lg 3 ei või eestkoste aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, teeb esindaja ettepaneku menetlusökonoomikast lähtudes määrata eestkostja viieks aastaks, kuivõrd ei ole mingit alust arvata, et esindatava vaimne seisund sel määral paraneks, et tema eestkostevajadust muutuks küsitavaks. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 52 järgi A D kannatab raske alaarengu all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide ning eestkostet vajava isiku esindaja arvamusel A D suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. 3
lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. S I on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Narva-Jõesuu linna avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 8) lähtuvalt S I tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Kohtuistungil ütles A D, et ta on nõus sellega, et tema ema hakkab tema eestkostjaks olla. Samuti ka esindaja kohtumisel kinnitas A D, et ta soovib, et ema tema asju ajaks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A D eestkostja määramise vajadus on kohtumenetluse käigus tuvastatud, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse.
lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus otsustas määrata A D eestkostjaks S I viieks aastaks, s.o kuni 14.10.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole A D võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus A D õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid.
lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud A D psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb A D tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse.
lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1,
Fred Fisker Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.