Obsah (13)

§ 489§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 444§ 163§ 139§ 150

Tsiviilasi nr 2-09-874 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2009. a Tartu

§ 489lg 2).

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskuludest 33 % hageja ja 67 % kostja kanda. Välja mõista Andris Brikkel’ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulu 1 038,50 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

§ 444

lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. SMS Laen OÜ ja kostja on 15.07.2008. a sõlminud lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra osas (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1 2 kohaselt alates 14.10.
3. a kuni 31.12.
4. a oli 11 % aastas ja alates 01.01.
5. a kuni 09.01.
6. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) 9,5 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 14.10.
7. a kuni 31.12.
8. a summas 139,87 krooni (5 875 krooni x 11 % x 79 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.01.
9. a kuni 09.01.
10. a summas 13,76 krooni (5 875 krooni x 9,5 % x 9 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 14.10.
11. a kuni 09.01.
12. a summas 153,63 krooni (139,87 + 13,76). Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1 550 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1 ja 12.2.2 alusel (150 + 4 × 350). Kohus leiab, et hageja poolt lepingu punktides 12.2.1 ja 12.2.2 kindlaksmääratud laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu on ebamõistlikult suur, seega loeb kohus VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 alusel tühiseks tüüptingimuse, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1 550 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Andris Brikkel’i kanda jääb 67 % ja Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda 33 % menetluskuludest. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kogusummas 3 900 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni, hagiavalduse esitamisel 3 000 krooni ja menetlusdokumendi väljatrüki eest 150 krooni).

§ 1741

lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 038,50 krooni järgmiselt: -

§ 139

lõiget 3, § 147 lõiget 5 ja § 486 lõiget 4 ning avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja avalduselt tasutud riigilõiv 938 krooni (1 400 kroonist 67 %).

§ 150

lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 2 350 krooni tagastamist; - samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 100,50 krooni (150 kroonist 67 %). Kohtunik 3