Obsah (4)

§ 56§ 64§ 58§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-355 Haldusasi M.G kaebus Tallinna Linnav

§ 56

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud otsus mingit motivatsiooni ei sisalda, olles seega vastuolus

§ 56nõuetega.

1. Otsus on suvaline ja selle vastuvõtmisel ei ole arvestatud kõiki asjaolusid ja puudutatud isikute huve, mis on vastuolus PlanS § 3 lg 2 punktidega 1 ja
2. Kohalik omavalitsus on 2 detailplaneeringu menetlemise käigus jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited ega pole kaasanud teda kaalutlusotsuse tegemiseks vajaliku teabe kogumisse.
3. Otsus ei vasta õiguskindluse põhimõttele, mille kohaselt haldusorgan peab olema oma tegevuses järjekindel ning kord antud haldusaktidele ja neis fikseeritud lubadustele peab saama tugineda ka tulevikus. Kaebaja ehitas Xxxxxxx tee 76 kinnistule eramu, lähtudes 1997 detailplaneeringust ning tal oli õiguspärane ootus, et kohalik omavalitsus ei võta vastu haldusakti, mis muudab piirneva kinnistu sihtotstarvet ja sulgeb kaebaja kinnistule viiva juurdepääsutee.
4. Otsusega kehtestatud detailplaneeringuga muutub kehtetuks varem samale maa-alale kehtestatud planeering. Otsus on vastuolus

-s sätestatud haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise normidega (

§ 64, § 67).

Kaebaja palub Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsus nr 208 täies ulatuses tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on alusetu.

1. Eksitav on kaebaja väide detailplaneeringuga Xxxxxxx teele teemaa krundi määramata jätmise kohta, kuna vaidlusaluse otsusega on kehtestatud osaline Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, millest on muuhulgas välja jäetud ka Xxxxxxx tee. Harju maavanem on andnud oma heakskiidu detailplaneeringule 24.05.2004 kirjaga nr 2.1-13/
3. Õige ei ole kaebaja väide, et vaidlusaluse otsusega kehtestatud detailplaneering on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga. Üldplaneeringu üldosa sätestab, et planeering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Viimane on planeeringustaadiumil nõutava üldistusastmega, ei ulatu detailselt üksiku krundi tasandile ega ole eraõiguslikule maavaldajale siduv. Linna üldplaneering annab vaid põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel. Vaidlusalune detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut, vaid täpsustab seda.
4. Vastavalt Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud PES § 2 lg 1 oli detailplaneeringu koostamine kohustuslik maa-ala kruntideks jaotamise korral. Arvestades kinnistu omaniku OÜ Promo F2 soovi jagada üks suur kinnistu väiksemateks kruntideks ja ehitada tekkivatele kruntidele elamud, oli detailplaneeringu algatamine kohustuslik. MaaKatS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Tallinna linna üldplaneeringuga on antud ala juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa. Vaidlusaluse detailplaneeringuga on uutele kruntidele senise üld- ja transpordimaa asemel määratud sihtotstarbeks elamu- ja transpordimaa.
5. Vastustaja ei nõustu kaebuses väljendatud seisukohtadega, et 1997.a. detailplaneeringus sätestatud põhimõtteid ei tohtinud haldusorgan hiljem muuta, et säilitada isikule õiguskindlus. Nii PES-s kui ka EhS-s sätestatu kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Mõistlikkusest lähtudes ei saa kaebaja loota, et Nõmme 38 detailplaneeringu kehtestamisest möödunud 7 aastat on lähiaastad. Kaebajal puudub alus eeldada, et detailplaneeringuid kunagi ei muudeta, kuna ka PlanS näeb sellise võimaluse ette. PlanS § 24 lg 6 sätestab, et uue planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maaalale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale kehtestatud sama liigi planeeringust. Osas, milles uus planeering varasemat ei muuda, jääb varasem planeering kehtima. Antud juhul ongi toimitud vastavalt PlanS § 24 lg-s 6 sätestatule. 3
6. Vastustaja leiab, et haldusorgan ei ole detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel teinud ühtegi olulist menetlusviga.

§ 56lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud.

