lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused
Menetluskulude jaotus 1. Käesolevas asjas tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 6000 krooni. Kohtumenetluses hageja täpsustas, et algse nõude 27 514,19 krooni moodustas põhinõue 5983,78 krooni ja viivised 21 530,37 krooni, millelt
lg 2 järgi oleks tulnud tasuda riigilõivu 5000 krooni, s.o põhinõudelt ja kõrvalnõuete eest põhinõuet ületavas summas (hagihind kokku 21 530,37 krooni). Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu tagastamist KÜ-le Anne 55.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus peab hageja nõuet enam tasutud osas riigilõivu tagastamiseks põhjendatuks. 2.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Pärast hageja poolt tasutud riigilõivust 6000 krooni enam tasutud riigilõivu 1000 krooni mahaarvamist, kuulub hagejale tagastamisele pool ülejäänud riigilõivust, s.o 2500 krooni. 3. Vastavalt
lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas loobus hageja hagist, kuna kostja rahuldas hageja nõude summas 7540,67 krooni. Kohus leiab, et antud asjas tuleb tulenevalt haginõude vähendamisest menetluskulud poolte vahel jaotada analoogselt olukorraga, kui hagi oleks rahuldatud osaliselt, s.o vähendatud haginõude suuruses. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud 27,41% ulatuses kostja kanda ja kostjate menetluskulud 72,59% ulatuses hageja kanda. 4.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on hageja lepingulise esindaja Toomas Vingerfeldi tasu 1563 krooni ja riigilõiv 2500 krooni, kokku 4063 krooni, millest tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 1113,67 krooni. Kostja Merike Korte menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Kostja Merike Korte on 15.09.2009 esitanud kohtule taotluse asjas riigi õigusabi saamiseks. Seoses asjas menetluse lõpetamisega on kostja vajadus ja põhjendatus riigi õigusabi järele ära langenud, mistõttu jätab kohus kostja Merike 2 Korte taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kostja Jouko Matti Ensio Korte nimetas menetluskuludena sõidukulu 1232,90 krooni ja õigusabi kulu 3000 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et kostja Jouko Matti Ensio Korte menetluskulud on esitatud suuruses ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele. Kohus arvestab kostja põhjendatud sõidukuluks 720 krooni, lähtudes läbitud vahemaast 600 km, bensiinikulust 8 liitrit/100 km ja kostja esitatud arvete alusel arvutatud keskmisest kütusehinnast 15 krooni/liiter. Lepingulise esindaja kulusid peab kohus põhjendatuks samas suurusjärgus kui hageja lepingulise esindaja tasu ehk 1500 krooni ulatuses, kuna kostja esindajana oli Maia Ploom hageja nõudes esitatud asjaoludega ja dokumentatsiooniga valdavas osas tuttav juba tsiviilasja 2-07-30534 (KÜ Anne 55 hagi Merike Korte ja Jouko Matti Ensio Korte vastu kinnisasja sundvõõrandamiseks) raames. Kostja põhjendatud menetluskuludeks loeb kohus seega 2220 krooni, millest tuleb hagejalt kostja Jouko Matti Ensio Korte kasuks välja mõista 1611,50 krooni. 5. Tasaarvestades poolte menetluskulude nõuded, tuleb hagejalt kostja Jouko Matti Ensio Korte kasuks välja mõista 497,83 krooni menetluskulude katteks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.