Obsah (8)

§ 444§ 367§ 468§ 163§ 174§ 144§ 483§ 178

2-08-55029 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsivii

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Balti Investeeringute Grupi AS (edaspidi hageja) esitas 22.08.2008 kohtule hagi SL´i (edaspidi kostja) vastu 52 774,61 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.03.2006 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale 30 000 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 32,15% aastas. Täiendava kokkuleppega suurendati kostjale antavat krediidisummat 3 572,57 krooni võrra, kostja kasutuses oli krediit summas 27 687,63 krooni, intressimääraga 29,08 krooni aastas. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Hageja ütles 21.12.2006 avaldusega lepingu üles. Seisuga 22.08.2008 võlgneb kostja hagejale 52 774,61 krooni, millest põhivõlg moodustab 27 687,63 krooni, intress 4 254,46 krooni, leppetrahv 5 537,53 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni, lepingu sõlmimise tasu maksmata jätmisega seotud kahju 300 krooni ja viivis 14 094,99 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud 28.01.2009. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, tasumata lepingu sõlmimise tasu, intressi ja viivise osas. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 14.03.2006 sõlminud tarbijakrediidilepingu . Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 29.08 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 29.08 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 22.08.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis 2 2-08-55029 alates 23.08.

1. Hagi summas 46 337.08 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. Leppetrahvi nõue summas 5 537.53 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude aluseks on üldtingimuste p 9.
2. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnul on üldtingimuste p 9.3 tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 276,88 krooni, hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 2 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 24 krooni ja kostjale kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu (295+118) 413 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud.

§ 144

p 7 kohaselt on menetluskuluks tsiviilasjas ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja avaldus jäeti 23.11.2007 tsiviilasjas 2-07-23031 rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, hageja esitas hagiavalduse

§ 144p 7 täheldatud tähtaja jooksul.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 2 (hagiavalduse esitamisel kehtinud redaktsioonis) kohaselt tasutakse riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest. Hageja esitas hagiavalduse koos lisadega elektrooniliselt ja tasus hagiavalduse ja lisade väljatrüki väljastamise ja edastamise eest riigilõivu 24 krooni, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud kohtutäituri poolt, mille kohta kohtutäitur on esitanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse summas 413 krooni (kohtutäituri seadus § 24 ja § 25). Hageja on nimetatud summa kohtule menetluskuluna tasunud, mistõttu ka nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuna hagi kuulub 88% ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 473.88 krooni. 3 2-08-55029 Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Meeli Kaur kohtunik 4