nõude osas põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohtumäärustega võimaldati L. N riigiõigusabi ilma hilisema kulude hüvitamise kohustuseta ning vabastati ta täielikult 20 000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 97 ja 114). Ida Politseiprefektuuri esindaja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud (tl. 183). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt ta enda kanda ning kaebaja 20 000 krooni suurune riigilõiv ja 3221,40 krooni suurune õigusabikulu (tl. 185) Eesti Vabariigi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2