3-08-518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2008; Tallinn Haldusasja number 3-08-518 Haldusasi OÜ Baltic Music Pro

§ 11

lg 1 kohaselt tekib piletimüügi käive siis, kui pilet on ostjale väljastatud ja ta selle eest tasub ning nimetatud andmed kajastusid piletimüügi vahendaja esitatud igakuistes aruannetes.

1. 14.03.2008 esitas OÜ Baltic Music Productions Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse18.02.2008 maksuotsuse nr 12-5/126 tühistamiseks ja enammakstud käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes (tl 3-11).
2. Tallinna Halduskohtu 27.03.2008 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 22). Kohtuistung toimus 08.10.
3. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
4. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuotsusega järgmistel põhjustel (tl 3-11). 1) Sõltumata asjaolust, kas Riigikohtu otsus nr 3-4-1-12-07 omab tagasiulatuvat jõudu või mitte, oli KMS § 15 lg 2 p 6 tulenev lisatingimus vastuolus põhiseadusega alates selle kehtestamisest. Riigikohus üksnes tuvastas selle põhiseadusvastasuse. Maksuamet üritab ekslikult muuta samatähenduslikuks seaduse sätte kehtetust ja selle vastuolu põhiseadusega, kuid need ei ole samatähenduslikud mõisted. Sätet ei ole võimalik kohaldada kummalgi juhul. Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse esitajal õigus rakendada 5 %-list käibemaksumäära, kuivõrd muud tingimused selle rakendamiseks olid täidetud. Seega tuleb lahendada üksnes küsimus sellest, kas kaebuse esitajal oli õigus hiljem deklaratsioone parandada ja Maksuametilt erinevate maksumäärade vahe tagastamist taotleda. 2) Vaidlus puudub selles, kas kaebuse esitajal üldse oli deklaratsioonide parandamise õigus kui selline, kuid maksuamet leiab, et kõnealustel asjaoludel ei olnud õigus seda teha. Asjaolu, kas kaebuse esitaja on maksnud oma lepingupartnerile (piletite ostjatele) väidetavalt suurema käibemaksu määra arvel enamsaadud summa tagasi või mitte, ei oma käibemaksu summa arvestamise ega tagastamise seisukohalt õiguslikku tähendust. See on kahe eraõigusliku isiku vaheline tsiviilõiguslik küsimus (nõude küsimus). Käibemaksumäär tuleneb seadusest ja seda arvestatakse käibelt ning see ei sõltu sellest, kas ja kui palju on ostja kaebuse esitajale tasunud ning kas enam- või vähemmakstud summa on saadud või tagastatud. Ka asjaolu, kuidas on vaidlusalune käive või käibelt arvestatud käibemaks kajastatud kaebuse esitaja raamatupidamises (pearaamatus), ei oma käibemaksu summa ja määra rakendamise seisukohalt õiguslikku tähendust. Puudused raamatupidamises võivad kujutada endast eraldiseisvat rikkumist, kuid tingimata ei saa käibemaksuarvestuse aluseks olla raamatupidamisarvestus. Veelgi enam – raamatupidamist reguleerivad normid kohustavad raamatupidamist pidama lähtudes konservatiivsuse põhimõttest (raamatupidamise seaduse § 16 p 8), mistõttu võibki (lausa peabki) raamatupidamisarvestus 3 ebaselguse korral lähtuma konservatiivsemast variandist ehk peab kajastama võimalikku kohustust võimalikult maksimaalses suuruses. Ka viidatud Riigikohtu lahendist nähtub, et tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, mistõttu puudub alus eeldada, et tavaline maksumaksja pidi olema selge kindlusega veendunud selles, et tegelikult on 5 %-line maksumäär õige. Seega on raamatupidamises maksumäär õigesti ja põhjendatult arvestatud maksimaalse määraga, eriti