Sama sätte teisest lausest tuleneva võimaluse kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada ka menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemise käigus kogutud informatsioon (haldusakti põhjendus) on kajastatud haldusakti seletuskirjas, mis koos haldusakti eelnõuga (lisaks paberkandjal esitatud tekstile) oli elektroonilisel kujul avaldatud Tallinna Linnavolikogu veebilehel ning oli kättesaadav kõigile volikogu liikmetele, samuti avalikkusele. Vastustaja möönab, et vaidlusaluse otsuse preambulas puudub viide seletuskirjale (haldusakti faktilisele alusele), kuid antud juhul on tegemist vormiveaga, mis ei ole mõjutanud asja otsustamist ja vastavalt

§ 58

ei anna nimetatud vormiviga alust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes sel põhjusel. Antud planeerimismenetluse kohta on koostatud detailplaneeringu toimik, millest nähtub vaidlustatud haldusakti faktiline alus ja kõigi planeerimismenetluses läbi viidud tegevuste kirjeldus, nende tulemused ja vastavad otsused, mille alusel on jõutud linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 tegemiseni.

1. Kaebajale on detailplaneeringu menetlemise käigus olnud tagatud vastuväidete esitamise võimalus, mida kaebaja on ka aktiivselt kasutanud. Vaidlustatud detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 29.08.2001 korraldusega nr 3554-k. Vastav teade avaldati ajalehes Postimees 05.09.
2. Planeeringu lähtekohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimusid arutelud 25.
3. ja 28.03.
4. Avaliku arutelu 28.03.2002 protokollist nähtuvalt võttis sellest osa ka kaebaja, kes esitas arutelul oma vastuväited. Planeerimismenetluse jooksul on kaebaja esitanud planeeringu koostajale oma kirjalikke seisukohti, millele on menetluse vältel ka vastatud. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10.09.2003 korraldusega nr 1998-k. Teade detailplaneeringu vastuvõtmise kohta avaldati ajalehes Postimees 16.09.
5. Planeeringu avalik arutelu toimus 28.10.
6. Avaliku arutelu tulemustest on teatatud ajalehes Postimees 31.10.
7. Detailplaneering kehtestati linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208, mille kohta ilmus 07.10.2004 teade ajalehes Postimees ja millest teavitati tähitud kirjaga ka kaebajat. Eeltoodust nähtuvalt on detailplaneeringu algatamisest kuni selle kehtestamiseni olnud täidetud kõik PlanS-s ettenähtud menetlustoimingud.
8. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et linnavolikogu otsus on suvaline ja ei arvesta kõiki asjaolusid ja kõikide isikute õigusi ja huve. Planeeringu menetlemise käigus on kohalik omavalitsus piisava tõhususega täitnud PlanS-st tulenevaid kohustusi muuhulgas erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Planeeringu menetlemise käigus on oma arvamuse esitanud nii vastavad ametiasutused kui ka eraisikud. Kõikidele isikutele on piisava põhjendusega selgitatud, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Alusetu on kaebaja viide Maa-ameti arvamusega mittearvestamisele riigimaa osas, kuna see osa, mis puudutas riigimaad, on kõnealusest planeeringust välja jäetud.
9. Kaebaja soov vaidlustada Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamist seisneb vastustaja arvates soovis jätkata harjumuspäraselt sõitmist Xxxxxxx tee 76 kinnistule üle võõra kinnistu, omamata selleks õiguslikku alust. Praegune juurdepääsutee (sissesõidetud muldkattega metsarada) on omavoliline naabri kinnisasja kasutamine. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et Tallinna Linnavalitsuse 30.12.1997 määrusega nr 106 muudeti Yyyyyy tee nimi, asendades liigisõna „tee“ liigisõnaga „tänav“. Planeeringuga on kaebajale säilitatud kaebaja kinnistu värava asukoht ja sissesõit oma kinnistule Yyyyyy tn 16 küljelt, muutub vaid see, et juurdepääs sissesõidule ei toimu enam Yyyyyy tänavalt, vaid Nigli tänavalt (Xxxxxxx tee lõik), mis kuulub kaasomandina kaebajale endale. Planeeringuga kaebajale kuuluvale Xxxxxxx tee 76 kinnistule tehtud uue juurdepääsutee kulgemise ettepanek seab väiksemad piirangud Yyyyyy tn 16 kinnistu 4 kasutamisele, samuti ei kaasne uue juurdepääsutee rajamisega Xxxxxxx tee 76 kinnistu omanikule põhjendamatuid kulutusi. Vaidlustatud detailplaneering ei riku kaebaja õigusi ega mõjuta mingil moel tema elukorraldust oma kinnistul. KOLMANDA ISIKU V.Š SEISUKOHT
10. Kolmas isik V.Š toetab M.G kaebust ning leiab, et Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsus nr 208 tuleb tühistada kaebuses märgitud asjaoludel ja põhjendustel. Kolmas isik rõhutab, et kehtestatud detailplaneering kahjustab oluliselt planeeringu alal asuvat väärtuslikku kõrghaljastust, mille tulemusena muutub planeeringu alale jäävate kinnistute olustik, suureneb müra ja saaste hulk ning rikutakse kinnistute elanike elukeskkonda ja privaatsust. KOLMANDATE ISIKUTE T.NI JA E.SE SEISUKOHT
