ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiamet esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise emalt, T.M.´lt ja alaealise isalt: A.D.´ilt, alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealine, V.D. (isikukood: XXX), elas pidevalt kasuperes: I.G., juures ning oli täielikult I.G. kasvatada ja üleval pidada. Alaealise ema, T.M. ja isa, A.D., vanema kohustusi ei täitnud, alaealist last, V.D.´it (isikukood: XXX), materiaalselt ei toetanud ning tema ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Avalduse kohaselt, kuritarvitasid alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D., narkootilise toimega aineid, millest tulenevalt ei olnud T.M. ja A.D. võimelised täitma oma kohustusi alaealise lapse, V.D. (isikukood: XXX), kasvatamisel ning tema eest hoolitsemisel. Avalduse kohaselt hülgas T.M. alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), pea kohe peale sündi ning 3 4 kirjutas 10.augustil 2007.a. kirjaliku nõusoleku V.D.´i (isikukood: XXX) paigutamiseks Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega Laste turvarühma. Alaealise lapse isa: A.D.´i, elukohas: xxx, puudusid elementaarsemadki tingimused alaealise lapse kasvatamiseks. 31.augustil 2007.a. käisid T.M. ja A.D. varjupaigas alaealist last, V.D.´it (isikukood: XXX), vaatamas. Varjupaiga töötajad ei lubanud T.M.´t ja A.D.´it lapse juurde, kuna mõlemad vanemad olid külastuse ajal ilmsete narkojoobe tunnustega. 22.oktoobril 2007.a. paigutati alaealine laps: V.D. (isikukood: XXX), Narva Laste Varjupaika. Avalduse kohaselt taotles T.M. 22.oktoobril 2007.a. alaealise lapse: V.D.´i (isikukood: XXX), oma õe eestkostja, I.G., kasvatada andmist, kuna T.M.´l ja A.D.´il puuduvad tingimused alaealise lapse kasvatamiseks. Pärast alaealise lapse: V.D.´i (isikukood: XXX), I.G. kasvatada andmist sõitsid T.M. ja A.D. Tallinasse. Last olid vanemad käinud vaatamas ainult ühel korral. Külaskäigu ajal olid T.M. ja A.D. ilmsete narkojoobe tunnustega. Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiamet asus avalduses seisukohale, et T.M. ja A.D. ei ole võimelised täitma narkootiliste ainete kuritarvitamise tõttu oma vanema kohustusi alaealise lapse: V.D.´i (isikukood: XXX) kasvatamisel ja üleval pidamisel, mille tõttu tuleb T.M.´lt ja A.D.´ilt ära võtta vanema õigused alaealise lapse: V.D.´i (isikukood: XXX) suhtes. Palus avalduse rahuldada. Asjast puudutatud isikud, alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D., kohtule kirjalikku vastust avaldusele esitanud ei ole. Avaldus koos lisadega ja muude kohtudokumentidega oli A.D.´ile üle antud vastavalt seadusega kehtestatud korrale. T.M.´le ei olnud kohtul võimalik kirjalikke kohtudokumente isiklikult kätte anda, mille tõttu olid kõik kohtudokumendid toimetatud T.M.´le kätte avalikult – kuulutusega väljaandes „Ametlikud Teadeanded“, millega seaduse kohaselt loetakse kohtudokumendid (sh ka kohtukutse) T.M.´le kätte antuks. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiameti lepingulised esindajad: sotsiaalabiameti jurist, A.F. ja sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna vaneminspektor, Julia Perevalova ning asjast puudutatud isik, I.G., taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtusse mõjuva põhjuseta mitteilmunud alaealise vanemateta (T.M.´ta ja A.D.´ita) kellele oli kohtukutse seaduse kohaselt kätte toimetatud ning kes olid teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohus rahuldas taotluse. Avaldaja, Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiameti lepingulised esindajad: sotsiaalabiameti jurist, A.F. ja 4 5 sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna vaneminspektor, Julia Perevalova, palusid kohtuistungil avalduse rahuldada ning võtta T.M.´lt ja A.D.´ilt ära vanema õigused alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), suhtes. Täiendavalt selgitasid sotsiaalabiameti jurist, A.F. ja sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna vaneminspektor, Julia Perevalova, kohtuistungil, et T.M. ja A.D. ei ole tegelenud oma lapse kasvatamisega juba ligi kaks aastat. Last kasvatas I.G., kelle juures viibis alaealine laps: V.D. (isikukood: XXX) juba alates teisest elukuust. T.M. ja A.D. kuritarvitasid narkootilisi aineid, mille tõttu nad ei olnud võimelised alaealist last kasvatama. Muu asjast puudutatud isik, I.G., toetas kohtuistungil Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiameti avaldust ja palus avalduse rahuldada. I.G. selgitas kohtuistungil täiendavalt, et ta on andnud korduvalt T.M.