3-09-97/7

3-09-97 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-97 Haldusasi V. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 18.11.2008 otsus nr 1.1-8.P38/1546; - kohustada pensioniametit maksta kaebajale vanaduspensioni alates selle määramise avalduse esitamisest. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2009 Menetlusosalised Kaebaja V. K Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 ja p 6: Rahuldada osaliselt V. K kaebus haldusasjas 3-09-
3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 18.11.2008 otsus nr 1.1-8.P38/
4. Teha Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniametile ettekirjutus uuesti läbi vaadata V. K 10.10.2008 esitatud avaldus vanaduspensioni määramiseks arvestades kohtuotsuses toodud asjaolusid. Jätta rahuldamata kaebuses esitatud taotlus kohustada pensioniametit maksta V. K´le vanaduspensioni alates selle määramise avalduse esitamisest. 1 3-09-97 Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30.septembril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 18.11.2008 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni otsusega nr 1.1-8.P38/1546 jäeti rahuldamata V. K avaldus talle vanaduspensioni määramiseks (tl 7-8). 19.01.2009 esitas V. K kohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 18.11.2008 otsusele nr 1.18.P38/1546 (tl 5-6). 05.02.1009 esitas vastustaja vastuse kaebusele (tl 13-14). 26.06.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 16-17). 02.07.2009 täpsustas vastustaja oma väiteid (tl 22). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta ajavahemikul 03.09.1962 kuni 25.03.1993 Abhaasias. Eestis on kaebaja omandanud pensioniõiguslikku staaźi 2 aastat 2 kuud ja 29 päeva. Kaebaja hinnangul tuleb talle pensionistaaźi arvestamisel kohaldada RPKS § 4 lg 3 alusel Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alaste koostöökokkuleppe sätteid. Kokkuleppe art 1 ei jäta vanaduspensioni saamise tingimusi kogu ulatuses lepingupoole siseriikliku õiguse määrata. Art 1 määratleb nii territoriaalsuspõhimõtte kui ka võrdsustab poolte kodanike võimalused saada kummagi territooriumile elama asudes pensioni. Seega tuleb pensioni määramisel arvesse võtta ka selliseid pensionistaaźe, mida siseriiklik õigus ei pruugi tunnustada. Kokkuleppest tuleneb Eesti Vabariigile kohustus võtta pensioni määramisel arvesse staaźi endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991.aastani. RPKS § 15 lg 1 ettenähtud Eestis omandatud pensionistaaźiga tuleb võrdsustada endise NSVL territooriumil kuni
6. aastani omandatud tööstaaź. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt maksti kaebajale rahvapensioni töövõimetuse alusel kuni 05.10.2008 ning seejärel viidi kaebaja seoses vanaduspensioniikka jõudmisega üle rahvapensionile. RPKS § 7 lg 1 p 2 alusel on vanaduspensioni õigus saada isikul , kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaźi. Pensionistaaźi hulka arvatakse ka endise NSVL territooriumil töötatud aeg kuni 01.01.1991, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaźi ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaźi eest pensioni. 16.10.2007 jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe. Koostööleppe alusel on Eestis elaval Vene Föderatsiooni kodanikul vanaduspensioni määramiseks vajalik vähemalt 15 aastat Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaźi, mille olemasolul loetakse pensioniõigusliku staaźi hulka tegevus endisel NSVL territooriumil. Kaebaja töötas ajavahemikus 03.09.1962- 2 3-09-97 25.03.1993Abhaasia ANSV ja Abhaasias, kuid kaebaja ei ole omandanud 15 aastat pensionistaaźi Eestis ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil. Kuna Abhaasia kuulus Gruusia koosseisu kuni 1991, mitte praeguse Vene Föderatsiooni koosseisu, ei saa antud juhul üldse kohaldada koostöökokkulepet kaebajale pensioni määramisel, sest kokkulepe ei reguleeri töötamist Gruusia NSV-s. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja suhtes tegemata rakenduskokkuleppest tulenevad järelepärimised ning vaidlustatud otsus on tehtud põhjusel, et kaebaja on töötanud Abhaasias ning tal puudub 15 aastast tööstaaźi Eestis või Vene Föderatsiooni territooriumil, muid küsimusi ei ole lähemalt uuritud. KOHTU KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 järgi võib pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kaebus on postitatud 03.01.2009 vastustaja 18.11.2008 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja elab Eestis ja tal on Venemaa kodakondsus. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Eesti territooriumil on kaebaja poolt omandatud pensioniõiguslikku staaźi 2 aastat, 2 kuud ja 29 päeva. Samuti puudub vaidlus kaebaja poolt Abhaasias omandatud staaźi üle. Vastustaja hinnangul ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe, kuna Abhaasia kuulus Gruusia koosseisu ning kokkulepe ei reguleeri töötamist Gruusia NSV-s. Tulenevalt vastuväidetest peab vastustaja võimalikuks arvestada koostöökokkuleppe alusel Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud staaži, kuid endise NSV Liidu liiduvabariikides omandatud staaži osas tuleb vastustaja hinnangul lähtuda RPKS § 28 lg