11. Kolmandad isikud T.N ja E.S Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestatud detailplaneeringut ei vaidlusta ning soovivad, et see jääks kehtima. Kolmandad isikud on vastavalt detailplaneeringule saanud ehitusloa ja püstitanud krundile elamu. Kinnistu omandamisel olid nad teadlikud sissesõiduteedest ja nende asukohtadest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et M.G`i kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
12. Vastavalt PlanS § 26 lg 1 on igal isikul planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
13. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringu lahendus on vastuolus kehtiva Nõmme tn 38 detailplaneeringuga. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vastavalt PlanS § 9 lg 1 detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. PlanS § 24 lg 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Seega annab seadus võimaluse muuta kehtivat planeeringut uue planeeringu kehtestamise teel ning kehtiva detailplaneeringu olemasolu iseenesest ei saa olla takistuseks uue detailplaneeringu koostamisele. Kaebajal puudus alus eeldada, et kord kehtestatud detailplaneeringut tulenevalt õiguskindluse põhimõttest tulevikus enam kunagi ei muudeta. Planeeringu muutmise otsustamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud õigus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel.
14. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 kinnistu detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud PES § 2 lg 1 kohaselt oli detailplaneeringu koostamine maa-ala kruntideks jaotamise korral kohustuslik. Sisuliselt sama näeb ette ka alates 01.01.2003 kehtiva PlanS § 9 lg
15. Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 kinnistu detailplaneering algatati kinnistu omaniku OÜ Promo F2 (hilisema ärinimega OÜ Mango Reklaam) taotluse alusel, kes soovis kinnistu jagada väiksemateks kruntideks ja ehitada tekkivatele kruntidele elamud. Kinnistu jaotamine kruntideks ja kruntide ehitusõiguse määramine oli võimalik ainult detailplaneeringu kaudu. Kinnistu sellisel kujul jaotamine ei 5 olnud vastuolus ka Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on maa põhiliseks kasutusfunktsiooniks nimetatud piirkonnas määratud väikeelamumaa. Kaebaja väited kinnistu soetamise ja realiseerimise spekulatiivsete motiivide kohta OÜ Promo F2 poolt ei ole antud juhul asjassepuutuvad ega oma detailplaneeringu koostamise ja kehtestamisega seonduvalt mingit tähendust.
16. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus vastavalt MaaKatS § 18 lg 2 kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuse sihtotstarbe. Käesoleval juhul on detailplaneeringuga moodustatud kruntidele senise üld- ja transpordimaa asemel määratud sihtotstarbeks elamu- ja transpordimaa (Yyyyyy tn 16 ja Xxxxxxx tee 86 krundid – 100% elamumaa, Yyyyyy tn 16A ja Xxxxxxx tee 86B krundid – 100% transpordimaa). Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja väide, et Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 detailplaneeringu sellisel kujul koostamine järgis muid eesmärke kui PlanS § 9 lõikes 2 sätestatu ning et selle tegelikuks eesmärgiks oli vabaneda piirangutest, mis olid kinnistule kehtestatud varasema Nõmme 38 detailplaneeringuga (maa sihtotstarve oli 80% sotsiaalmaa ja 20% transpordimaa).
17. Vastavalt PlanS § 16 lg 1 kaasatakse planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et planeerimismenetluse eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Kohus on seisukohal, et kohalik omavalitsus on käesoleval juhul planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitnud PlanS-st tulenevaid kohustusi planeeritava maa-ala kinnisasja omanike ja teiste huvitatud isikute kaasamisel planeeringu koostamisse ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduste leidmisel. Vaidlustatava detailplaneeringu koostamise, vastuvõtmise ja kehtestamisega seotud toimingud on olnud avalikud. Avalike väljapanekute korraldamisel ning planeeringu kohta ettepanekute esitamisel ja arvestamisel on järgitud PlanS §-des 18-21 sätestatud korda Haldusasjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja ja teised huvitatud isikud on olnud kaasatud planeeringu menetlemisse. Menetluse käigus on neile tagatud oma seisukohtade ja vastuväidete esitamise võimalus ja nad on seda aktiivselt kasutanud. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Selles osas ei allu planeering halduskohtu kontrollile.
18. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud otsuses on tegemist kaalutlusveaga, kuna otsusest ei nähtu kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastavalt

§ 56lg 1 peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud.