´le ja A.D.´ile raha, et viimased saaks oma elukoha korda teha, kuid raha on kulutatud narkootikumide ostmiseks ja lapsel ei ole ikkagi normaalset elukohta. T.M. on käinud I.G. juures passi jaoks raha küsimas, kuid lapse vastu ta huvi ei tundnud. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiameti avaldusega kohtule (tl.1-4). Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialisti U. N. poolt koostatud aktiga kodukülastuse kohta 08.augustist 2007.a. (tl.5). Fotoärakirjaga V.D.´i (isikukood: XXX) sünnitunnistusest (tl.6). AS Ida – Tallinna Keskhaigla esildisega nr.1.2-4/1010 13.augustist 2007.a. (tl.7). Väljavõttega haigusloost nr.S14617 2007 (tl.8). Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna taotlusega 23.augustist 2007.a. (tl.9) V.D.´i (isikukood: XXX) turvarühma paigutamise ettepanekuga. Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna kirjaga 28.augustist 2008.a. (tl.10) juhtumi Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiametile edastamise kohta. Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna aktiga kodukülastuse kohta 10.oktoobrist 2007.a. (tl.11), mille kohaselt külastas lastekaitsetöötaja alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D.´i, elukohta aadressil: xxx. Lastekaitse talituse vanemspetsialist U. N. asus aktis seisukohale, et oli täielikult alus arvata, et ei T. ega A.ei olnud huvitatud ega ka olnud võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Tallinna Lastekodu kirjaliku teatisega 22.oktoobrist 2007.a. (tl.12). Alaealise ema: T.M., kirjaliku avaldusega (tl.13-14), milles T.M. teatas, et ta ise ei hakka last, V.D.´it (isikukood: XXX) kasvatama. Last hakkas kasvatama I.G.. Alaealist last kasvatava isiku, I.G., kirjaliku avaldusega (tl.15-16), milles I.G. nõustus kasvatama alaealist last, V.D.´it (isikukood: XXX), kuna alaealise emal, T.M.l, puudusid selleks võimalused. Alaealise isa, A.D.´i, kirjaliku avaldusega 5 6 22.oktoobrist 2007.a. (tl.17-18), milles A.D. loobub oma poja, V.D.´i (isikukood: XXX) kasvatamisest, kuna temal ei ole vastavaid tingimusi alaealise lapse kasvatamiseks. Alaealist last kasvatava isiku, I.G., kirjaliku avaldusega 07.augustist 2008.a. (tl.19-20), mille kohaselt elas alaealine laps, V.D. (isikukood: XXX), kasuperes juba aasta, kuid alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D., ei ole oma last isegi vaatamas käinud ega mõnel muul viisil lapse vastu huvi tundnud. Väljavõttega karistusregistrist alaealise isa, A.D.´i andmetega (tl.22-25), mille kohaselt on A.D.´it korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Viru Maakohtu 27.augusti 2008.a. määrusega (tl.27). Väljatrükiga rahvastikuregistrist alaealise ema, T.M., andmetega (tl.28), mille kohasel puudus T.M.l konkreetne registreeritud elukoht ning tema elukoht oli kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse täpsusega (Narva linn). Väljatrükiga rahvastikuregistrist alaealise isa, A.D.´i, andmetega (tl.34), mille kohasel puudus A.D.´il konkreetne registreeritud elukoht. Narva Politseiosakonna kirjaga 11.septembrist 2008.a. (tl.43), mille kohaselt oli politseile teadmata alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D.´i, tegelik viibimiskoht. Politsei tuvastas läbiviidud kontrolli käigus, et nimetatud isikud ei elanud aadressil: Energia 6 – 151, Narva linn. Viru Maakohtu 05.juuni 2009.a. määrusega (tl.59-60). Viru Maakohtu 16.juuni 2009.a. määrusega (tl.76-77). Kuulutusega ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“(tl.81). Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna kirjaga 19.juunist 2009.a. (tl.82), mille kohaselt elas aadressil: Akadeemia tee 34 – 10, Tallinn, reaalselt alaealise isa, A.D.. Alaealise ema, T.M., nimetatud aadressil ei elanud ja politseile ei ole teada T.M. tegelik viibimiskoht. Alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX) sünniaktiga (tl.86). 21.septembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele. 6 7
kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.
kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.
kohaselt peab last puudutavas menetluses kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus võib last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.
kohaselt, kui kohus määrab lapse väljaandmise, võib ta esialgse õiguskaitse korras teha ka määruse lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmise kohta. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §53 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PkS §54 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole 7 8 kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §58 kohaselt lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 – aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 – aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise ema: T.M. ja alaealise isa: A.D., ei tulnud toime alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), kasvatamisega ning tema eest hoolitsemisega, mille tõttu pidas kohus otstarbekaks ja õigeks võtta alaealise emalt: T.M.´lt ja alaealise isalt: A.D.´ilt, ära alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), ühes vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse: V.D.´i (isikukood: XXX), suhtes. Kohus luges tõendatuks, et alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D., ei soovinud kasvatada oma alaealist last, V.D.´i (isikukood: XXX). Vanemad andsid lapse, alaealist last seni kasvatava isiku, I.G., kasvatada. I.G. seletusega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et lapse vanemad kuritarvitasid narkootilise toimega aineid, ilmusid korduvalt ilmsete narkojoobe tunnustega I.G. juurde, kuid lapse käekäigu vastu huvi ei tundnud. Kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealise ema, T.M. ja alaealise isa, A.D., eelkõige narkootiliste ja muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu, aga samuti muudel põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks (puuduvad elutingimused lapse kasvatamiseks, puudub lapse voodi jne.), ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus luge tõendatuks, et alaealise emalt, T.M.´lt ja alaealise isalt, A.D.´ilt, vanema õiguste äravõtmine alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), suhtes on eelõige V.D.´i (isikukood: XXX) enda huvides. Kohus pidas võimalikuks lahendada käesoleva tsiviilasja ilma T.M.´t ja A.D.´it isiklikult ära kuulamata, kuna nimetatud isikud ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile, aga samuti oli alaealine laps antud kasvatada kasuperesse, mille tõttu ei ole seaduse kohaselt vanemate isiklik ärakuulamine kohustuslik. Kohus luges tõendatuks, et edasise viivitusega oleks kaasnenud oluline oht alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), isiklikele 8 9 õigustele ja huvidele, mille tõttu pidas kohus õigeks ja õiglaseks katkestada T.M. ja A.D.i aktiivne tagaotsimine selleks, et neid isiklikult ära kuulata. Samuti pidas kohus võimalikuks lahendada tsiviilasja ilma alaealise vanemaid ära kuulamata. Kohus luges tõendatuks, et vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise lapse: V.D.´i (isikukood: XXX, sündinud: 07.augustil 2007.a. Eestis, Tallinnas, mille kohta oli koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis sünniakt nr.3630, elukoht: Torujõe 25 – 2, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa), üle tuleb seada eestkoste eestkosteasutuse, Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiamet (registrikood: 75009148, asukohaga: Linda 4, 20309, Narva linn, konto nr.221010944702 SWEDBANK´is), kaudu. Samuti tuleb kohustada Narva linna (eestkosteasutusena) esindajana Narva Linna Sotsiaalabiametit korraldama alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), üle eestkostet tagades alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), nõuetekohase kasvatamise, aga samuti alaealise lapse, V.D.´i (isikukood: XXX), isiklike ja varaliste õiguste ja huvide nõuetekohase kaitse. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.