) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Andreas Oss ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Andreas Oss võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-09-43812 KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis elavale emale.
lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid sellega kostjale kättetoimetatuks.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.03.2008.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja hagejalt 25 000 krooni laenu. Kostja kohustus tagastama hagejale saadud laenu, tasuma intressi ning maksma 600 krooni lepingu sõlmimise tasu. Lepingulisi kohustusi pidi kostja täitma kooskõlas Lepingus kokkulepituga. Hagi asjaolude kohaselt kostja endale võetud rahalisi kohustusi Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajal ei täitnud ja seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Seega rikkus kostja Lepingut, millest tulenevalt ütles hageja Lepingu üles. Hagi esitamise aja seisuga on kostja põhivõlg (tagastama laen) hageja ees 24 431.03 krooni, lisaks võlgneb kostja hagejale 600 krooni võla sissenõudmise kulu, 4753.01 krooni intressi ning 6898.18 krooni sissenõutavaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõuab kostjalt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks polnud veel sissenõutavaks muutunud ja seda protsendina põhinõudest.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja hagi põhivõla ja kõrvalnõuete osas hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse lisana. Esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 5000 krooni riigilõivu ja 5500 krooni lepingulise esindaja tasu. Hagiavaldusele lisatud dokumendid kinnitavad menetluskulude kandmist nimetatud ulatuses. Arvestades hagihinda ja hageja esindaja töö mahtu, hindab kohus kulutuse riigilõivule vajalikuks ja lepingulise esindaja tasu mõistlikuks. Kostja peab hageja vajaliku ja mõistliku menetluskulu hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Andreas Oss ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Andreas Oss võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-09-43812 KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis elavale emale.
lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid sellega kostjale kättetoimetatuks.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.03.2008.a sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja hagejalt 25 000 krooni laenu. Kostja kohustus tagastama hagejale saadud laenu, tasuma intressi ning maksma 600 krooni lepingu sõlmimise tasu. Lepingulisi kohustusi pidi kostja täitma kooskõlas Lepingus kokkulepituga. Hagi asjaolude kohaselt kostja endale võetud rahalisi kohustusi Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajal ei täitnud ja seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Seega rikkus kostja Lepingut, millest tulenevalt ütles hageja Lepingu üles. Hagi esitamise aja seisuga on kostja põhivõlg (tagastama laen) hageja ees 24 431.03 krooni, lisaks võlgneb kostja hagejale 600 krooni võla sissenõudmise kulu, 4753.01 krooni intressi ning 6898.18 krooni sissenõutavaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõuab kostjalt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks polnud veel sissenõutavaks muutunud ja seda protsendina põhinõudest.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja hagi põhivõla ja kõrvalnõuete osas hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse lisana. Esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 5000 krooni riigilõivu ja 5500 krooni lepingulise esindaja tasu. Hagiavaldusele lisatud dokumendid kinnitavad menetluskulude kandmist nimetatud ulatuses. Arvestades hagihinda ja hageja esindaja töö mahtu, hindab kohus kulutuse riigilõivule vajalikuks ja lepingulise esindaja tasu mõistlikuks. Kostja peab hageja vajaliku ja mõistliku menetluskulu hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.