kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 2 Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis, sh veetorustik sellises olukorras, et ei tekkiks lekkeid, veekadu ja liigset niiskust elamu keldris. Lisaks oli kostja kohustus sulgeda ebavajalik ava keldri laes, et korteriomaniku omandis olevas eluruumis ei tekiks ebanormaalselt kõrget niiskusetaset. Ekspert Ain Luhse arvamuse kohaselt (arvamuse lk 9) oli veesisendi torustiku liide toestatud vastu keldrilage, mille on näha toe jäljed, kuid märgid toe kinnitamisest puuduvad. Toruliidese toestamine vastu keldrilage viitab kammitsühenduse puudumisele või viimase kehvale kvaliteedile. Toruliidese nõutava kammitskinnituse kohta andmed puuduvad. Äärmiselt tõsiseks eksimuseks peab ekspert veeavarii järgselt keldrikonstruktsioonide ja vahelae konstruktsiooni kuivatamata jätmist ventileerimise teel. Korterelamu keldri osa, milles asub kaasomandi esemeks olev veetorustik, on samuti kaasomandi esemeks ja ei kuulu ühegi korteriomandi kui reaalosa juurde. Kostjal oli tegutsemiskohustus, mille rikkumine tekitas kostja tegutsemise õigusvastasuse. Põhjuslik seos veetoru purunemise ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel on tõendatud ekspert A. Luhse eksperthinnanguga. Ekspert on seisukohal, et „… kõnealuses keldris toimunud veetoru purunemine muutis oluliselt senist elamu konstruktsioonide niiskusrežiimi. Konstruktsioonide (koos iseärasustega, sh ava olemasolu) niiskusrežiimi muutumine viis seni muutumatuna püsinud põrandakatte purunemiseni põrandakatte detailide paisumise tõttu.“ Kannatanul tekkinud kahju suurus on hageja hinnangul 7 573 krooni. Ekspert Ain Luhse arvamuse kohaselt (eksperthinnangu lk 5) on kõnealuse põrandakatte uuendamise maksumus OÜ EKE-NORA 2007 a kataloogi kohaselt, kasutades analoogseid materjale, enam-vähem sama, mis on hageja kalkulatsioonis toodud.
lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. I. Jelagina on kindlustanud hageja juures korteri asukohaga XXX (sertifikaat tl-l 7). Hageja on 07.06.2007 teinud hüvitisotsuse (tl 34), mille kohaselt 7 535 krooni suurusest remondimaksumusest 6 073 krooni, maha arvates omavastutuse 1 500 krooni, kantakse I. Jelagina kontole. Hagejal on nõudeõigus kostja vastu kindlustatud isikule väljamakstud summa ulatuses.
lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Kostja vastuväide põhineb asjaolul, et korteriühistu ei ole tahtlikult midagi rikkunud ning veetoru purunemine oli tingitud asjaolust, mille eest korteriühistu vastutada ei saa: toru oli liiva sees, põhjuseks võis olla veetorustikus surve ootamatu järsk tõus vms. Süü vormideks on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (
Süü puudumist peab tõendama kostja (
Kostja ei ole tõendanud, et ta on Nõlvaku 13 elamu veesüsteemi hooldanud tavapäraselt nõutava hoolsusega. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et elamu veetorustiku sisend oli ja on jätkuvalt oluliste puudustega (eksperdiarvamuse lk 10): keldrilae paneeli ja seina liitumise piirkonnas on tugeva ja pikaajalise niiskuskahjustus-lubjastumise jäljed seinal, mis viitavad ebasobivale niiskusrežiimile keldrilae raudbetoonkonstruktsioonis. Kannatanu korteri all olev ruum, kus paikneb elamu veesisend, on jätkuvalt liigniiske. Likvideerimata on nõuetele mittevastavused ja avariieelsed hoone konstruktsioonide säilimisele ja normaalsele ekspluatatsioonile negatiivset mõju avaldavad faktorid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3 Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel. kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.