← Eesti

2-09-30261/4

Obsah (7)§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-09-30261 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2009,

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK 22.06.

  1. a esitas Nordea Bank Finland Plc Tartu Maakohtule hagi Arne Zekker vastu. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 11.04.
  2. a eraisiku krediitkaardi lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard nr
  3. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 20 000 krooni ulatuses. Krediitkaardi lepingu sõlmimise hetkel intressimäär oli 12 % aastas. Alates 01.01.
  4. a tõsteti intressimäär 2 % võrra, nüüd kehtib intress 14 % aastas. Krediitkaardi lepingu ülesütlemise hetkeks (09.06.2009) oli intressi arvestatud 2 093,88 krooni. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud alates 30.11.
  5. a ning seisuga 10.06.
  6. a võlgnev kostja hagejale 22 093,88 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 20 000 krooni, intress 2 093,88 krooni ning kohtukuludena riigilõiv summas 4 000 krooni ja õigusabitasu 2 360 krooni. 28.07.
  7. a avalduses võttis Arne Zekker hagi õigeks. Avalduse kohaselt teatas ta õigeksvõtust ka Uljana Feldmanile Nordea pangast. Samuti on Arne Zekker nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 järgi kannab antud asjas 2 menetluskulud kostja.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 4 000 krooni ja õigusabikulud 2 360 krooni. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.