Sama sätte teise lause kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada haldusaktis endas või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuse preambulas on loetletud seaduste ja muude õigusaktide sätted, millele on linnavolikogu otsuse tegemisel tuginenud. Seega sisaldab otsus selle tegemise õiguslikku põhjendust. Otsuse faktiline põhjendus on ära toodud selle juurde 6 kuuluvas seletuskirjas, mis sisaldab planeeringu menetlemise käigus kogutud informatsiooni ning eelnõu põhistavaid asjaolusid. Tallinna Linnavolikogu 30.05.2002 määrusega nr 33 kehtestatud Tallinna Linnavolikogu töökorra punktide 8.3., 8.

1. ja 8.
2. kohaselt peavad menetletava haldusakti eelnõule olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või nende väljavõtted. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Linnavolikogu töökorra p 8.
3. sätestab, et haldusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid avaldatakse alates eelnõu registreerimisest ka elektroonilisel kujul linnavolikogu veebilehel, kus nendega on võimalik tutvuda. Asja otsustamisel tähtsust omavad materjalid olid seega kättesaadavad kõigile volikogu liikmetele ning tuleb eeldada, et kohalikul omavalitsusel oli sellest tulenevalt piisavalt informatsiooni, et teha õiguspärane kaalutlusotsus.
4. Planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum, on eriline tähtsus menetlus- ja vorminõuetel. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub konkreetse juhtumi eripärast ja see ei ole õiguslikult ette määratud. Seetõttu ei ole haldusorgan alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse teisiti, kui nägi ette varasem otsus. Varasemast erineva otsuse tegemise motiivid peavad olema esitatud juhul, kui isikutel on eelnevast aktist tulenev usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima (Riigikohtu 17.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-05). Käesoleval juhul selline usaldus või põhjendatud ootus puudus. Riigikohus leidis osundatud lahendis ka, et ulatuslikumate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist näiteks juhtumil, kui detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Seega on küll õige kaebaja väide, et otsuses puudub viide seletuskirjale kui dokumendile, milles on ära toodud haldusakti faktiline põhjendus, kuid antud juhul tuleb seda käsitleda formaalse veana, mis ei ole mõjutanud asja otsustamist.

