← Eesti

2-09-32795/8

Obsah (4)§407§162§ 444§ 174

Tsiviilasi nr.2-09-32795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoobril 2009.a.; Valga koh

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes Ts

ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning

§162

, §173, § 174’, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi M. N. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. N. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingute järgi võlgnevus summas ükssada kaheksakümmend kuus tuhat nelisada kümme (186 410) krooni 71 senti ja menetluskuluna riigilõiv 17 500 krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.10.2009.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest, et 16.11.2007.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidi kasutuslimiidiga summas 30 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse, kui kaardivaldaja ületab limiiti. Intressimääraks leppisid pooled kokku 16% aastas ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu

  1. päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 9% aastas. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohutusi ja alates 01.12.2008.a lõpetas pank krediitkaardi lepingu Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 35 081,84 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 29 980,67 krooni, intressivõlgnevus summas 1 740,20 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 3 360,97 krooni. Samuti nähtub hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 13.03.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 140 000 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tagasimaksegraafikus selliselt, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi võrdsete osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 20 päeval Intressimääraks leppisid pooled kokku 18% aastas. ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu
  2. päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 9% aastas. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohutusi ja 07.02.2009.a lõpetas pank võlgnevuste tõttu laenulepingu. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 151 328,87 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 130 193,51 krooni, intressivõlgnevus summas 11 132,58 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 10 002,78 krooni. 2

(4)Menetluse käik Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 30.07.2009.a. (tl 41) ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas

§ 407

lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 1-18/ on tõendatud, et 16.11.2007.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidi kasutuslimiidiga summas 30 000 krooni ning 13.03.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 140 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.14-15 ja 17-18/ on tõendatud, 3

(4)et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata laenudena 160 174,18 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt), saades intressivõla suuruseks 12 872,78 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingutega on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 9% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades 06.07.2009.a viiviste suuruseks 13 363,75 krooni.. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 186 410,71 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174’ lg.

3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv summas 17 500 krooni. Annemarie Gerassimov kohtunik 02.10.2009.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.