Nimetatud sätte kohaselt võib vaidlustaja pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada halduskohtusse kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse peale, kui vaidlustuskomisjoni otsusega on jäetud vaidlustus rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et hankedokumendid on vastuolus riigihangete seaduse nõuetega, mistõttu on seadusega vastuolus ka vaidlustuskomisjoni otsus nr 157-09/113284. Kuivõrd vaidlustuskomisjon on vaidlusaluse otsuse tegemisel jätnud olulised asjaolud käsitlemata, kohaldanud vääralt materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, tuleb vaidlustuskomisjoni otsus nr 157-09/113284 tühistada. Riigihangete seadus (
) § 1 näeb ette, et seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.
lg 1 sätestab, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
lg 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
lg 3 näeb ette, et hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2
lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Kaebuse esitaja nõustub vaidlustuskomisjoniga, et hankijal on vabadus ise määratleda hankelepingu ese, kuid seejuures on hankijal keelatud eelistada alusetult üht konkreetset pakkujat teisele ning rikkuda hanke läbiviimisel seeläbi võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuse esitaja arvates on väär vaidlustuskomisjoni sedastus, et hankija on tehnilise kirjelduse koostamisel lähtunud oma konkreetsetest vajadustest, mida ei saa käsitleda põhjendamatute takistustena riigihanke avamisel konkurentsile. Kaebuse esitaja on aga seisukohal, et hankelepingu esemele esitatavad tehnilised tingimused nr 2, 3, 5 ja 6 on põhjendamatud ja diskrimineerivad. Ei ole tagatud kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning on tekitatud objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Hankedokumentide tehnilises kirjelduses märgitud tingimuste eesmärgiks on tagada ühe kindla pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamine ilma alternatiivseid lahendusi sisuliselt hindamata. Hankelepingu esemele tehniliste tingimuste seadmisel on rikutud OÜ Varmapartner õigusi ja huve. Hankija poolt nõutud seadmed ei ole küll esitatud nende kaubanduslike (s.o. OÜ Compoman poolt pakutavate seadmete) nimetustega, kuid tehnilisest kirjeldusest selgub üheselt, et sisuliselt on hange suunatud vaid ühele pakkujale. Hankedokumentide ülesehitus välistab alusetult muude pakkujate võimalused hankel osalemisel, kuigi ka nemad suudavad pakkuda hankedokumentides nõutuga analoogseid ja efektiivselt toimivaid seadmeid. Eeltoodu kaudu rikub hankija kaebuse esitaja õigust võrdsele kohtlemisele ja riigihankemenetluse läbiviimise põhimõtteid. Hankija on vaidlusaluste hankedokumentide väljatöötamisel välistanud võimaluse pakkuda teisi samaväärseid ja samavõrd efektiivseid lahendusi võrreldes hankedokumentides kehtestatud detailsete tingimustega (mis ei ületa kogumaksumuselt kehtestatud hanke mahu piirmäära, kuid on samaväärsed või isegi tulemuslikumad ning töökindlamad). Hankija ei ole suutnud vastavaid ebamõistlikke nõudmisi põhjendada ega selgitada nende olemuslikku vajalikkust hankija jaoks. Põlva Linnavalitsus on oma vastuses vaidlustusele asunud seisukohale: „Hanketingimuste koostamisel on Hankija lähtunud eeldusest, et soetatav seade paigaldatakse maapinnale. Selline eeldus on kooskõlas ka kehtiva detailplaneeringuga, mis ei näe jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama paigaldamist erinevatele tasapindadele ega näe ette võimalike estakaadide või platvormide rajamist. Seadme maapinnale paigaldamise vajadus tuleneb soovist hankida jäätmepress ja ümberlaadimisjaam võimalikult minimaalsete kuludega ning vältida võimalikke kaasnevaid töid kui press ja sellesse prügi kallutamine oleksid erinevatel tasanditel (nt pinnaseja ehitustööd estakaadide või peale- ja mahasõitude rajamiseks).