arvestades erimeelsusi nimetatud küsimuses. Kaebuse esitajal on õigus oma raamatupidamist korrigeerida vastavalt vajadusele ning seadus ei piira seda õigust ajaliselt. Seetõttu võib kaebuse esitaja seda teha enne korrigeeritud maksuarvestuse esitamist, kui ka pärast seda ning selle õiguse kasutamisest (ja selle ajast) ei saa sõltuda maksuarvestuse õigsus. Kaebuse esitaja ei nõustu ka Maksuameti seisukohaga selles, et kreeditarve esitamata jätmine ostjale välistab maksusumma tagastamise. Kaebuse esitajal puudub kreeditarve esitamise võimalus. Vastavalt KMS §-le 37 lg 3 ei pea arvet väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks. Vaidlus puudub selles, et kõnealuse käibe moodustas piletite müük, et pileteid müüs kaebuse esitaja (peamiselt Piletilevi kaudu) ja kõnelauseid pileteid ostsid füüsilised isikud isiklikuks otstarbeks. Sellest tulenevalt ei ole kaebuse esitaja tuginedes KMS §-le 37 lg 3 koostanud ega väljastanud piletite müügi kohta arveid. Kaebuse esitaja kajastas piletimüügist laekunud summad tuluna oma raamatupidamises piletihinna (ilma käibemaksuta hind) alusel ning tasus sellelt käibemaksu 18 %. Raamatupidamise ja maksuarvestuse aluseks olid vahendaja perioodilised piletimüügiaruanded piletite müügi kohta ning vastavate summade laekumine kaebuse esitajale. Seega ei väljastanud ega pidanudki kaebuse esitaja väljastama ühtegi arvet piletite müügi kohta, kuivõrd seda ei nõudnud seadus. Veelgi enam – Maksuamet, kontrollides vaidlusalust piletimüüki, ei ole esitanud ühtegi etteheidet selle kohta, et arveid ei väljastatud. Seega on Maksuamet aktsepteerinud taolist tegevust kui seadusele vastavat. Kuna vastavaid arveid ei koostatud, siis puudub võimalus ka koostada kreeditarveid, kuivõrd KMS § 29 lg 7 ja § 37 lg 4 kohaselt saab kreeditarve esitada üksnes varem esitatud arve muutmiseks. Samuti on eeltoodud asjaoludel ebaõige Maksuameti tuginemine KMS §-le 38 lg 1, kuivõrd arvet ei ole väljastatud ning ei ole ka väljastatud muud müügidokumenti, millele oleks kantud käibemaksumäär 18 % (piletitel ei olnud käibemaksumäära näidatud ning seadus ei nõuagi vastava määra näitamist piletil). Seega ei ole antud juhul arvet ega muud müügidokumenti, mis kohustaks KMS § 38 lg 1 kohaselt tasuma 18 %list määra. Seega on alusetud väited, et 5 %-lise maksumäära rakendamiseks puuduvad algdokumendid. Algdokumentideks on samad dokumendid, mis olid 18 %-lise maksumäära arvestamiseks. Maksuamet ei ole vaidlustanud 18 %-lise maksumäära rakendamise aluseks olnud algdokumente ega nende asjakohasust, vaid on lugenud olemasolevad dokumendid piisavaks käibemaksu arvestuse alusena. Käibe maksustatava väärtuse moodustab kauba või teenuse (s.o. antud juhul pileti) müügihind. Müüdud piletite müügihind kajastub piletimüüki vahendanud asutuste (Piletilevi) poolt esitatud aruannetes ning nende alusel kaebuse esitajale piletite müügist laekunud summade ülekannetes kaebuse esitajale. Seega, kui kaebuse esitaja arvestas algselt pileti müügihinnale lisaks 18 % käibemaksu, kuid tegi seda ebaõiges suuruses, siis on kaebuse esitajal õigus sellise käibe deklaratsioonid parandada ning arvestada käibemaks õige määra järgi, kusjuures sellisel juhul on maksustatavaks väärtuseks ikka seesama pileti müügihind, millelt algselt arvestati 18 %-line määr. Maksuarvestuse aluseks on pileti maksustatav väärtus ning see maksustatav väärtus tuleneb (nähtub) nendest samadest alusdokumentidest. Maksustatav väärtus ei muutu – muutus ainult sellelt arvestatud maksumäär ja seeläbi maksusumma. Kaebuse esitajal ei ole ega peagi olema muid alusdokumente, mida ta Maksuameti seisukohalt saaks ise muuta (parandada), et rakendada teist käibemaksu määra. 