Obsah (5)

§ 26§ 92§ 31§ 11§ 93

3-08-85 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-85 Haldusasi OÜ Aclar kae

§ 26lg 1 p 3/.

3. Mõista MTÜ-lt Russalu Külade Ühendus OÜ Aclar kasuks välja viimase poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 80.krooni (kaheksakümmend krooni ja 00 senti) /

§ 92lg 1/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 06.06.2008, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

1 ASJAOLUD

1. MTÜ Russalu Külade Ühendus viis läbi hankemenetluse Märjamaa vallas Raplamaal Russalu külakeskuse renoveerimise II etapi tööde kohta, osaledes sellega PRIA struktuurfondide külade meetme projektkonkursil, ja väljastas hankel osalemiseks 7 pakkumiskutset, sh 27.10.2007 OÜ-le Aclar. Hinnapakkumine tuli esitada enne 10.11.2007 /tl 41-44, 46-52, 54-60, 91, 94 pöördel/.
2. Omapoolse hinnapakkumise esitas 3 pakkumiskutse saanut: OÜ Aclar, Timberston Ehitus OÜ ja Tepek Kinnisvara OÜ /tl 45, 53, 61-62, 94 pöördel/.
3. MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatus kinnitas 07.11.2007 koosoleku protokollilise otsusega sobivaimaks pakkumiseks Timberston Ehitus OÜ pakkumise, vastavalt ehitusprojektis ettenähtule /tl 63/.
4. 14.01.2008 esitas OÜ Aclar Tallinna Halduskohtule kaebuse Russalu külakeskuse renoveerimise riigihanke õigusvastaseks tunnistamiseks ja kaebuse esitajale kahju hüvitamiseks /tl 1, 22-23, 28/.
5. 15.01.2008 määrusega kohus tagastas Aclar OÜ kaebuse läbivaatamatult

§ 11

lg 4 alusel /tl 6/, kuid 11.02.2008 määrusega kohus rahuldas Aclar OÜ määruskaebuse ja 20.02.2008 määrusega võttis kaebuse tuvastamisnõude osas uuesti menetlusse /tl 24-25, 29/. 05.03.2007 esitas vastustaja kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 40/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Aclar palub kontrollida Russalu külakeskuse renoveerimise riigihanke menetluse seadusele vastavust ja teha kindlaks selle õigusvastasus, kuna arvab, et konkursi reegleid on rikutud. Kaebaja ei saanud hanget endale, kuigi pakkus väiksemat hinda. OÜ Aclar saatis omapoolse hinnapakkumise Russalu külakeskuse renoveerimisele õigeaegselt ja nõuetekohaselt. MTÜ Russalu külade ühendus ei vastanud OÜ-le Aclar peale konkursi tulemuste selgumist, vaid tegi seda alles peale kaebaja poolt vastuse nõudmist. Ühenduse vastusest võib välja lugeda, et OÜ Aclar pakkus liiga väikest hinda Russalu külakeskuse renoveerimisele, sellepärast ta ei saanudki pakkumist endale. Heidetakse ette samuti ka seda, et OÜ Aclar ei käinud kohapeal objektiga tutvumas, kuigi hinnapakkumiskutses seda ei nõutud. OÜ-le Aclar oli see objekt juba eelnevalt tuttav. Samuti on OÜ Aclar juba varem teostanud sarnaseid renoveerimis- ja ehitustöid. OÜ Aclar arvab, et tegemist on korruptsiooniga, kuna MTÜ Russalu Külade Ühendus esitatud hinnapakkumisest loobumise põhjused on utoopilised. Samuti ei ole MTÜ Russalu Külade Ühendus näinud vaeva vastuse või täiendavate küsimuste esitamisega OÜ-le Aclar, lootes arvatavasti, et OÜ-l Aclar läheb antud konkurss lihtsalt meelest ja ühenduse juhtkond saab riisuda riigi raha. Vastustaja MTÜ Russalu Külade Ühendus vaidleb kaebusele vastu. Riigihangete seaduse (edaspidi – RHS) § 16 lg 1 kohaselt ei ole MTÜ Russalu Külade Ühendus kohustatud RHS-s sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. RHS § 15 lg 1 p 1 järgi riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (riigihanke piirmäär) RHS tähenduses on