“ Kaebuse esitaja leiab, et hankija on üritanud tehislikult leida ettekäändeid, et õigustada konkurentsi kahjustavaid hanketingimusi. Kuivõrd riigihanke nr 113284 hanketeates ei ole ühtegi viidet jäätmejaama rajamiseks koostatud ja kehtestatud detailplaneeringule ning selles sätestatud tingimustele, on hankija väide asjakohatu ja tuleb juba ainuüksi seetõttu alusetuna kõrvale jätta. Põhjendamatu on vaidlustuskomisjoni poolt esitatud sedastus: „kõige olulisemaks tuleb pidada /.../lahenduse kooskõla detailplaneeringuga”. Kuivõrd ka kaebuse esitaja poolt vaidlusaluse 3 hankemenetluse raames pakutav lahendus on kooskõlas detailplaneeringuga on vaidlustuskomisjon olulised asjaolud hindamata jätnud, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Põlva Linnavalituse väited ja vaidlustuskomisjoni sedastused, mille kohaselt muude kui hankija poolt tehnilises kirjelduses detailselt sätestatud lahenduste esitamine ei ole põhjendatud, kuivõrd toob linnale kaasa täiendavaid kulutusi, on väär ja paljasõnaline Hankija väited, et maapinnale paigutatavad seadmed on muudest lahendustest odavamad, on täielikult asjakohatud ning ajendatud vaid asjaolust, et hankija on enne hankedokumentide koostamist tutvunud vaid üht konkreetset tüüpi (ühe pakkuja) lahendusega (mida on tehnilistes tingimustes ka täpselt kirjeldanud). Lähtudes hankedokumentidest - „Juhised pakkujale“ peavad pakkujad arvestama asjaoluga, et nende poolt pakutav hind peab sisaldama juba ka kõiki jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama seadmete paigaldamisega/käivitamisega seotud töid samuti seadmete transporti. Eeltoodust tulenevalt ei too estakaadide, platvormide vm rajamine ja tarnimine hankijale kaasa mingisuguseid täiendavaid kulutusi, vaid need kulutused sisalduvad juba pakkumuse maksumuses. Vastupidised hankija ja vaidlustuskomisjoni väited on alusetud ja ebaõiged. Hankija on oma kirjalikus seisukohas leidnud ja vaidlustuskomisjon ekslikult nõustunud, et: „Hankijale on ainsaks teadaolevaks ja lähiümbruses kasutuses olevaks tehnoloogiaks prügipressi pealt laadimine. Pressi saab pealt laadida sisuliselt kahel viisil. Esiteks nii, et prügiauto kallutab jäätmed maha ning lehtri abil tõstetakse jäätmed pressi (sarnast tehnoloogiat kasutab nt OÜ Compoman, millisele on viidatud vaidlustuses). Teiseks lahenduseks on see, et auto sõidab estakaadile ja kallutab prügi lehtrisse, kus see valgub raskusjõu tulemusena pressi. Viimase tehnoloogilise lahenduse toimimise eelduseks on seega prügiautode prügipressist kõrgemal asuva estakaadi või platvormi rajamine. Sellist kapitaalset ehitust ei pea Hankija võimalikuks rajada lisaks finantsilistele ja ehitustehniliste põhjustele ka seetõttu, et kaldteede rajamine suurte koormustega veoautodele ei ole Eesti kliimas mõistlik. Kuivõrd soetatav seade peab jääma maapinnaga ühele tasapinnale, siis tuleb hangitavate seadmete kohta koostatud tehnilist kirjeldust hinnata tellija vajaduste kontekstis just sellisena nagu see on antud juhul esitatud.