Obsah (4)

§ 11§ 23§ 33§ 87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2009. a. Tallinn Haldusasja number 3-09-798 Haldusasi V.N-i kaebus tunnistada keskkonnam

§ 11lg 31 p 5 alusel RESOLUTSIOON 1.

Tagastada V.N-i kaebus

§ 11lg 31 p 5 alusel.

1. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. 1) Tallinna Halduskohus sai 14.04.2009.a. V.N-i kaebuse keskkonnaministri 29.10.08.a. käskkirja nr 1545 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks koos tähtaja ennistamise taotlusega. 21.04.09 jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebuse esitaja oli märkinud, et juhuks, kui kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlust ei rahuldata, siis taotletakse käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja ta nõuab kahju hüvitamist. Kuna V.N-i varasemalt esitatud kaebus oli tagastatud, siis kohus selgitas, et tähtaja ennistamise taotlust ei saa esitada juba tagastatud asjas. Kohus märkis käiguta jätmise määruses, et kaebuse esitajal tuleb täpsustada kaebuse nõuded, tasuda riigilõiv, selgitada muud kaebuses märgitud asjaolud ja taotlused, kuna on aimatav, et ta on käesolevalt soovinud esitada uue kaebuse. 2) 08.05.09 esitas V.N vastuse, milles märkis, et esmalt on tal mõistlik esitada tuvastusnõue keskkonnaministri käskkirja nr 1545 suhtes, hiljem esitab ta kahjunõude. Samas selgitas kaebaja, miks ta taotleb maatükki Harjumaale ning et ta on juba selgitanud, miks ta ei esitanud tühistamisnõuet tähtaegselt. 1 3) 14.05.09 jättis kohus kaebuse uuesti käiguta. Kohus selgitas lisaks muudele puudustele, et kaebaja peaks selgitama põhjendatud huvi olemasolu; haldusakti õigusvastasuse tuvastusnõue eeldab isiku vahetut puutumust haldusaktiga ja soovitud tuvastus peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu; kaebuse võib tagastada ka siis, kui põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. 4) 02.06.09 esitas V.N vastuse, milles märkis, et ta ei esita tühistamisnõuet, vaid esitab tuvastusnõude. Kahjunõude sisuks märgib kaebaja, et ta soovib saamata jäänud tulu, so tulu, mida ta saaks maatüki majandamisest, kuid ei saa, sest maatüki kasutamine on piiratud. Haldusaktiga keelduti kinnisasja omandamisest riigile. „Õigusvastasuse tuvastamise läbi saab ta õiguslikku kasu metsa ja põllumaa hüvitamise“ võimaluse näol 5) 01.07.09 jättis kohus kaebuse uuesti käiguta, palus veelkordselt selgitust asjaolude kohta ning märkis, et ebaselgeks jääb, mida kaebaja käsitleb saamata jäänud tuluna. Kohus selgitas, et kinnistu kasutamist võib takistada juba ka kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuulumine, kuid kaebusest ei selgu, kuidas täiendavalt on piiratud kaebaja õigusi vaidlustatud käskkirjaga. 6) 01.07.09 esitas kaebuse esitaja taotluse pikendada määrusel vastamise tähtaega, kuna esindajad, kellega tal on sõlmitud õigusabileping, on puhkusel kuni 01.09.09.a. ja ta ise ei ole võimeline kaebust täpsustama. Kaebuse esitaja palus vastamise tähtaega pikendada kuni 20.09.09.a. 7) 18.09.09 ja 21.09.09.a. saabus V.N kaebuse täiendus. V.N teatab vastuseks, et ta jääb tuvastusnõude juurde, kuna keskkonnaministri käskkiri võtab võimaluse tema kinnistut vahetada riigimaaga ja osa võtta riigi maa enampakkumisest, tasuda tasaarvestamise korras looduskaitsealase maaga, „sellest tulenebki tema kahjunõue“. Ta ei saa kasutada oma kinnistut, millel lasuvad ranged looduskaitsenõuded; kinnistut ei saa ta kasutada tingimustel, mis olid enne looduskaitseala kehtestamist, („nüüd jäävad ju haruldaste taimede tõttu suured alad välja kasutusest“). 8) Keskkonnaministri 29.10.08.a. käskkirja nr 1545 kohaselt keelduti Vambola kinnisasja koosseisu lahustükina kuuluva tervikuna Karala –Pilguse hoiualal paikneva Vambola katastriüksuse riigile omandamisest. Käskkirjas leiti, et Vambola katastriüksus suhtes ei ole piiratud selle sihtotstarbeline kasutamine. Vambola katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa, mis koosneb haritavast maast, looduslikust rohumaast ja muu maa kõlvikust. V.N oli esitanud Keskkonnaministeeriumile avalduse 02.11.2006.a., milles tegi ettepaneku vahetada tema omandis olev kinnisasi. Kinnistu omandas ta kinnistusraamatu andmetel 07.06.05.a., kinnistu ei ole koormatud asjaõigustega. Avalduse esitamise ajal paiknes katastriüksus tervikuna Karala-Pilguse Natura 2000 ajutiste piirangutega ala territooriumil, piirangud ei olnud käsitletavad kaitsekorrana ja õiguslikku alust kinnisasja vahetamiseks ei olnud. Karala-Pilguse hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18.05.07.a. määrusega nr
2. 9) Märgitud käskkiri kehtib ja kaebuse esitaja tühistamisnõuet ei esitanud ja käesolev kaebus on esitatud tuvastusnõudega. Järelikult jääb käskkiri kehtivana reguleerima olemasolevaid õigussuhteid. Vahetamise menetlus on asendatud seadusest tulenevalt omandamise menetlusega. Kaebuse esitaja vastustest kaebusele nähtub, et kaebaja tegelikuks tahteks on siiski saavutada haldusaktist vabanemine, kuid see ei ole tuvastamiskaebuse läbi võimalik. Samas ei nõustu kaebuse esitaja lahendusega põhjusest, et tema sooviks on saavutada maatüki vahetamismenetlus. Kohus on seisukohal, et olukorras, mil Keskkonnaministri käskkiri nr 1545 on jõusolev ja takistab kaebuse esitajale kuuluva maa omandamist riigile, puudub kaebuse esitajal subjektiivne õigus nõuda endiselt maad vahetada, mis on kaebuse esitaja tegelikuks eesmärgiks. 2 Kaebuse väites, et V.N ei saa kasutada oma kinnistut, millel lasuvad ranged looduskaitsenõuded ja kinnistut ei saa ta kasutada tingimustel, mis olid enne looduskaitseala kehtestamist, märkis kohus, et looduskaitselised tingimused ei ole seatud vaidlusaluse käskkirjaga vaid nähtub, et Karala-Pilguse hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18.05.07.a. määrusega nr 156 „Hoiuala kaitse alla võtmine Saare maakonnas“. Avalduse esitamise ajal oli Vambola katastriüksus tervikuna Karala-Pilguse Natuura 2000 ajutise piirangutega ala territooriumil, kuid piirangud ei olnud käsitletavad kaitsekorrana ja kinnisasja vahetamise aluseks. Tuvastusnõude esitamine ei lõpetaks märgitud olukorda. 10)

