) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik LSK(hageja) esitas 14.05.2009 hagi TV MK J (kostja) vastu võlgnevuse 7 360 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.02.2008 LSK kasutuslepingu nr 8, millega hageja kohustus andma kostja kasutusse ettevalmistatud jalgpalliväljaku ning tagama riietumis- ja pesemisvõimalused, kostja aga kohustus tasuma ühe mängu maksumuse eest igakuiselt 1 300 krooni vastavalt esitatud arvetele 20 päeva jooksul arve saamisest. Hageja esitas kostjale jalgpalliväljaku kasutamise eest 15.09.2008 arve nr 5100045135 summas 3 680 krooni, maksetähtajaga 22.09.2008 ja 30.09.2008 arve nr 5100046262 summas 3 680 krooni, maksetähtajaga 10.10.2008. Kostja ei ole käesoleva ajani arveid tasunud ning hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 360 krooni. Kohus saatis kostjale tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte 04.06.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 16.07.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt poolte vahel 06.02.2008 sõlmitud spordikompleksi kasutuslepingust nr 08. Kostja ei tasunud üürilepingust tulenevat võlgnevust. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 ja § 108 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 2 2-09-21808 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 1 600 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 600 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.