lg7 alusel maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, siis täitemenetluse peatamiseks vastavalt
lg1 p1, lg2 nõudis kohus avaldajalt kohtu deposiitarvele (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pangas või nr. 221013921094 AS Swedbank, viitenumbriga 3100057484) tagatisena 9 500 krooni tasumist. Kohus selgitas avaldajale, et
lg1 p1, §472 lg2 alusel tal on õigus taotleda tagatise andmiseta täitemenetluse peatamist. Avaldajat hoiatati, et
lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus ja taotlus menetlusse võtmata. Avaldajat hoiatati ka sellest, et kohtu nõude täitmata jätmisel asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul ja viisil makseettepanekule vastuväidet esitanud ja tagastab kaebuse läbivaatamatult. 6. Avaldaja on kohtumääruse kätte saanud 16.09.2009.a
Avaldaja ei ole kohtunõudele reageerinud. Kinnitust maksekäsu kiirmenetluse raames makseettepanekule vastuväidete esitamise kohta avaldaja esitanud ei ole. Ei ole avaldaja ka tasunud kautsjoni täitemenetluse peatamiseks. Taotlust ilma tagatise andmiseta täitemenetluse peatamiseks avaldaja esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud määruskaebuse ja täitemenetluse peatamise taotlusega, leidis, et nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. 8.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi
Võlgnik ei tõendanud, et ta vastavalt
lg1 15 päeva jooksul, so hiljemalt 11.05.2009.a makseettepanekule vastuväite esitas. Nimetatud asjaolu kindlakstegemiseks 23.09.2009.a kell 15.03 vestles kohus avaldajaga telefoni teel, mille käigus teatas avaldaja, et tal ei ole kinnitust (e-maili või muu tõendit) esitada, sest vastuväite makseettepanekule esitas mitte avaldaja ise ja seda ei saadetud avaldaja arvutist. Kes, millal ja kuidas seda tegi, ei osanud 2
RakS) §6 lg9 alates 01.01.2009.a kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt täieliku elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse rakendamisest alates määratakse kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse asjade kohtualluvus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §108 lõikele 4.
lg4 järgi elektroonilisele menetlusele üleminekul lahendab maksekäsu kiirmenetluse asju Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus võlgniku vastu esitati 16.03.2009.a. Seega ka võlgniku määruskaebuse pidi lahendama Pärnu Maakohus. Määruskaebus on ekslikult saadetud lahendamiseks Viru Maakohtule. Arvestades, et Viru Maakohus ei kohtualluvust koheselt avastanud ja ta on teinud toiminguid määruskaebuse lahendamiseks, siis sellises staadiumis asja kohtualluvuse järgi tagasi saatmine ei ole enam otstarbekas. Sellepärast menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lahendas Viru Maakohus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise. 11.
lg1 p2 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Avaldaja on 13.06.2009.a tasunud määruskaebuselt riigilõivu 400 krooni. Kuna riigilõiv on tasutud Pärnu Maakohtu kohtuasjade toimingute eest, on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist Pärnu Maakohtult. 12. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.