) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 3 2-09-26359 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Infraston OÜ juhatuse liige on esitanud 05.06.2009 Harju Maakohtule avalduse Infraston OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Äriühingul on vara kokku 704 krooni, kohustusi on võlgnikul 483 465 krooni. Võlgnikul on vaieldav nõue AS DnB Nord Liising ees. 22.05.2009 ütles liisingandja AS DnB Nord Liising üles võlgnikuga sõlmitud liisinglepingu. 22.05.2009 seisuga moodustas liisingeseme lepingujärgne jääkväärtus 206 701.91 krooni, kuid liisingandja võõrandas sõiduki 11.06.2009 hinnaga 139 830.51 krooni. Liisingandja leiab, et tema nõue võlgniku vastu on koos liisingeseme võõrandamise kuludega 91 703.71 krooni, samas ei olnud võlausaldaja vastavat nõuet võlgnikule esitanud ning võlgnik ei olnud kohustusest teadlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhul, kui liisingandja nõue võlgniku vastu on põhjendatud, on võlgniku kohustused kokku 561 550 krooni. Järelikult ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara vähemalt ca 480 000 krooni. Võlgnik on mitmel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult. Võlgniku 2007. a kahjum oli 40 222 krooni, 2008. a kahjum oli 382 802 krooni. Võlgniku 2009. a bilansi kohaselt (tl 130) oli 2009. a kahjum 222 270 krooni. Võlgniku omakapital ei vastanud alates 2008. a äriseadustiku nõuetele, seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -260 492 krooni. Kuna seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 122 310 krooni, siis toimus võlgniku omakapitali vähenemine alla
a vältel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara vähemalt 480 000 krooni, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest, bilanss ja kasumiaruanne seisuga 08.05.2009, 2008. a ja 2007. a majandusaasta aruanne – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi
) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne 4 2-09-26359 suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -260 492 krooni. Kuna seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 122 310 krooni, siis toimus võlgniku omakapitali vähenemine alla
a vältel. Kohtul puuduvad tõendid, et hinnata, millal toimus täpselt võlgniku omakapitali vähenemine alla
Eeltoodust tulenevalt pidanuks äriühingu juhatus esitama pankrotiavalduse kohtule juba 2008. a. Kohus leiab, et kuna osaühingu juhatuse kohustuseks on äriühingu raamatupidamise korraldamine ja äriühingu tegevuse planeerimine ning kontrolli teostamine, samuti hoolsuskohustuse täitmine, siis pidanuks võlgniku juhatuse liikmed olema õigeaegselt teadlikud võlgniku omakapitali vähenemisest alla
Eelnimetatud kohustusi võlgniku juhatuse liikmed täitnud ei ole ning seetõttu on pankrotiavaldus esitatud kohtule alles 05.06.2009 olukorras, kus võlgnikul vara praktiliselt puudub, kuid kohustusi on võlgnikul vähemalt 480 000 krooni. Juhatuse liime poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu ning pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamise tõttu jääb võlausaldajatel vähemalt 480 000 krooni ulatuses nõudeid rahuldamata, on võlgniku juhatuse liikmete poolne kohustuste rikkumine raske juhtimisviga.
lg 2 p 1 kohaselt peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liikmed oleks 2008. a täitnud
S § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused puuduvad. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad, võlgnik ja muud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksnud. Kohus leiab, et kuna Infraston OÜ-l puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Infraston OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.