“ Kaebuse esitaja leiab, et need väited kinnitavad veelkordselt, et hankija on tutvunud ainult üht tüüpi lahendusega, mille ta on väga täpselt ära määratlenud ka oma hankedokumentide tehnilistes tingimustes ning korraldanud nn suunatud hanke. Hankija üritab alusetult välistada kaebuse esitaja võimaluse hankel osalemisel, kuigi ka kaebuse esitaja poolt pakutavad seadmed on hankedokumentides nõutuga analoogsed ja efektiivselt toimivaid. Hankija on põhjendanud ja selgitanud hankedokumentides äärmiselt detailselt nii prügilehtri kuju, mahutavust jm nõudeid, millega prügiautodest prügi pressi laaditakse. Samas on hankedokumentides aga mitmed muud olulised tingimused kirjeldatud kas äärmiselt ebapiisavalt või üldse kirjeldamata jäetud. Näiteks on hankedokumentides täielikult määratlemata, mida peetakse silmas jõulise kokkupressimise all. Samuti on alareguleeritud need seadmete omadused, mis pole hankija jaoks (tema poolt soositud pakkuja jaoks) niivõrd olulise kaaluga (näiteks jäätmepressi lisatarvikuid loetletakse lühendiga „jms“). Jäätmepressi komponentidele konkreetse kuju ja mahutavuse osas nõuete esitamine annab ilmse eelise ühele kindlale eeldatavale pakkujale, kuigi puudub mõistlik põhjendus, miks peaks see olema hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik. Hankija on tehniliste tingimuste määratlemisel keskendunud liigselt ühte kindlat tüüpi seadme soetamisele, mitte jäätmevaldkonna hetkeolukorrale ja turul pakutavatele analoogsetele lahendustele ning soovitud 4 tulemuse kirjeldamisele, mille alusel saaksid võimalikud pakkujad oma samaväärse tulemuse saavutamisele suunatud lahendused esitada. Kaebuse esitaja on pakkujana seisukohal, et tema poolt pakutavad lahendused, mille puhul kasutatakse hüdrauliliselt tõusva lehtri asemel statsionaarset lehtrit, on vähemalt sama efektiivne kui hüdrauliliselt tõusva lehtri kasutamine, kuid hankija on selle välistanud vaid põhjusel, et eelistada üht konkreetset pakkujat teistele. Jäätmete pressimise ja ümberlaadimise nõuetekohasel korraldamisel ei saa antud juhul olla määravat tähendust hankedokumendis kirjeldatud tehnilistel tingimustel, kuna nagu nähtub OÜ VarmaPartner poolt pakutavate toodete kirjeldusest, on jäätmete pressimisel ja ümberlaadimisel võimalik kasutada ka teisi samasse hinnaklassi jäävaid kaasaaegseid lahendusi, mis vastavad suure tõenäosusega paremini hankija vajadustele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lisatarvikute (mh juhtimiskabiini, platvormi ja trepi olemasolu) nõue on samuti otsene viide seadmele, millega hankija esindajad on enne hankedokumentide ettevalmistamist tutvunud, olles oma olemuselt seadme tööprotsessis täiesti ebaolulised lisad (mis ei mõjuta kuidagi jäätmete käitlemist prügipressautost ümberlaadimiskonteineritesse). Pigem on tegemist jälle kinnitusega nn suunatud hankele. Väljapakutavaid töötavaid ja toimivaid ja hankedokumentides nõutuga samaväärseid lahendusi võib olla ka ilma juhtimiskabiini, trepi ja platvormita. Põlva Linnavalitsuse poolt vaidlustuskomisjonile esitatud selgitustest selgub üheselt, et hankijal ei ole olnud võimalust tutvuda teiste ümberlaadimisjaama lahendustega peale ühe, mida Põlva Linnavalitsus vaidlusaluse hanke tingimustes ka täpselt kirjeldanud on. Arusaamatu on ka hankija viide Eesti teiste jäätmejaamade kogemusele. Kaebuse esitaja arvates võib see pigem tähendada ühe kohaliku tootja (OÜ Compoman) poolt toodetud standardseid lahendusi, mida on üks-üheselt vaidlusaluse hanke tehnilistesse tingimustesse lisatud. Põlva Linnavalitsuse vastuväited kaebusele Vastustaja palub jätta OÜ Varmapartner kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et riigihangete seaduse (
