← Eesti

3-08-1168/18

Obsah (5)§ 41§ 69§ 70§ 12§ 66

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1168 Otsuse kuupäev 10.12.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Džanashija kaebus Tartu Vangla 28.11.2007

) § 69 ja 70 järgi ehk siis nende kasutamine peab toimuma vangla direktori või Justiitsministeeriumi käskkirja alusel. Antud juhul kasutati käeraudu kaebaja arvates ebaseaduslikult, raportit ei koostatud ning käskkirja ei tutvustatud. Tulenevalt eelnevast palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 28.11.2007.a toiming - käeraudade kasutamine Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse toimetamisel. Kaebuse esitamise põhjendatud huviks märgib kaebaja kahjunõude esitamise kavatsuse ning oma subjektiivsete õiguste ja vabaduste taastamise ning seaduse kaitse. Vastustaja seisukohad 5. Vastustaja Tartu Vangla leiab, et Vjatšeslav Džanashija kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt või kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema 2 õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on kahjunõude esitamine. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste või vabaduste olemust.

§ 41

lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Lõike 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele.

§ 69

lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, lõike 2 p 5 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kasutada ohjeldusmeetmeid.

§ 70lg 1kohaselt võib ohjeldusmeetmena kasutada käeraudu.

Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Justiitsministri 30.05.2006.a määrusega nr 17 kinnitatud „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord" (edaspidi Kord) § 13 lg 1kohaselt järgib saateautos kinnipeetavate paigutamisel ülem Vangistusseaduse §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi. Korra § 30 lg 1 kohaselt on erakorraline sündmus saateülesande täitmisel kinnipeetavate allumatus. Korra § 34 punkti 2 kohaselt võtab ülem tarvitusele meetmed saadetavate kallaletungi takistamiseks ning punkti 3 kohaselt rakendab abinõusid saadetavate rahustamiseks. 28.11.2007.a toimus korraline etapp marsruudil Tartu Vangla - Tallinna Vangla Tallinna Vangla Tervishoiuosakond - Harku Vangla - Rapla PJ arestimaja - Tartu Vangla. Saateautoks oli Mercedes buss, milles ei ole kinni peetavatele mõeldud istekohad üksteisest eraldatud, kinnipeetavad viibivad 13 kohalises ühissalongis. Saadetavate seas oli süüdimõistetuid ja vahistatuid, kes olid vanglaametnike suhtes agressiivselt meelestatud, samuti neid, kellel on probleeme korraldustele allumisega või rünnanud kaaskinnipeetavaid. 28.11.2007.a Tallinnast Tartusse sõitmisel kasutati kõigi kinnipeetavate s.h kaebaja suhtes käeraudu, kuna saadetavad kinnipeetavad oli agressiivselt meelestatud ning neid ei olnud võimalik üksteisest ja vanglaametnikest soovimatute tagajärgede ärahoidmiseks eraldada. Vähim, mida saatemeeskonna ülem sai teha, oli panna kõigile kinnipeetavatele peale käerauad, mis oli ainuvõimalik käitumise variant tagamaks kinnipeetavate endi ning saatemeeskonna liikmete ohutus. Seega oli käeraudade kasutamine proportsionaalne ja vajalik preventiivne meede tagajärgede saabumise ennetamiseks. Kuna käeraudu kasutati kõigi kinnipeetavate suhtes ja saatemeeskonna liikmed ei ole oma tööülesannetest tulenevalt teadlikud kaebaja poolt esitatavate kaebuste arvu ega sisuga, siis ei saanud käeraudade kasutamine olla kättemaksuks tema poolt esitatavate kaebuste pärast. 3 Asjas ei oma tähtsust, kas kaebaja suitsetab või mitte. Tartu Vangla poolt kaebajale 11.01.2008.a antud vastuses nr V1/7530 ei väidetud, et just tema tahtis suitsetada vaid, et kuna keelati suitsetamine etapiautos, oli see üheks agressiivselt meelestatuse põhjuseks. Tõele ei vasta kaebaja väide, et käeraudu hoiti peal kella 18.00-ni. Saateplaani kohaselt saabus etapibuss Tartu Vanglasse 16.35 ning Tartu Vanglas videosalvestise kontrollimisel selgus, et bussist väljudes olid käerauad juba eemaldatud. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-9-06 ei ole asjakohane, kuna nimetatud asjas ei tunnistatud õigusvastaseks ühest vanglast teise toimetamisel kinnipeetavate suhtes käeraudade kasutamist vaid ohjeldusmeetmete kasutamist vajadusest pikema aja jooksul.

§ 70lg 2 keelab ohjeldusmeetmete kasutamise üle 12 tunni.