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on 15. mai 2008. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 (p-d 14-15) selgitanud, et nii

§ 11

lg 31 p 1,

§ 23

lg 3 p 1 kui ka

§ 33

lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes

§-st

1. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-42-07 on selgitatud, et

§ 23

lg 3 p 1 peamiseks eesmärgiks on vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad.

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 11) Kuigi kohus andis kaebajale võimaluse täpsustada esitatud kaebust, nähtub kokkuvõtteks, et isegi siis, kui kaebuse esitaja märgib, et tal on põhjendatud huviks esitada kahjunõue, jääb kaebaja lõppkokkuvõtteks kindlale seisukohale, et tema tegelik huvi on endiselt suunatud maatüki vahetamise soovile, mis taastaks tema õigused ning kaebaja ei nõustu ka looduskaitseliste piirangute määratlemisega hoiuala ja Natuura 2000 suhtes antud haldusaktidega. Samas nähtub, et LKS ei näe arvates 01.08.08.a. ette kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamist riigile kuuluva kinnisasja vastu. Kuna LKS § 19 lg 5 on kehtetu, ei kehti enam LKS § 19 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.07.04.a. määrus nr 241 „Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused“. HMS § 93 lg 1 järgi kehtib määrus seni, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusasja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Seega ei saa nõuda vahetamise menetlust ka siis, kui käskkiri oleks jäetud välja andmata. Samuti nähtub, et kui kaebuse esitaja arvates ei ole looduskaitselised piirangud seatud õiguspäraselt Vabariigi Valitsuse määrusega nr 156 või seotult Natuura 2000 alade määratlemise ja piirangutega, siis tuleb kaebuse esitajal vaidlustada looduskaitseliste piirangute seadmine neid piiranguid seadnud organite vastu. Piirangute kaotamisel või leevendamisel tekib soodsam majandamisvõimalus, kuid loogiliselt ei suurene kaebaja võimalused nõuda maatüki vahetamist/omandamist. Kuigi kaebaja märkis ära, et temal on põhjendatud huvi esitada kahjunõue, nähtub, et on ilmselge, et sellise huvi äranäitamine ei saa kuidagi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat tema poolt nimetatud õiguste teostamisel ja kaitsmisel. Kuna käesolevas haldusasjas esitatud taotluse lahendamine on perspektiivitu, tuleb kaebus selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

3 Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse (

§ 11

lg 7).

§ 87

lg 4 p-st 2 tulenevalt ei tagasta kohus kaebuse esitajale tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Karin Kalmiste kohtunik 4