) § 129 lg 2 p-st 1 tulenevalt on kaebuse esitajal õigus pöörduda kohtusse, jäädes eelnevalt esitatud kaebuse piiridesse. Kaebuse laiendamine ei ole lubatud. Vastustaja arvates on kaebuses esitatud palju väiteid, mida ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kaebus oma põhiolemuses seisneb soovis osaleda kaebuse esitajale sobival hankel. Vastustaja leiab, et selline eesmärk on vastuolus riigihangete seaduse põhimõtetega ning kaebuse esitaja enda tegevus on kantud eesmärgist, mida kaebuse esitaja vastustajale ette heidab. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja seisukoht, et hankelepingu esemele esitatavad tehnilised tingimused nr 2, 3, 5 ja 6 on põhjendamatud ja diskrimineerivad, on väär. Põlva Linnavalitsus korraldas riigihanke „Jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama ostmine ning seadmete paigaldamine“, viitenumbriga nr 113284, eesmärgiga soetada prügipress koos ümberlaadimisseadmetega Põlva linna ja Põlva valla poolt ühiselt rajatavasse jäätmejaama aadressil Mammaste tee 2. Jäätmejaama rajamiseks on koostatud ja kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette asukoha prügipressile koos ümberlaadimisseadmega. Kaebuse esitaja väide, et detailplaneeringu olemasolu ei tule arvestada, sest sellele pole viidatud hankedokumentides, on väär. Detailplaneering on avalik dokument, mille koostamise kohustus 5 tuleneb seadusest. Kehtiva detailplaneeringuga tuleb arvestada nii hankijal kui pakkujal. Järelikult ei ole käimasoleva hankemenetluse käigus võimalik detailplaneeringut mitte arvestada. Kehtiva detailplaneeringuga on suuresti määratud ka hankemenetluse ese. Rajatav jäätmejaam peab olema ühekorruseline, maksimaalse kõrgusega 12 meetrit. Kaldteede või estakaadide rajamist ega pinnase süvendamist jäätmepressi jaoks ei ole ette nähtud. Ainus estakaad, mis rajatakse, on mõeldud kergematele autodele prügi erinevatesse konteineritesse lihtsama sorteerimise võimaldamiseks. Seega lisaks asjaolule, et hankijal on õigus otsustada hangitava eseme tingimuste üle, määrab antud juhul hankemenetluse esemele esitatavad nõuded ära ka detailplaneering. Prügipress tuleb paigaldada maapinnale ning sellele juurdepääs toimub samal tasapinnal. Sellest tõsiasjast tuleneb omakorda, et jäätmete toimetamiseks pressi on vaja kasutada hüdraulikat, sest nii press kui jäätmeid sisaldav auto asuvad samal tasapinnal, kuid kaldtee rajamist ega pinnase süvendamist detailplaneering ette ei näe. Kaebuse esitaja samastab ekslikult tõsteseadet ja selle kasutamiseks vajalikku treppi mitmekorruselise hoonega. Mitmetasandiline ja mitmekorruseline on erineva tähendusega mõisted. Kaebuse esitaja on omaks võtnud, et nende pakutav lahendus nõuab kaldtee rajamist. Seega on kaebuse esitaja pakutav lahendus detailplaneeringuga vastuolus. Hanketingimused ei või olla kehtiva detailplaneeringuga vastuolus. Vastustaja märgib, et tehnilise lahenduse täielikul avamata jätmisel võib hange osutuda liialt ebamääraseks. Tehnilise lahenduse kaebuse esitajale sobival viisil kirjeldamine aga tooks tõenäoliselt kaasa kaebuse esitamise teistsuguse lahenduse pooldajatelt. Hankijal on kohustus otsustada, millist seadet ta vajab ning määratleda vastavad tehnilised tingimused. Vastustaja rõhutab, et antud juhul on hanke tingimused määratud detailplaneeringuga. Lehtri kujule ega muudele omadustele ei ole seatud liialt kitsendavaid tingimusi. Need tulenevad juba kirjeldatud asjaolust, et prügiauto ja jäätmepress on samal tasapinnal ning prügi tuleb liigutada autost pressi. Kaebuse esitaja on lehtri kuju ja muid tingimusi vaidlustanud vaid lähtudes enda pakutavast variandist, s.o võrreldes kaldtee kasutamisega ning jäätmete ülaltpoolt pressi kallutamisega. Kaebuses ei väideta, et tingimused oleksid ebavõrdsed hüdraulilist lehtrit kasutavate teiste variantide suhtes.