3) Ürituse pileti müük ei ole käsitletav kauba müügina, vaid teenuse müügina. Kõnealusel juhul ei ole käibe esemeks mitte pilet kui paberitükk, vaid piletis väljendatud õigus osaleda üritusel. Seega 4 kujutab pileti müük endas teenuse müüki. Piletimüügi korral osutatakse teenus vastava ürituse toimumisega, millel osalemiseks pilet õiguse annab. Seni kuni ei ole üritust toimunud, ei ole ka teenust, milleks pilet õiguse annab, osutatud. Kuna pileti müügi korral toimus antud juhul tasumine enne ürituse toimumist, siis tuleb lugeda teenuse osutamise ehk käibe toimumise päevaks päeva, mil laekus pileti eest makse. Seega on kaebuse esitaja õigesti deklareerinud piletimüügi käibe vastavalt laekumisele. Kaebuse esitaja palub tühistada täies ulatuses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.02.2008.a. otsus nr. 12-5/126 ning kohustada Maksu- ja Tolliametit tagastama OÜ-le Baltic Music Productions enammakstud käibemaks summas 2 134 775 krooni. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmiste põhjendustega (tl 26-29). 1) Riigikohtu otsuse tagasiulatuva jõu puudumine tähendabki sisuliselt seda, et ka põhiseadusvastane seadus loetakse kehtivaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Kaebuse esitaja on lähtunud õigusmõiste ekslikust sisustamisest, kuna kehtiv õigusnorm kuulub täitmisele olenemata tema põhiseadusele mittevastavusest. Teisiti öeldes ei sõltu akti kehtivus ehk seadusjõud tema õiguspärasusest. Seega ei saa nõustuda käsitlusega, mille järgi norm on küll kehtetu alles alates Riigikohtu vastavasisulise otsuse tegemisest, kuid seda ei pidanud siiski kohaldama algusest peale ning kõik kohaldamisest tulenevad tagajärjed tuleb tagasi täita. 2) Kui kaebuse esitaja on seisukohal, et tal on seaduslik alus esitada parandusdeklaratsioone ja rakendada tagasiulatuvalt piletimüügile 5%-list käibemaksumäära, siis sellisel juhul peab OÜ-l Baltic Music Production olema esitada selle tõenduseks ka vastavad algdokumendid või koonddokument (MKS § 17 lg 21, § 57 lg 1 ja § 82 ning RPS § 4 lg 2 ja § 6). Pelgalt parandusdeklaratsioonide esitamise kaudu ei teki isikul 18%-lise ja 5%-lise käibemaksu vahe osas enammakset. Käibemaks on oma olemuselt tarbijat koormav maks, st tegemist on kauba või teenuse müügihinnale lisatava maksusummaga, mis tuleb tasuda lõpptarbijast ostjal ja mille peab müüja riigieelarvesse edasi kandma. Teiste sõnadega öeldes ei ole tegemist müüjale kuuluva osaga kauba või teenuse müügihinnast, vaid müüja üksnes vahendab ostja poolt maksu tasumist riigieelarvesse (kauba või teenuse müüja on sisuliselt maksukoguja). Käibemaksumäära vähenemisest tingitud nn enammakse arvestamine äriühingu tuludesse tähendaks seega piletiostjate arvel alusetult rikastumist. Tagastusnõude õigsuse tõendamiseks vajaliku algdokumendi esitamise nõudest tuleneb paratamatult isiku kohustus tagastada piletiostjatele enammakstud summad, millise toimingu tulemusena koostataksegi, näiteks sarnaselt piletimüügiaruandele, tagastusnõude aluseks olev koonddokument. Kindlasti ei ole aktsepteeritav kaebuse esitaja arvamus, et pelgalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.09.2007 