Kaebajat hoiti käeraudades ainult ajal, mis kulus Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse sõitmiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole ühest vanglast teise toimetamise käigus rikutud, käeraudade kasutamine oli kooskõlas seadusandlike aktidega ning nende kasutamise vajadus oli tingitud kinnipeetavate endi ja saatemeeskonna liikmete julgeoleku tagamisest. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Vjatšeslav Džanashija kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus

  1. HKMS § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmisest tulenev vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, sest vangistusõiguse puhul on tegemist avaliku õigusega, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebaja nõue formaalselt lubatav.
  2. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine, kui kaebajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Kohtupraktikas on kahjunõude esitamise kavatsust käsitletud põhjendatud huvina toimingu õigusvastasuse tuvastamisel halduskohtumenetluse seaduse mõttes, mille tõttu esineb alus vaidluse sisuliseks lahendamiseks. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kohtuistungil esitatud seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära tunnistaja ütlused, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamisele, kuna vastustaja vaidlusalune toiming on õiguspärane ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei ole eiranud kaebaja poolt osundatud õigusaktide sätteid. Vastustaja toimingu õiguslik alus tuleneb

§ 69

lõikest 1, lõike 2 punktist 5 ja lõike 4 4 teisest lausest ja

§ 70

lõike 1 teisest lausest, samuti

§ 12

lõike 1 punktidest 1 ja 3 ning Korra §-de 13 lõikest 1, 30 lõikest 1 ja 34 punktidest 2 ja 3.

§ 69

lõige 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lõike 2 punkt 5 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine.

§ 69lõige 4 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor.

Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.

§ 70

lõige 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. Kinnipeetavate Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse toimetamisel (saatmisel) oli kõrgemaks kohalviibivaks ametnikuks saatemeeskonna ülem Toivo Raag, kes oli osundatud õiguslikul alusel volitatud vastava otsustuse langetamiseks. Seega on alusetu kaebaja väide, et vastava otsustuse langetamiseks on pädev ainult vangla direktor või et sellekohase õigusakti pidi andma Justiitsministeerium. Kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine oli ka sisuliselt õiguspärane.

§ 12

lõige 1 sätestab, et vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Korra § 13 lõige 1 sätestab, et saadetavate paigutamisel saateautosse järgib ülem «Vangistusseaduse» §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi. Korra § 30 lõige 1 sätestab, et erakorraline sündmus saateülesande täitmise ajal on käesolevas määruses nimetatud saadetava põgenemine, allumatus või rünne saadetava poolt, rünne saatemeeskonnale või saateautole mõne muu isiku poolt, saateauto rike, tulekahju või avarii või plaanipärast saatmist häiriv muu sündmus. Korra § 34 sätestab, et saadetavate grupilise allumatuse korral või juhul, kui saadetav või muu isik tungib saatemeeskonnale kallale või kui rünnatakse saateautot, teatab ülem rikkumisest ja sündmuse esialgsetest andmetest vangla korrapidajale ja vajadusel politsei lühinumbrile 110. Ülem teeb rikkumise lõpetamiseks ja ründe tõrjumiseks järgmised toimingud: 1) selgitab välja allumatuse põhjused; 2) võtab meetmeid saadetavate põgenemise ja kallaletungi takistamiseks; 3) rakendab abinõusid saadetavate rahustamiseks; 4) eraldab võimaluse korral teistest saadetavatest rikkumise korraldanud ja selles aktiivselt osalenud saadetavad; 5 5) korraldab kannatanutele esmaabi andmise või nende toimetamise lähimasse raviasutusse. Halduskohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt

§ 12

lõike 1 punktidest 1 ja 3 pidi vastustaja kinnipeetavate saatmisel tagama saadetavate eraldihoidmise printsiibi rakendamise, kuna koos kaebajaga toimetati samas autos nii kinnipeetavaid kui vahistatuid, aga samuti viibis meessoost kinnipeetavatega samas saateautos ka üks naissoost kinnipeetav. Kuna vastustaja poolt kasutatavas saateautos ei olnud tehnilisi võimalusi saadetavate suhtes eraldihoidmise printsiibi rakendamiseks, pidi vastustaja kasutama teisi õiguspäraseid meetmeid, et tagada saadetavate eraldi hoidmine ja turvalisus. Tunnistaja Toivo Raagi ütlustega (tl 102) on tõendatud, et osa saadetavatest käitus viisil, mis on käsitletav allumatusena Korra § 30 lõike 1 mõttes, mille tõttu loeb halduskohus Korra § 34 punktide 2 ja 3 alusel õiguspäraseks kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamise, sest tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ohjeldusmeetmete kasutamise tingis kinnipeetavate käitumine viisil, mis on käsitletav saadetavate grupilise allumatusena, mille puhul oli aga omakorda vastustajal eriline kohustus tagada

§ 12lõikes 1 sätestatud eraldihoidmise printsiibi rakendamine.

Vastustaja poolt kasutatav meede oli seega kohane ja proportsionaalne. Julgeoleku tagamine vanglas ja kinnipeetavate saatmisel on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab

§ 66

lõige 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu ongi täiendavate julgeolekuabinõude, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamine. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa tuleneda sellest kas kedagi allumatutest saadetavatest karistati distsiplinaarkorras või mitte.

§ 70

lõike 1 teisest lausest tulenevalt ei anna kaebuse rahuldamiseks alust ka asjaolu, et kaebaja ise ei käitunud allumatult, kuna vastustaja kohustuseks saatmisel oli muuhulgas kaebaja julgeoleku tagamine. Samuti ei anna alust kaebuse rahuldamiseks asjaolu, et ohjeldusmeetmeid kasutati kaebaja suhtes kogu saateülesande täitmise vältel, kuna vastustaja ei eiranud

§ 70

lõikes 2 sätestatud 12 tunnilist tähtaega, millest kauem ei tohi ohjeldusmeetmeid kasutada. 8. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda, kuna kohus ei rahulda kaebust. Ka vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.