Valiku tegemiseks on täpsustavate tehniliste tingimuste seadmine vajalik ning antud juhul ka ainult detailplaneeringust tulenevalt objektiivselt põhjendatud. Vastustaja nõustub vaidlustuskomisjoni otsuses märgituga, et vaidlustaja eesmärk on hankedokumentide muutmine selleks, et pakkuda hankija poolt soovitust põhimõtteliselt erinevat tehnilist lahendust, mida ta peab otstarbekamaks. See läheb aga vastuollu hankija ühe peamise vabadusega – määrata ise hankelepingu ese. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumuse oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel. Hankel osaleja ei ole õigustatud hindama valitud lahenduse otstarbekust. Vastustaja kinnitab jätkuvalt, et ta ei ole soovinud teha suunatud pakkumist ega teha kellelegi põhjendamatuid takistusi ega eeliseid hankel osalemiseks. Hanketingimused on määratud lähtuvalt hankija vajadustest, arvestades ka detailplaneeringu nõuetega. Üksikasjalikud argumendid sellise tehnilise lahenduse valimise kohta on esitatud selgitustes vaidlustuskomisjonile. Vastustaja jääb esitatud väidete juurde ja palub neid asja kohtulikul arutamisel vastuväidetena arvestada. 6 Vaidlustuskomisjoni seisukoht Vaidlustuskomisjon ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hankedokumentide osa „Juhised pakkujale” p 1 alapunktis 1.2 esitatud riigihanke tehniline kirjeldus on vastuolus riigihangete seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgi ning § 3 p-des 1-3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Kaebuse kontekstis võib eeldada, et kaebuse esitaja peab hankija kehtestatud tehnilist kirjeldust vaba konkurentsi piiravaks ning pakkujatele põhjendamatuid piiranguid kehtestavaks. Vaidlustuskomisjoni hinnangul tehnilise kirjelduse vastuolu
-i eeltoodud sätetega ei esine.
§-s 1 sätestatud seaduse eesmärk – tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel ei sisalda sisulist regulatsiooni. Eeltoodud eesmärki tuleb käsitleda koos muude
-is sätestatud normidega, sest vastasel korral võiks kogu riigihangete alase regulatsiooni tuletada seaduse eesmärgist. Hankija poolt kehtestatud piirangud, mis on kooskõlas
-is sätestatuga, ei saa olla vastuolus
§-s 1 kehtestatud seaduse eesmärgiga.
p-s 2 on sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõte, mille kohaselt hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole kaebuse esitaja vähimalgi määral tõendanud, et hankija oleks rikkunud eeltoodud üldpõhimõtet. Arvestades asjaolu, et riigihankes ei ole pakkumusi esitatud, ei ole võimalik kuidagi väita, et hankija ei kasutaks rahalisi vahendeid säästlikult või ei tagaks konkurentsi esinemise korral pakkumusi hinnates parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
p-s 2 on sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõte, mille kohaselt hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kaebuses ei ole selgitatud, millisel viisil rikub hankija tegevus või konkreetsemalt hankija kehtestatud tehniline kirjeldus seda põhimõtet. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kaebuse esitaja viide
p-le 3 ei ole kaebuse kontekstis asjakohane.
p 3 käsitleb nõuet isikute võrdseks kohtlemiseks ning nõudeid isikutele seatavatele piirangutele ja kriteeriumidele. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ühtegi piirangut, mille hankija on kehtestanud isikutele (näit kvalifitseerimise tingimused), vaid tehnilise kirjelduse, mis
lg 1 kohaselt peab andma hankelepingu oluliste tunnuste loetelu, mistõttu tegemist ei ole isikutele seatud piirangu või kriteeriumiga. Samuti märgib vaidlustuskomisjon, et võrdselt tuleb kohelda isikuid võrdsete asjaolude korral ja käesoleval juhul on hankija poolt sätestatud tehniline kirjeldus aluseks pakkumuste esitamisel võrdselt kõikidele hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele. Vaidlustuskomisjon möönab, et nii 26.06.2009.a vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse, nagu ka 27.07.2009.a halduskohtusse esitatud kaebuse sisuks on vaidlus selle üle, kuivõrd hankijal on õigus otsustada hankelepingu objekti üle. Seejuures tugineb Kaebaja