§ 58

kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

1. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et tagada haldusakti kontrollitavus ning et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja et ta saaks vajadusel oma õigusi kaitsta. Käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt kaebajale adresseeritud haldusaktiga, kuid kaebaja õigus haldusakti vaidlustada tuleneb PlanS § 26 lg-st
2. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud vaidlustatud otsusest aru selle põhjenduste puudumise tõttu haldusaktis ja et tal ei olnud võimalust ka tutvuda otsuse aluseks olnud muude dokumentidega. Kaebaja vastuväidetest planeeringu menetlemise käigus ja kohtule esitatud kaebusest saab järeldada, et otsusega kehtestatud planeeringu sisu on kaebajale olnud arusaadav ja ta on saanud seda vaidlustades oma õigusi kaitsta. Seega ei ole asjakohased ka kaebaja väited vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kohta selle motiveerimatusest tuleneva kaalutlusvea tõttu.
3. Kaebaja väitel rikub kehtestatud planeering tema subjektiivseid õigusi sellega, et planeeringulahendus näeb ette juurdepääsutee sulgemise temale kuuluvale Xxxxxxx tee 76 kinnistule ja sellel paiknevale elamule. Elamu ehitusprojekt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kinnitatud lähtudes Nõmme 38 detailplaneeringust, milles on ette nähtud juurdepääsutee Yyyyyy tee poolt. Kaebaja väide juurdepääsutee sulgemise kohta on vastuolus haldusasjas kogutud tõenditega. Kuni Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 detailplaneeringu kehtestamiseni kasutas kaebaja juurdepääsuks oma kinnistule Yyyyyy 7 tänavale viivat Yyyyyy tn 16 kinnistut läbivat pinnaseteed, ilma et tema kasuks oleks sellele seatud teeservituut. Seega on tegemist Yyyyyy tn 16 krundi kasutamisega kaebaja poolt ilma õigusliku aluseta. Kaebajale ei ole Nõmme 38 detailplaneeringuga antud ehitusluba juurdepääsutee rajamiseks üle Yyyyyy tn 16 kinnistu. Kaebajal puudub õigus nõuda Yyyyyy tn 16 kinnisasja omavolilise kasutamise jätkamist juurdepääsuks oma kinnistule. Tegemist ei ole üldkasutatava Yyyyyy tee sulgemisega, nagu on väitnud kaebaja. Vastustaja kinnituse kohaselt on kaebajale korduvalt selgitatud, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 30.12.1997 määrusele on muudetud „Yyyyyy tee“ nimetus ning asendatud see nimetusega „Yyyyyy tänav“. Uue detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud senise Yyyyyy tänavale viiva pinnasetee asemel Xxxxxxx tee 76 kinnistule uus juurdepääsutee Nigli tänavalt eramaa kaudu, mis kuulub kaasomandina kaebajale enesele. Planeeringuga on ette nähtud võimalus reaalservituudi määramiseks Nigli tänavalt üle Yyyyyy tn 16 kinnistu, et säilitada kaebaja omandis oleva Xxxxxxx tee 76 kinnistu värava asukoht. Seega on kaebaja kinnistule ette nähtud juurdepääs samalt (so Yyyyyy tänava) küljelt ainult selle erinevusega, et juurdepääs sissesõidule ei toimu enam mitte Yyyyyy tänavalt, vaid Nigli tänavalt. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kaasomandis on alates 23.02.2006 Yyyyyy tn 16A kinnistu (transpordimaa), siis omab kaebaja jätkuvalt võimalust kasutada juurdepääsuks oma kinnistule Yyyyyy tn 16A kinnistut.
4. Paljasõnaline ja põhjendamata on kaebaja väide, et detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud Teeseaduse § 3 ja § 13 lg 5 ning AÕS § 1, § 5 ja § 156 lg 1 ning rikkumise sisuks on juurdepääsu sulgemine kaebaja kinnistule. Käesoleva otsuse p-s 29 on kohus selgitanud, et tegemist ei ole juurdepääsu sulgemisega kaebaja kinnistule. Kaebaja pole selgitanud, milles seisneb antud juhul AÕS osundatud sätete rikkumine. Kui kaebaja leiab, et reaalservituut on kinnisasjale määratud detailplaneeringu alusel, siis on tegemist kaebaja subjektiivse väärarusaamaga, mis ei saa tuleneda nimetatud sätetest. AÕS §-d 1 ja 5 on üldsätted, millest §-s 1 on määratletud seaduse ülesanne ning §-s 5 on loetletud asjaõigused ning piiratud asjaõigused, mille hulka kuuluvad muuhulgas ka servituudid. AÕS § 156 lg 1 sätestatu kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Sellest sättest tulenevalt on kinnisasja omanikul õigus nõuda võõra kinnisasja koormamist teeservituudiga, kui tema kinnisasjale puudub teistsugune juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Samuti on koormatava kinnisasja omanikul õigus keelduda oma kinnisasja koormamisest või nõuda kinnisasja koormamise lõpetamist, kui naaberkinnisasja omanikul on võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule teist teed mööda, juhul, kui teise juurdepääsutee kasutamine on objektiivselt võimalik ja ei too naaberkinnisasja omanikule kaasa ülemääraseid kulutusi. AÕS § 156 lg 1 sätestatu rikkumist käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu. AÕS §156 lg 1 tekstist nähtuvalt ei pea kinnistule pääsema sõidukiga, seaduse mõtte ja Riigikohtu 30.03.2004 otsuses nr 3-2-1-33-04 antud tõlgenduse kohaselt tuleb sõidukiga juurdepääsemise õigust kaaluda, arvestades seejuures teiste kinnisasjade omanike õigustega ja lahenduse pakkumisel arvestama vähem koormavate võimalustega. Kaebaja ei suutnud kohtumenetluse käigus põhjendada, millest oli tingitud vajadus sõita oma kinnistule üle OÜ Mango Reklaam kinnisasja. Arvestades aga taas seda, et kaebaja on alates 23.02.2006 Yyyyyy tn 16A kinnistu kaasomanik, võib kaebaja oma kinnistule pääsemiseks jätkuvalt sõita üle nüüd juba talle kaasomandina kuuluva kinnisasja. Teeseaduse §-d 3 ja 13 lg 5 ei ole antud juhul asjassepuutuvad, kuna teemaa krunti ei ole vaidlusaluse detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala koosseisus määratud. 8
5. Eeltoodu alusel teeb kohus järelduse, et Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsus nr 208 osalise Xxxxxxx tee 86/Yyyyyy tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise kohta, ei ole vastuolus seaduste või muude õigusaktidega ning selle otsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ega piiratud tema vabadusi. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse Otsuse tühistamise nõudes rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enese kanda. Marion Vakker kohtunik 9