Obsah (7)

§ 174§ 440§ 231§ 163§ 124§ 405§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2009, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. se

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.

1. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. OÜ ITM Inkasso esitas 04.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jaagup Lepa vastu põhivõla 7796 krooni ja viivise 5496 krooni maksmise nõudes (tlk 3-4). Kohtuametnik lõpetas 25.05.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist tuleb jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tlk 14-15).
4. 01.06.2009 hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2008 võla tasumise kokkuleppe nr MG-
5. 03.06.2008 kinnitas kostja nimetatud kokkulepet graafiku sõlmimisel ettenähtud tasu maksmisega. Maksegraafiku kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale kaheksa kuu jooksul 900 krooni kuus ning 16.02.
6. a 596 krooni. Kostja tasus hagejale vaid 16.06.
7. a 900 krooni, mille hageja arvestab põhisumma katteks. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist 10 829.72 krooni (314 päeva eest 0,5% päevas põhisummalt 6896 kroonilt), mille vähendab põhivõla summani. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja tagastamata võla 6896 krooni ja viivise 6895 krooni (tlk 18-20).
8. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks – tagastamata võla 6896 krooni osas. Viivisenõuet kostja ei tunnista. Kostja võttis SMS-laenu 3000 krooni. Seega sisaldab 31.05.2008 kokkulepe nii tasumata viivist kui intressi, sh kokkuleppest nähtuvat igakuist intressi 300 krooni. Kostja on arvestanud viivist summalt, mis sisaldab ka intressi. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kui kohus leiab, et viivisearvutus on põhjendatud, palub kostja viivist vähendada. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda või jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (tlk 36).
9. 21.08.2009 hagiavalduse parandamise avalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja võla 11 392 krooni (tagastamata võlg 6896 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 4496 krooni) ning menetluskuluna riigilõivu 1400 krooni. Hageja arvestas viivist 7058.72 krooni (perioodi 16.07.2008-26.05.2009 eest 0,5% päevas põhisummalt 4496 krooni), mille vähendab põhivõla summani (tlk 43-45). KOHTU SEISUKOHT
10. 31.05.2008 võla tasumise kokkuleppe kohaselt tunnistab kostja hageja ees oma võlga summas 5096 krooni ja garanteerib, et tasub selle maksegraafiku alusel üheksa kuu jooksul alates 16.06.
11. Maksegraafikus on nähtud ette, et lisaks tasub kostja hagejale intressi 300 krooni kuus. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 7796 krooni (tlk 21). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on maksnud hagejale kokkuleppe alusel 900 krooni ning maksmata on 6896 krooni (tlk 18, 36). 6.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi õigeks 31.05.2008 kokkuleppe alusel tasumata summa 6896 krooni ulatuses (tlk 36). Seega tuleb selles osas hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 6896 krooni.

1. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 31.05.2008 kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel viivist 0,5% päevas kogu võlgnevuse 2/3 summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest (tlk 21). VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega on 31.05.2008 kokkulepe tühine osas, milles näeb ette viivise nõudmise intressi (sh viivitusintressi) tasumisega viivitamise korral.
2. Erinevalt 01.06.2009 hagiavaldusest (tlk 19) ei arvestanud hageja 21.08.2009 avalduses enam viivist kokkuleppes nimetatud intressilt (tlk 44). Siiski nõuab hageja ka 21.08.2009 avalduses viivist mh intressilt. Kostja vastusest ilmneb, et 31.05.2008 kokkuleppes nimetatud võlg koosneb tagastamata laenust, intressist ja viivisest (tlk 36). Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud, seega tuleb

§ 231lg 4 alusel eeldada, et hageja võtab selle omaks.

Kostja vastuses toodud seisukohale vaatamata ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, millise osa võlast moodustab tagastamata laenusumma, millelt oleks õigus viivist nõuda, ja millise osa intress (sh viivitusintress). Seetõttu ei ole ka kohtul võimalik viivise suurust välja arvutada ning hageja viivisenõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 9.

§ 163

lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda (kohus rahuldab hagi põhinõude ulatuses, põhinõude suurusest sõltub aga

§ 124

lg 1, § 133 lg 1 alusel hagihind ja seega tasumisele kuuluva riigilõivu suurus); muudest hageja menetluskuludest tuleb jätta 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 10. Lähtudes

§ 405

lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 450 krooni. 11.

§ 124

lg 1, § 133 lg 1, § 139 lg 3, § 147 lg 5, § 486 lg 4 ja avalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 alusel tuli käesolevalt hagilt tasuda riigilõivu 450 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 1400 krooni (tlk 23, 24), seega ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 950 krooni tagastamist. 12.

§ 405

lg 1 p 10 ja § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3/3