Kaebuse esitaja eesmärgiks on kohustada hankijat sõnastama hankedokumendid viisil, mis võimaldaksid kaebuse esitajal riigihankes pakkuda hangitavat jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama, mis ei vasta tehnilise kirjelduse praeguses redaktsioonis hankija poolt kehtestatud nõuetele. Kaebuse esitaja väitel selgub tehnilisest kirjeldusest (eriti selle p-d 2, 3, 5 ja 6), et riigihange on suunatud vaid ühele pakkujale (OÜ Compoman) ning eelnimetatud tehnilise kirjelduse punktid 7 on põhjendamatud ja diskrimineerivad. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole OÜ VarmaPartner tõendanud 26.06.2009.a vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses, nagu ka 27.07.2009.a halduskohtule esitatud kaebuses asjaolu, et hankedokumentides, täpsemalt Juhistes pakkujale (p 1 alapunktis 1.2) esitatud Tehnilisele kirjeldusele vastab ainult OÜ Compoman pakutav seade ning välistatud on kõikide teiste võimalike pakkujate osalemine riigihankes. Asjaolu, et OÜ Compoman poolt toodetav seade vastab hankija kehtestatud tehnilisele kirjeldusele ning OÜ VarmaPartner poolt pakutavad seadmed tehnilisele kirjeldusele ei vasta, mida kaebuse esitaja korduvalt rõhutab, ei tõenda kuidagi seda, et OÜ Compoman pakutav seade oleks ainus, mis tehnilisele kirjeldusele vastab ning konkurents riigihankes oleks seetõttu välistatud. Tulenevalt
lg-st 1 on tehniline kirjeldus hankija vajaduste kirjeldus ning hankijal on alati vabadus ise määratleda hankelepingu ese. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole hankija rikkunud
Hankija poolt 02.07.2009.a vaidlustuskomisjonile esitatud seletuses vaidlustusele, mis on ära toodud ka vaidlustuskomisjoni 22.07.2009.a otsuses nr 157-09/113284, on hankija esitanud põhjendused, miks ta peab vajalikuks hankida riigihankega just tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele vastavat jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama ning esitatud põhjendused on vaidlustuskomisjoni hinnangul veenvad. Asjaolu, et hankija on tehnilise kirjelduse koostamisel lähtunud oma konkreetsetest vajadustest, ei saa käsitleda „põhjendamatute takistustena” riigihanke avamisel konkurentsile. Kaebuse esitaja eesmärk on hankedokumentide muutmine selleks, et pakkuda hankija poolt soovitust põhimõtteliselt erinevat tehnilist lahendust, mida ta peab otstarbekamaks. See läheb aga vastuollu hankija ühe peamise vabadusega – määrata ise hankelepingu ese ja kirjeldada oma vajadusi. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumuse oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel. Vaidlustuskomisjon möönab, et tulenevalt
lg-st 4 võib hankija lubada pakkujatel esitada ka alternatiivseid lahendusi ning võimalik, et käesoleval juhul oleks hankijal otstarbekas selliste lahenduste esitamist lubada, samas on tegemist hankija õiguse, mitte kohustusega. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009.a. otsuses nr 3-4-1-7-08 p-s 34 märgitakse, et see otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud
Riigihangete seaduse (
) § 129 lg 2 p 1 kohaselt on vaidlustajal õigus pöörduda kohtusse pärast vaidlustusmenetluse lõppemist, kui vaidlustuskomisjon on teinud otsuse, millega jäetakse vaidlustus rahuldamata. Sellest tulenevalt määras kohus käesolevas asjas vastustajateks Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni ja Põlva Linnavalitsuse. Kuna riigihankemenetluses on kohtueelne menetlus kohustuslik, saab kohus käesoleva kohtuasja raames hinnata Põlva Linnavalitsuse riigihanke „Jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama ostmine ning seadmete paigaldamine“ viitenumbriga nr 113284 hankedokumentide seaduse nõuetele vastavust lähtudes vaidlustuskomisjoni otsusele esitatud vastuväidetest (käsitleda küsimusi, milles on läbitud vaidemenetlus). 8 Kaebuse esitaja arvates on hankelepingu esemele esitatavad tehnilised tingimused nr 2, 3, 5 ja 6 põhjendamatud ja diskrimineerivad. Kaebuse esitaja leiab, et väär on vaidlustuskomisjoni sedastus, et hankija on tehnilise kirjelduse koostamisel lähtunud oma konkreetsetest vajadustest, mida ei saa käsitleda põhjendamatute takistustena riigihanke avamisel konkurentsile. Kaebaja veendumusel ei ole tagatud kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning on tekitatud objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Vaidlustuses osundab vaidlustaja, et hankija koostatud tehniline kirjeldus on vastuolus
Kaebuses on kaebuse esitaja jäänud selle juurde, et õigusaktidega ei ole vastavuses „Juhised pakkujale“ p 1 alap 1.2 tehnilised tingimused 2, 3 5, ja 6 , rikutud on
lg-t 8 ning täiendavalt viidatakse ka sellele, et hankedokumendid on vastuolus riigihangete seaduse eesmärgi ja korraldamise üldpõhimõtetega (
ja § 3).
lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. Hangitava jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama tehniline kirjeldus, mida vaidlustatakse, on toodud juhistes pakkujale punktis 1 alap 1.2. (tl 34). Kaebaja veendumusel on hankija tehniliste tingimuste kehtestamisel rikkunud
Kaebaja on nii vaidlustuses kui kaebuses asunud seisukohale, et käesoleva riigihanke puhul on eelistatud ühte konkreetset pakkujat ning sellega on välistatud teiste pakkujate osalemine. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole OÜ VarmaPartner tõendanud vaidlustuses ega ka halduskohtule esitatud kaebuses asjaolu, et juhistes pakkujale (p 1 alapunktis 1.2) esitatud tehnilisele kirjeldusele vastab ainult ühe konkreetse pakkuja (OÜ Compoman) pakutav seade ning välistatud on kõikide teiste võimalike pakkujate osalemine riigihankes. Kohus nõustub sellise hinnanguga. Kohus on seisukohal, et hankija poolt koostatud juhistes pakkujale p 1 alapunktis 1.2 esitatud riigihanke tehniline kirjeldus ei riku
lg-s 8 sätestatud nõudeid - nõuet tagada pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning ei tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Asjaolu, et ühe Eesti tootja (kaebuse esitaja viite kohaselt OÜ Compoman) poolt toodetav seade vastab hankija kehtestatud tehnilisele kirjeldusele ning OÜ VarmaPartner poolt pakutavad seadmed hankija poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele ei vasta, ei tõenda seda, et OÜ Compoman poolt toodetav seade saab olla ainus, mis tehnilisele kirjeldusele vastab ning konkurents riigihankes on seetõttu välistatud.
Hankijal on vabadus ise määratleda hankelepingu ese vastavalt oma vajadustele. Asjaolu, et hankija on tehnilise kirjelduse koostamisel lähtunud oma konkreetsetest vajadustest, ei saa käsitleda põhjendamatute takistustena riigihanke avamisel konkurentsile. Vastustajad märgivad õigesti, et pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumus oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel. Põhjendatud on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et kaebuse eesmärgiks on kohustada hankijat sõnastama hankedokumendid viisil, mis võimaldaksid kaebuse esitajal riigihankes osaleda ja pakkuda hangitavat jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama, mis ei vasta tehnilises kirjelduses hankija poolt kehtestatud nõuetele. Kaebuse eesmärk on saavutada võimalus pakkuda tehnilist 9 lahendust, mida kaebaja peab otstarbekamaks. Kohus on seisukohal, et hankel osaleja ei ole õigustatud hindama hankija poolt valitud lahenduse otstarbekust. Üldsõnaline ja põhjendamata on kaebaja seisukoht, et hankedokumentide osa - „Juhised pakkujale” p 1 alapunktis 1.2 esitatud riigihanke tehniline kirjeldus on vastuolus riigihangete seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgi ning § 3 p-des 1-3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega.
, mille kohaselt on seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel, ei sisalda sisulist regulatsiooni. Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankedokumentide vastuolu riigihangete seaduse eesmärgiga saab hinnata tuvastades nende dokumentide vastuolu mõne selles seaduses sätestatud normiga. Hankija poolt kehtestatud piirangud, mis on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga, ei saa olla vastuolus
§-s 1 kehtestatud seaduse eesmärgiga. Kaebuse kontekstis näeb kaebaja vastuolu riigihangete seaduse eesmärgiga
Kuna kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et Põlva Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihanke „Jäätmepressi ja ümberlaadimisjaama ostmine ning seadmete paigaldamine“ (viitenumber 113284) tehnilised tingimused ei riku nõuet tagada pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning nõuet mitte tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (
lg-t 8 ei ole rikutud), on juhistes pakkujale p 1 alapunktis 1.2 esitatud riigihanke tehniline kirjeldus kooskõlas ka riigihangete seaduse eesmärgiga.
p-s 2 on sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõte, mille kohaselt hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Arvestades asjaolu, et käesoleva kaebuse raames käsitletavas riigihankes ei ole pakkumusi esitatud, ei ole alust väita, et hankija ei ole kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult või ei ole taganud konkurentsi esinemise korral pakkumusi hinnates parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Viide
p-s 2 sätestatule on seega asjakohatu.
p-s 2 on sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõte, mille kohaselt hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kaebuse esitaja ei selgitanud, millisel viisil rikub hankija kehtestatud tehniline kirjeldus seda põhimõtet. Kohus jätab selle väite seetõttu tähelepanuta.