kohtuotsusele viitamine annab aluse piletiostjate arvel alusetult rikastuda. Mis puutub kreeditarvete esitamisse, siis möönab maksuhaldur, et arve kujul neid isikutele väljastada tõepoolest ei saaks, kuna ei ole väljastatud esialgset arvet, millele vastavalt KMS § 29 lg-le 7 saaks kreeditarves viidata. Samas peab märkima, et samuti nagu esialgse arve puudumine ei takistanud piletiostjal pileti eest tasumast, ei saa kreeditarve väljastamata jätmine takistada ka kliendile tagastamast enammakstud summat. Käesoleval juhul ei ole OÜ Baltic Music Production esitanud parandusdeklaratsioonide aluseks olevaid dokumente, seega ei ole küsimus kahtluses andmete õigsuse üle, vaid parandusdeklaratsioonid on esitatud alusetult ning tagastusnõue täielikult tõendamata (sisuliselt on maksuhaldurile esitatud valeandmeid). 5 3) Pileti müügi näol ei ole tegemist mitte teenuse, vaid kauba müügiga just seetõttu, et pilet kujutab endast sisuliselt õigust osaleda mingil üritusel. Kas pileti ostnud isik seda ka teeb, ei ole siinjuures oluline ning pileti müüjal tekib seega käive pileti müümise/ostmise hetkel. Kaebaja on õigesti aru saanud, et käibe tekkimise ajaks tuleb lugeda päeva, mil laekus pileti eest makse, kuid siin tuleb silmas pidada makset piletiostjalt otsesele müüjale, mitte vahendajalt ürituse korraldajale. Pileti ostnud isikute arvust annab ülevaate vahendaja koostatud piletimüügiaruanne. See, kuidas OÜ Baltic Music Production ja vahendaja on kokku leppinud omavahelise tasumise, ei oma tähtsust, kuna nende omavaheline võlgnevus võidakse näiteks ajatada või tasaarveldada. Viimane aga ei saa tähendada justkui OÜ-l Baltic Music Production selles osas käivet ei tekkinukski. Just eeltoodud põhjustel tuleb käibe tekkimise aluseks lugeda piletimüügiaruannet. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud OÜ Baltic Music Productions kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, analüüsinud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7. Kuni 26.09.2007 kehtinud KMS § 15 lg 2 p 6 sätestas, et käibemaksumäär on 5 % etenduse või kontserdi korraldamisel riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 %. Riigikohtu 26.09.2007 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega nr 3-4-1-12-07 tunnistati punkt 6 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, mis näeb ette tingimuse, et riigi-, vallavõi linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid peavad etenduste ja kontsertide piletite suhtes 5%-lise käibemaksumäära rakendamiseks moodustama etendust või kontserti korraldava etendusasutuse kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 %. Seega on vastav käibemaksumäär alates eelnimetatud Riigikohtu lahendi jõustumisest 5 %. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja deklareeris maksuotsuses nimetatud perioodil piletimüügi käivet 18%-lise käibemaksu määraga ja parandas käibedeklaratsioone pärast Riigikohtu 26.09.2007 otsuse jõustumist, deklareerides sama perioodi piletimüügi 5%-lise käibemaksu määraga. Vaidlust ei ole ka selles, et
8. aasta septembri käibedeklaratsioonis deklareeris kaebuse esitaja piletimüügi käivet 5% käibemaksumääraga, kuigi käive tekkis enne viidatud Riigikohtu otsuse jõustumist. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitajal oli antud juhul õigus rakendada KMS § 15 lg 2 p 6 tulenevat 5%-list käibemaksu määra.
