lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat.
kohaselt algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Tulenevalt eeltoodust algavad aegumistähtajad hetkest, kui isik pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus leiab, et hageja pidi hiljemalt 16.09.1999.a politseile avaldust (tl 8) kirjutades aru saama, et kostja ei väljasta talle esitajaaktsiat ega kanna teda aktsionärina aktsiaraamatusse. Sellest hetkest algas ka aegumistähtaja kulg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. VÕRS § 9 lg 3 kohaselt kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. 01.09.1994 kuni 01.07.2002 kehtinud
Kehtiva
kohaselt on hagi aegumistähtaeg 3 aastat olenemata sellest, et hageja esitaks kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude (
), alusetust rikastumisest tuleneva nõude (
) või tehingust tuleneva nõude (
). Kohus on juba eelpool leidnud, et L Z nõue hakkas aeguma hiljemalt 16.09.1999.a. Tulenevalt VÕRS § 9 lg 2 tuleb nõude aegumisele kohaldada kehtivast tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevat aegumise regulatsiooni ning L Z nõue varalise kahju hüvitamiseks aegus 01.07.2005.a. Hagiavaldus on esitatud 20.03.2007.a. 3 Kohus peab ebaõigeks hageja seisukohti, et varalise kahju nõue hakkas aeguma kas tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 tehtud kohtuotsuse jõustumisest 11.06.2004.a või 20.12.2007.a, kui hagejad said kostja arvamuse selle kohta, et L Z ei ole kostja aktsionär. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja pidi juba hiljemalt 1999.a aru saama, et teda ei ole aktsiate omanikuna aktsiaraamatusse kantud ning talle ei ole esitajaaktsiaid väljastatud. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 ei loonud hagejale aktsiate omandiõigust. Samuti on põhjendamatu hageja viide kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastusele. Hageja pidi oma politseile esitatud avaldusest nähtuvalt juba enne kostja vastust aru saama, et kostja keeldub talle aktsiaid väljastamast või teda aktsiaraamatusse kandmast. L Z nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks Kohus leiab analoogselt varalise kahjuga, et hageja nõue on aegunud ka mittevaralise kahju osas. L Z väidete kohaselt tekkis talle mittevaraline kahju seoses kostja tegevusega. Kohus leiab, et L Zle sai võimalik hüvitatav mittevaraline kahju tekkida sellega, et kostja ei väljastanud talle aktsiate omandõigust tõendavaid dokumente. Seega hakkas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue aeguma koos varalise kahju nõudega ning on hagi esitamise ajaks aegunud. Kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ei sätesta mittevaralise kahju aegumise suhtes erisusi võrreldes varalise kahjuga. Asjakohatu on hageja väide, et ta tunneb käesoleva ajani hingevalu ja kannatusi, mida kostja on oma tegevusega talle põhjustanud. Aegumise arvestamiseks on oluline hetk, mil hageja poolt nimetatud kahju tekkis, mitte see, kui kaua tekitatud kahju kestab. Kohus leiab eeltoodu alusel, et L Z nõuded on aegunud. Tulenevalt Riigikohtu 22.02.2007.a otsuse nr 3-2-1-8-07 p 12 ja 11.12.2002.a otsuse nr 3-2-1-92-02 p 19 ei analüüsi kohus aegumise kohaldamise tõttu, kas L Zl on ka tegelikult nõue kostja vastu või mitte. Kohus jätab kõik sellega seoses esitatud tõendid tähelepanuta. AZnõue mittevaralise kahju hüvitamiseks AZ palub välja mõista mittevaraline kahju, mis on talle tekkinud: 1. kui L Z pojale kostja poolt L Zle aktsiate väljastamisest keeldumisel;. 2. seoses sellega, et hageja esindas L Zt lepingulise esindajana tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 ja külastas finantsasutusi vajalike tõendite saamiseks. Kohus leiab, et AZpoolt esitatud esimestest asjaoludest tulenev nõue on aegunud samadel motiividel, mil on aegunud L Z nõuded. Andrel Z pidi mittevaraline kahju tekkima samal ajal, kui L Zle. Ülejäänud hageja poolt esitatud nõude aegumine ei ole seotud L Z nõude aegumisega. Hageja leiab, et tal tekkis iseseisev mittevaraline kahju seoses tsiviilasja menetlemisega. Tsiviilasjas nr 2/3-335270/02 on hagiavaldus esitatud 22.06.2002.a (tl 12-13) ning kohtuotsus kuulutati 11.06.2004.a (tl 15-16), seega tekkis hagejale mittevaraline kahju selles ajavahemikus. Hageja on esitanud kostja vastu seadusest tuleneva kahju hüvitamise nõude.
lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kohtumenetlusega tekitatud mittevaralise kahju aegumine algab menetluse lõppemisest, s.t 11.06.2004.a. Kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 20.03.2007.a, ei olnud hageja nõue hagi esitamiseks aegunud. Hageja on palunud kahju hüvitada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muuhulgas heade kommete vastase tahtliku käitumisega. 4 VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi käsitleb VÕS § 134, mille lõike 2 järgi vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega saab hageja nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, kui kostja on tekitanud oma õigusvastse tegevusega hagejale kahju ning kostjapoolse rikkumise raskus seda õigustab. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja AZsuhtes toime pannud mingi õigusvastase teo. Asjaolu, et AZ esindas L Zt varasemas kohtumenetluses, ei saa tekitada AZ sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus kostjalt nõuda. Hageja asus eelduslikult oma ema esindama vabatahtlikult, tal ei olnud kohustust kohtumenetluses osaleda - tegemist ei ole olnud kostjapoolse õigusvastase teoga. Kohus leiab eeltoodu alusel, et AZhagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab eeltoodu alusel, et menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses L Z ja 50% ulatuses AZkanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.