p 3 käsitleb nõuet isikute võrdseks kohtlemiseks ning nõuet jälgida isikutele seatavatele piirangutele ja kriteeriumide proportsionaalsust, asjakohasust ja põhjendatust. Õige on vaidlustuskomisjoni väide, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ühtegi piirangut, mille hankija on kehtestanud isikutele (näit kvalifitseerimise tingimused), vaid tehnilise kirjelduse, mis
lg 1 kohaselt peab tehniline kirjeldus andma hankelepingu eseme oluliste tunnuste loetelu, mistõttu tegemist ei ole isikutele seatud piirangu või kriteeriumiga. Samuti märgib vaidlustuskomisjoni õigesti, et võrdselt tuleb kohelda isikuid võrdsete asjaolude korral ja käesoleval juhul on hankija poolt sätestatud tehniline kirjeldus aluseks pakkumuste esitamisel võrdselt kõikidele hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele. Kohus on seisukohal, et kaebaja väited võimaliku ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole käesolevas kohtuvaidluses asjakohased. Vaidlustuskomisjon rõhutab 20.07.2009.a. otsuses, et vaidlustusele Põlva Linnavalitsuse poolt esitatud vastuväidetest tuleb kõige olulisemaks pidada jäätmete töötlemise mahtu ( väikese mahu 10 puhul ei ole suur kiirus oluline) ning lahenduse kooskõla detailplaneeringuga. Vaidlustuskomisjon on nõustunud hankijaga, et juhistes pakkujale p 1 alap 1.2 p-des 2,3,5 ja 6 kehtestatud nõuded on olemuslikud ja seal viidatud lahendused ei ole asendatavad. Punktid 2, 3, 5 ja 4 sisaldavad aga tingimusi, mille kaudu on avatud hangitava seadme funktsionaalsus ja elementaarne tööpõhimõte.Vastasel juhul tuleks hankijal soetada seade, mille kasutamine ei ole tehniliselt võimalik ( tl 69). Põhjendatud on Põlva Linnavalitsuse seisukoht, et hankemenetluse ese on suuresti määratud Põlva linna ja Põlva valla ühise jäätmejaama kehtiva detailplaneeringuga (Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised tl 157-169). Põlva Linnavalitsuse poolt vaidlustuskomisjonile ja kohtule antud selgituse kohaselt on hankija lähtunud eeldusest, et soetatav seade paigaldatakse maapinnale ning sellele juurdepääs toimub samal tasapinnal. Jäätmete toimetamiseks pressi on vaja kasutada hüdraulikat, sest nii press kui jäätmeid sisaldav auto asuvad samal tasapinnal. Jäätmepress ja ümberlaadimisjaam peab olema võimalusel kerge vaevaga demonteeritav, et teisaldada teise asukohta. Detailplaneering ei näe ette kaldteede või estakaadide rajamist ega pinnase süvendamist jäätmepressi jaoks. Ainus estakaad, mis rajatakse, on mõeldud kergematele autodele prügi erinevatesse konteineritesse lihtsama sorteerimise võimaldamiseks (tl 88-89;116117). Kaebaja arvates tuleb hankija viited kehtestatud detailplaneeringule kõrvale jätta, kuna riigihanke nr 113284 hanketeates ei ole jäätmejaama rajamiseks koostatud ja kehtestatud detailplaneeringule ühtegi viidet. Kohus selle kaebaja seisukohaga ei nõustu. Detailplaneering ongi kehtestatud Põlva linna ja Põlva valla ühise jäätmejaama rajamiseks. Detailplaneeringuga on määratud hankemenetluse ese. Vaatamata sellele, kas tehnilistes tingimustes on detailplaneeringule osundatud või mitte, tuleb kehtiva detailplaneeringuga arvestada nii hankijal endal kui pakkujatel. Hanketingimused ei või olla kehtiva detailplaneeringuga vastuolus. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited tema poolt pakutavate tehniliste lahenduste otstarbekuse ja võimaliku paremuse kohta. Kohtu pädevuses ei ole hinnata kaebaja poolt pakutavaid alternatiivseid tehnilisi lahendusi. Tulenevalt
lg-st 4 on hankija pädevuses lubada pakkujatel esitada ka alternatiivseid lahendusi ja neid hinnata. Käesoleva kohtuvaidluse raames hindab kohus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.