9. Kaebuse esitaja möönab,

§ 15

lg 2 p 6 on osaliselt kehtetu alates 26.09.2007 (kaebuse p 2.1.2, tl 5), kuid leiab, et tal oli õigus deklareerida piletimüügi käivet tagasiulatuvalt 5%-lise käibemaksumääraga seetõttu,

§ 15

lg 2 p 6 sätestatud lisatingimus oli põhiseadusvastane selle kehtestamisest alates, Riigikohus üksnes tuvastas 26.09.2007 selle sätte vastuolu põhiseadusega ning seetõttu tuleb selles sätestatud lisatingimus jätta kohaldamata algusest peale (kaebuse p 2.1.4., tl 5-6). Kohus sellise mõttekäiguga ei nõustu. Kaebuse esitaja seisukoht viib põhimõtteliselt järelduseni, et Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-12-07 muutus KMS § 15 lg 2 p 6 sätestatud lisatingimus tühiseks ja sellest tulenevad tagajärjed oli võimalik tagasi täita. Selline seisukoht on aga ekslik. 6 Riigikohtu otsusest nr 3-4-1-12-07, millega KMS § 15 lg 2 p 6 tunnistati osaliselt kehtetuks, ei tulene, et sellel otsusel oleks tagasiulatuv jõud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 58 lg 2 järgi jõustub põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud Riigikohtu otsus kuulutamisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et Riigikohus võib lükata õigustloova akti kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise edasi kuni kuue kuu võrra. Riigikohus on 30.11.2004 lahendi nr 3-3-1-64-04 punktis 14 selgitanud: „Kolleegiumi arvates on seadusandja sellise regulatsiooni kehtestamisel lähtunud eeldusest, et pikka aega kehtinud õigustloova akti kohtuotsusega tühiseks tunnistamine tooks haldusõiguslikes suhetes kaasa ühiskonnale liialt koormavaid tagajärgi - õiguskindluse kahjustamise ning kuluka restitutsiooni võimalikkuse ja vajalikkuse.“ Sama lahendi punktis 16 asus Riigikohus seisukohale, et põhiseadusevastaseks tunnistatud üldaktid pole põhiseadusevastasuse tõttu tühised, s.o kehtetud algusest peale. Seega oli vaidlusalune säte kuni 26.09.2007 kehtiv ning kehtiv seadus kuulub täitmisele sõltumata selle võimalikust vastuolust põhiseadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja suhtes kohaldada maksukohustuse tekkimise (käibe tekkimise) hetkel kohaldatavat seadust. Kuna käive vaidlusalusel perioodil tekkis kaebuse esitajal enne viidatud Riigikohtu otsuse jõustumist, tuleb lähtuda KMS § 15 lg 2 p 6 kuni 26.09.2007 kehtinud redaktsioonist. MKS § 33 lg 1 järgi on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et maksukohustuse vähenemise korral haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel või maksu tasumise õigusliku aluse muul viisil äralangemise korral võib sellest tuleneva tagastusnõude täitmist nõuda kolme aasta jooksul, arvates kohustava haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise või maksu tasumise õigusliku aluse äralangemise päevast. Seega on maksumaksjal põhimõtteliselt võimalik enammakstud summad maksuhaldurilt tagasi nõuda, kuid antud juhul ei ole kaebuse esitajal Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-12-07 tagasiulatuva jõu puudumise tõttu enammakset tekkinud ega maksukohustus ära langenud. Eeltoodut kokkuvõttes on õige maksuotsuse järeldus, et kuni 26.09.2006 oli KMS § 15 lg 2 p 6 sätestatud lisatingimus kehtiv ja seda tuli kohaldada ka kaebuse esitaja suhtes ning Riigikohtu otsusest nr 3-4-1-12-07 ei saa tuletada õigust käibedeklaratsioone tagasiulatuvalt muuta ja deklareerida piletimüügi eest 18% käibemaksu määra asemel 5% käibemaksu määra.

