6 § 633 lg. 7). Maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Elatusraha nõudes õigussuhte esialgse reguleerimise korras on kohus hagi tagamisena oma määrusega 15.01.2009 kohustanud kohustanud K H’t H’t tasuma K V’ule V’ule kuni asja menetlust menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatusraha xxxxx) elatusraha alaealise tütre K P (ik: (ik: xxxxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus. Kohtuotsuse ärakiri ärakiri pooltele (hagejale – esindajale) kätte toimetada. toimetada. I. Asjaolud ja hageja nõue. 04.08.2008 on laekunud Viru Maakohtule K V’u hagi K H vastu lapse – K P ülalpidamiseks elatise nõudes summas 2800 krooni kuus alates 04.08.
lg 3 p 4 alusel õigussuhte esialgse reguleerimise korras kostja kohustamist elatise maksmiseks lapsele vajalike minimaalsete kulutuste katmiseks summas 2800 krooni kuus. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – koopia lapse sünnitunnistusest ja Viru Maakohtu otsusest 13.07.2007, koopiad laste K-C`i ja Lsünnitunnistustest, lapsele tehtavate vajalike kulutuste arvestus, koopia abielutunnistusest xxxx, xxxxx. II. Kohtumenetluse Kohtumenetluse käik Kohus võttis hagi korraldava määrusega menetlusse 25.08.2008 ning väljastas kostjale hagimaterjalid hagiavalduses märgitud ja ka rahvastikuregistrist nähtunud elukoha aadressil – xxxx –tutvumiseks. Samuti pidas kohus vajalikuks õigussuhte esialgseks reguleerimiseks kostja ärakuulamist. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Kostja tegelik asukoht oli hagejale ja kohtule teadmata. 15.01.2009 rahuldas kohus kohtumäärusega hageja taotluse elatusraha maksmiseks õigussuhte esialgse reguleerimise korras ning kohustas kostjat tulenevalt hageja täpsustatud taotlusest ning Elatiseabi seaduse § 3 lg 1 p 2 ja PkS § 61 lg 4 maksma K V`ule lapse K`i ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastavalt Virumaa Pensioniameti otsusele 10.02.2009 on määratud hagejale elatiseabi kokku summas 4500 krooni. Elatiseabi seaduse § 10 kohaselt läheb elatisesaaja nõue elatiseabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatiseabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Kohtumenetluses tuvastati ka, et alates 15.12.2008 on kostja registreeritud elukohaks xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 26.01.2009, kuid kohtu määratud tähtajaks vastust ta ei esitanud. 03.02.2009 saabus hagejalt kohtule taotlus kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks, kuna vastavalt Ida Politseprefektuuri teatele oli kostja tegelik asukoht teadmata. Kohtu poolt tuvastati, et tegelikult on kostjat 02.02.2009 karistatud Viru Maakohtu otsusega KarS § 169 alusel vangistusega 5 kuuks tingimisi tähtajaga 18 kuud. Nimetatud kohtuotsusest nähtub ka, et kostja elukohaks on xxxx ning ta on kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil 17.09.2009, edastades kostjale täiendavalt kohtumääruse, pensioniameti otsuse ja kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks kostja teatatud e-maili aadressil. Kostja on kohtule kinnitanud temale väljastatud kohtumaterjalide ja kohtukutse kättesaamist 31.juulil 2009. Kostja vastuväited 3 Kostja ei ole käesoleva ajani hagile vastanud ega hageja nõude osas oma vastuväiteid esitanud. Kohtuistungile 17.09.2009 kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ega hagejale ei ole teatanud. Kohtuistungil 17.09.2008 17.09.2008 taotleb hageja kostja kohtuistungile mitteilmumise asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Kostja isadus on tuvastatud kohtuotsusega, kuid kostja ei ole käesoleva ajani oma alaealisele lapsele ülalpidamist andnud. Kostja tegelike sissetulekute ja varaliste võimaluste kohta hagejal andmed küll puuduvad, kuid kostja ei ole ka hageja esitatud nõudele vastuväiteid esitanud. Hageja taotleb kostjalt elatusraha väljamõistmist enne hagi esitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest, s.o. alates 04.08.2007 vastavalt hagiavalduses nõutud summas - 2800 krooni kuus. Hageja on ka teadlik elatiseabi seaduse alusel väljamõistetud summa osas nõudeõiguse üleminekust riigile. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. Asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud juba 26.01.2009, kuid vaatamata kohtu nõudmisele ta mingit vastust ei esitanud. Kohtu korraldava määruse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning kohtukutse 17.09.2009 kohtuistungile ilmumiseks on kostja samuti kätte saanud ning seda ise kohtule ka kinnitanud. Mingeid taotlusi ega tõendeid kostja ei ole esitanud. Kohtukutse väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud, et
, 410 tulenevalt võib kohus kostja kohtuistungile mitteilmumisel lahendada asja hageja taotlusel tagaseljaotsusega. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega sisuliste vastuväidete ja vajadusel ka taotluste esitamiseks, mistõttu kostja kohtusse mitteilmumisel ei ole kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Hageja on esitanud nõude aluseks olevad asjaolud ja märkinud ära nõude õiguslikud alused. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) §-le 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Viru Maakohtu 13.07.2007 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-1949 on tuvastatud kostja isadus lapse K P suhtes. PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Hageja esitatud andmetel ei ole kostja lapsele alates põlvnemise tuvastamisest kuni käesoleva ajani elatist andnud ning seega oli hageja poolt elatisenõudega kohtusse pöördumine põhjendatud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PkS § 61 lg 2). Hageja on hagiavalduses ära toonud lapsele tehtavate vajalike kulutuste suuruse ning 4 põhjendanud ka kostjalt nõutava elatusraha suurust tulenevalt hageja enda majanduslikest võimalustest. Kostja ei ole hageja nõude osas mingeid vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja elatusraha väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt PKS §-le 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kuna kostja ei ole elatisenõudele ja selle tagasiulatuvalt väljamõistmisele vastuväiteid esitanud ega PkS § 61 6-lõikes nimetatud asjaoludest teatanud, siis kuulub tagaseljaotsusega hagi rahuldamisele vastavalt hageja esitatud asjaoludele ja nõudele alates 04.08.2007.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud jätta asjas esinenud menetluskulud täielikult kostja kanda.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 06.novembril 2009.a Nooremreferent Irma Külavee Merle Kaegas Merle Kaegas 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.