Obsah (8)

§ 468§ 187§ 440§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2009.a, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 468lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude kindlaksmääramine Mõista välja SOÜ-lt menetluskulud 6 000 krooni AST kasuks. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.09.2009). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud AST(hageja) esitas 11.03.2009 maakohtule hagi SOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 21 240 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.07.2007 andmete avaldamise lepingu, millega hageja kohustus kandma kostja tellimuse osas märgitud andmed hageja telefoniinformatsiooni andmebaasi ja avaldama need kolmandatele isikutele, kes helistavad hageja infotelefonil 1188 ja soovivad tellimuses märgitud andmete kohta infot. Kostja kohustus teenuse osutamise eest hagejale tasuma kümne päeva jooksul alates hageja poolt vastava arve väljastamisest. Kostjale väljastati hageja poolt 23.07.2007 arve nr 229576124 summas 10 620 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 02.08.

1. Kostja jättis arve tähtaegselt tasumata. Lepingu p 7 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0.2 % viivitatud summast päevas. Kuna viivis ületab põhivõlga, siis vähendab hageja viivisenõuet põhivõla suuruseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 10 620 krooni ja viivise 10 620 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas 06.07.2009 kohtule vastuse, mille kohaselt on SOÜ hagejaga lepingu sõlminud, kuid kostja juhatuse liige R R on oma osaluse müünud 16.08.
2. Pärast osaluse müüki ei ole R R kostjaga enam seotud. Menetluse käik Kuigi R R väitis, et tema enam kostja juhatuse liige ei ole, pole kohtule esitatud osanike otsust selle kohta, et R R ’u juhatuse liikme volitused on lõppenud. Seega arvestab kohus äriregistrisse kantud andmetega. Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingut esindama. Kohtuistungil 23.09.2009 võttis kostja seaduslik esindaja hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 4 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hagi kuulub rahuldamisele

§ 440

lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja andmete avaldamise lepingu tüüptingimuste p 7 alusel.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 2

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles hageja palub kostjalt välja mõista 9 170 krooni, millest riigilõiv hagi esitamisel 3 000 krooni ja õigusabitasu 6 170 krooni (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et

§ 174

lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EEXXX, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Arvestades asja keerukust ja mahtu (hagiavaldus 3 lehte, kohtuistungi kestus 19 minutit ning hagi õigeksvõtt) on kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja kulud 3 000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 6 000 krooni.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 3