1. Kuid isegi sel juhul kui kaebuse esitaja käsitlus KMS § 15 lg 2 p 6 kohaldatavusest oleks õige, ei oleks tal antud juhul käibedeklaratsioonide muutmise õigust. Maksuotsuses on õigesti leitud, et käibemaks on oma olemuselt tarbijat koormav maks. Käibemaksu näol ei ole tegemist müüjale kuuluva osaga kauba või teenuse müügihinnast, vaid müüja üksnes vahendab ostja poolt maksu tasumist riigieelarvesse (tl 14, vt ka Riigikohtu 02.05.2001 otsuse nr 3-3-1-18-01 p 3). Käibemaksu olemusest tulenevalt ei tohi maksukohustuslane maksu tarbijalt riigile vahendades alusetult rikastuda, seega põhimõtteliselt tuleb kogu müügidokumendil näidatud käibemaks riigile edasi kanda. See tuleneb KMS § 38 lg 1, mille kohaselt maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. KMS § 38 lg 6 sätestab, et käibemaks laekub riigieelarvesse. Seega, kui OÜ Baltic Music Productions lisas kontrollitaval perioodil piletite müügihinnale 18% käibemaksu, tuleb see ka riigieelarvesse tasuda. Kui kaebuse esitaja hiljem parandas käibedeklaratsioone ja deklareeris piletimüügilt 5 % käibemaksu, peavad tal selleks olema ka nõuetekohased raamatupidamisarvestuse algdokumendid. Nii nagu käibemaksu esialgne deklareerimine saab tugineda reaalsetele majandustehingutele, on see nii ka juhul, kui käibedeklaratsioone hiljem parandatakse. Majandustehinguid kinnitavate ja majandustehingu sisu kajastavate algdokumentide omamise nõue 7 tuleneb MKS § 57 lg 1, mille kohaselt maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning raamatupidamise seaduse §-dest 4, 6 ja
2. Seega ei saa kaebuse esitaja käibemaksu väiksemas määras deklareerida enne, kui pileti ostjatele on enammakstud käibemaks tagastatud ning maksuhaldurile on esitatud sellekohased algdokumendid. Kaebuse esitaja käibedeklaratsioonide muutmise aluseks olevaid majandustehinguid kajastavaid raamatupidamisarvestuse algdokumente ei esitanud ning selliseid dokumente tal ilmselt ka ei ole. Seetõttu on maksuhalduri seisukoht algdokumentide puudumise kohta põhimõtteliselt õige.
3. Menetlusosalised vaidlevad ka selle üle, kas OÜ Baltic Music Productions pidi vaidlusalusel perioodil tasuma käibemaksu vahendajatelt laekunud piletimüügi summade alusel, nagu leiab kaebuse esitaja, või vahendajate esitatud igakuiste piletimüügi aruannete alusel, nagu leiab vastustaja. KMS § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Kohus leiab, et kaebuse esitajal tekkis käive siis, kui pilet osteti ja selle eest tasuti ning kuna konkreetse ürituse piletimüügi tulu kajastub vahendajatelt laekunud igakuistes aruannetes, pidi OÜ Baltic Music Productions käibemaksu deklareerima ja tasuma nimetatud aruannete alusel. Kooskõlas KMS § 11 lg 1 tuleb käibe tekkimise aja määramisel lähtuda varasema hetke põhimõttest. Käibemaksuga maksustatakse tehingu täitmisel üleantavat hüve, so antud juhul õigust osaleda konkreetsel üritusel. Õiguse hilisem kasutamine või kasutamata jätmine käibemaksukohustust ei muuda. Selline hüve anti tasu eest üle pileti ostmisel ja selle eest tasumisel. Seetõttu tuleb lugeda käibe tekkimiseks hetke, kui makse laekub otsesele müüjale ehk kaebuse esitaja poolt vaadatuna vahendajale. Kohus nõustub vastustajaga, et maksukohustus ei saa sõltuda sellest, kas ja millistel tingimustel vahendaja raha kaebuse esitaja arvele edasi kannab või hoopis tasaarvestab.
4. Eeltoodud põhjendusi arvestades puudub maksuotsuse tühistamiseks alus, seega jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 42). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis OÜ Baltic Music Productions menetluskulud jäävad tema enda kanda. Enno Loonurm Kohtunik