8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkulepe on sõlmitud lähtudes ühe Poole kodanike võrdsusest teise Poole kodanikega pensionilise kindlustamise alal ning art 1 kohaselt on kokkuleppe eesmärgiks poolte kodanike ja nende perekondade pensionilise kindlustamise korraldamine kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle Poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Arvestades seda, et kaebaja puhul on tegemist Vene kodanikuga ja antud vaidlus on seotud tema pensioniõigusega ning seda, et koostöökokkulepe (välisleping) sisaldab pensioni määramiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, tuleb Põhiseaduse § 123 lg 2 ja RPKS § 4 lg-st 3 alusel käesoleval juhul kohaldada Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe sätteid mitte RPKS § 28 lg
9. Koostöökokkuleppe art 4 sätestab: "Pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil". Kohtupraktikas on tõlgendatud koostöökokkuleppe art 4 sõnastus "mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil" ning jõutud järeldusele, et koostöökokkuleppe poolte tahe oli arvestada ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži (Riigikohtu halduskolleegiumi
10. märts 2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-09). 3 3-09-97 Seega tuleb pensioni määramisel arvesse võtta pensionistaaži, mida tunnustab üks või teine lepingupool. Arvestades seda, et Vene Föderatsioon on ennast tunnustanud NSV Liidu õigusjärglasena ning Gruusia oli endise NSVL liiduvabariik, tuleb kaebaja avalduse lahendamiseks välja selgitada, kas Vene Föderatsioon tunnustab oma territooriumil Gruusia NSV-s ja/või Abhaasias ANSV-s töötatud aega pensioniõigusliku staaźina. Pensioniamet kinnitab, et vaidlustatud otsus on tehtud ainuüksi põhjusel, et: - kaebaja on töötanud Abhaasia ANSV ja Abhaasias: - tal puudub nõutav 15- aastane Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensioniõiguslik staaź. Muid küsimusi ei ole lähemalt uuritud ning rakendusleppest tulenevad järelepärimised on jäetud tegemata (tl 22). Riikliku pensionikindlustuse seadus § 1 lg 2 alusel kohaldatakse käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Lähtudes RPKS § 31 lg 3 ja 4 esitab taotleja pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Seega tuleb pensioni määramiseks vajalikud dokumendid esitada taotlejal. Juhul, kui kaebajal ei ole võimalik kõiki vajalikke dokumente esitada, tuleb käsitletud paragrahvi lg 6 alusel elukohajärgsel pensioniametil osutada taotlejale abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Vastustaja võtab 02.07.2009 saadetud vastuses õigeks, et olemasolevate dokumentide alusel ei ole võimalik otsustada kaebajale pensioni määramise küsimust (tl 22). Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ja asjas esitatud tõenditest, ei olnud kaebaja taotlusele lisatud asjas lahendamiseks kõiki vajalikke dokumente. Lähtudes HMS § 15 lg 2 alusel määrab haldusorgan juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei ole antud kaebajale võimalust dokumentide esitamiseks, samuti ei ole vastustaja omal algatusel kogunud taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Seega ei ole kaebaja taotluse menetlemisel tuvastatud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. HKMS § 58 sätete kohaselt ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid jäeti kaebajale pension määramata olukorras, kus pensioni taotlemiseks ei olnud esitatud kõiki vajalikke dokumente. Seega jäeti haldusmenetluses väljaselgitamata taotluse lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtu hinnangul on tegemist sellise menetlusnõuete rikkumisega, mis võis endaga kaasa tuua ebaõige otsuse. Lähtudes riikliku pensionikindlustuse seaduse § 1 sätestab käesolev seadus riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse, registri pidamise ning vahendite arvestamise alused. Viidatud seaduse 3 peatüki kohaselt määrab ja maksab pensioni elukohajärgne pensioniamet. Seega ei ole vanaduspensioni määramine kohtu pädevuses ning kohus ei saa kohustada vastustajat maksma kaebajale vanaduspensioni. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaevatav otsus tuleb tühistada ning vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. 4 3-09-97 Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tuleb lähtudes RPKS § 31, HMS 15 koguda dokumendid, mille alusel on võimalik otsustada kaebajale pensioni määramine arvestades kõiki olulisi asjaolusid sh välja selgitada kas ja millises ulatuses saab kaebajale määrata pension Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe alusel. Menetlusosalised kohtukulude hüvitamist ei taotle. Annika Vendik Kohtunik 5