Obsah (4)

§ 221§ 2§ 145§ 218

2-08-88234 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-88234 Tsiviilasi OÜRkaebus kohtut

) § 221 tulenevalt.

§ 221

alusel esitatava hagi raames saab võlgnik esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07 p 11). Samuti võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Käesoleva kaebuse raames saab kohus lahendada kaebuses toodud väited selle kohta, et täitemenetlus on alustatud ebaseaduslikult täitedokumendita ning pole arvestatud Harju Maakohtu poolt kinnistule seatud käsutamise keelumärget. Vaidlustamata asjaolude kohaselt avati 31.10.2008 täitemenetlus täiteasjas nr 027/2008/1841, mille aluseks on notariaalselt tõestatud 26.09.2006 leping nr xxx. Võlgnikuna on märgitud OÜR ja sissenõudjaks Aktsiaselts Eesti Krediidipank. Täitemenetluse käigus on 25.11.2008 arestitud avaldajale kuuluv kinnisasi (kinnistu R, asukohaga xxx). Kohtu hinnangul on täitemenetlus alustatud seaduslikult. Täiteasjas on täitedokumendiks

§ 2

lg 1 p 19 tulenevalt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitedokumendiks oleva hüpoteegilepingu p 7.3 kohaselt omanik lubab ja hüpoteegipidaja avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriossa hüpoteegi summaga 9 230 000 krooni ja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Käesolevas asjas on kohtutäitur põhjendatult sissenõude pööranud avaldaja kinnisasjale. Sissenõudja kasuks on seatud hüpoteek sisse 26.09.2006 asjaõiguslepingu alusel 20.10.

1. Harju Maakohtu kohtumäärus kinnistu käsutamise keelamiseks on tehtud 06.11.2006 ja see on sisse kantud 28.11.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Ka Riigikohus on 03.10.2006 otsuses nr 3-2-1-79-06 p 23 viidanud, et TsÜS § 88 lg 1 ei kohaldu enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.

§ 145

lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

§ 145

lg 1 ja lg 4 alusel keelumärke kinnistusraamatusse kandmine on toiming, mille kohtutäitur teeb hüpoteegi realiseerimise raames. Kuivõrd kinnistusraamatusse on hüpoteek kantud enne Harju Maakohtu määrusega seatud käsutamise keelumärget, kuulub kohaldamisele TsÜS § 88 lg 2 ning Harju Maakohtu poolt hagi tagamisena seatud keelumärge ei välista hüpoteegiga seotud õiguste realiseerimist, s.t ka hüpoteegi sundtäitmise käigus kohtutäituri poolt kinnistusraamatusse

§ 145alusel keelumärke sissekandmist. 3 2-08-88234 Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

§ 218

lg 2 2.lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Täitemenetluse peatamine kuulub tühistamisele. Meeli Kaur kohtunik 4