Obsah (11)

§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 444§ 175§ 144§ 483

Tsiviilasi nr 2-09-4817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlu

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine 7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine 8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 9.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

10. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Arvestades

§-i 162 ning § 173 lõikeid 1 ja 4 ning hagi rahuldamist, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2413,00 krooni (riigilõiv hagiavalduselt 1000,00 krooni, menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 413,00 krooni ja õigusabikulu summas 1000,00 krooni). Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 2500,00 krooni, kuid arvestades haginõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1000,00 krooni (

§ 175lg 1).

Hageja on hagiavalduses taotlenud ka maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu 250,00 krooni väljamõistmist, kuid ei ole põhistanud vastava kulu lugemist kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 7 tähenduses.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hageja on hagiavalduses ja menetluskulude nimekirjas väitnud, et hagiavaldusele on lisatud ka kuludokumendid, ent tegelikkuses 250,00 krooni riigilõivu tasumist tõendav dokument puudub, siis jätab kohus väidetavalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmata. Kohtunik 2/2