1. a alustatud riigihangete puhul ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 190 000 eurot (2 972 854 krooni). Vaidlusaluse riigihanke objektiks on ehitustööd ja hankelepingu eeldatav maksumus on 900 000 krooni. Seega ei vasta 2 hange RHS-s toodud riigihanke piirmäärale, mistõttu hankija ei olnud ka kohustatud läbi viima hankemenetlust RHSi mõttes. Ehitusprojektis ettenähtud reoveepuhasti (mida tohib kasutada jõgede ääres ning mis kannatab koormusena 40-50 in) hind on erinevate ehitusspetsialistide andmetel 350 000 - 450 000 krooni. OÜ Aclar pakkus hinnaks 89 000 krooni, mis on küll odavaim, kuid ei vasta ehitusprojektis nõutule. Sellest informeeriti OÜ-t Aclar ka telefonivestluses, kus öeldi, et OÜ Aclar ei võitnud pakkumiskonkurssi. OÜ Aclar esindaja helistas enne, kui pakkumiskonkursi vastused välja olid saadetud ning sai oma vastused telefoni teel ja ütles, et sellest piisab. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt 01.05.2007 jõustunud RHS § 2 lg-le 2 riigihangeteks selle seaduse tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt. Sama paragrahvi lg 1 sätestab, et RHS sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse selle seaduse rikkumise eest. Vastavalt RHS § 129 lg 1 teisele lausele ei ole halduskohus esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades (hankija dokumentide või otsuste peale hankemenetluses ning taotleja või pakkuja kahju hüvitamise taotlus juhul, kui temaga jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või hanke alusdokumendi tõttu), milliseid vaidlustusi lahendab Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon. RHS §-s 16 on reguleeritud menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel, sh lg 1 järgi selle seaduse § 10 lg-s 1 nimetatud hankija ei ole kohustatud RHS-s sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes käesolevas peatükis (st
3. ptk üldsätted) sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lõikes 2 sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär RHS tähenduses
4. a alustatud riigihangete puhul ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral oli 190 000 EUR ehk 2 972 854 EEK. Kuivõrd vaidlusaluse riigihanke objektiks olnud ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus oli ca 900 000 krooni, siis on selge, et kõnealune hange ei vasta RHS-s toodud riigihanke piirmäärale, mistõttu MTÜ Russalu Külade Ühendus ei ole olnud ka kohustatud läbi viima hankemenetlust RHS mõttes. Et käesoleval juhul ei ole Aclar OÜ vaidlustanud MTÜ Russalu Külade Ühendus otsust või dokumente hankemenetluse käigus, siis ei ole tegemist RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjadega ning halduskohus saab kontrollida selle hankemenetluse õiguspärasust. Kohus juhindub seejuures eelkõige RHS § 16 lg-s 1 märgitust, st kontrollib, kuidas on MTÜ Russalu Külade Ühendus pidanud kinni riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kuivõrd OÜ Aclar osales Russalu külakeskuse renoveerimistööde pakkumismenetluses, kuid tema hinnapakkumist parimaks ei tunnistatud ja temaga hankelepingut sõlmida ei kavatseta, siis võib õigusvastane hankemenetlus rikkuda tema õigusi. Kui OÜ Aclar jäi õigusvastase hankemenetluse tõttu ilma võimalusest hankeleping sõlmida ja hanke objektiks olevaid töid teostada ning sellega tulu teenida, siis ei ole välistatud kaebajal kahju tekkimine, mille hüvitamist ta saab edaspidi taotleda. Seega on kohus seisukohal, et OÜ-l Aclar on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 3
5. RHS § 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Nimetatud eesmärgi realiseerimiseks on seaduse §-s 3 sätestatud ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtted. Nimetatud paragrahvi järgi riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Riigikohtu halduskolleegium on
6. mai 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-100-06 rõhutanud, et riigihankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja formaliseeritud menetlusreeglitel väga oluline roll pakkumismenetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise eesmärgi tagamiseks. Seepärast peab pakkujatele muu hulgas olema üheselt selge, milliseks tähtpäevaks pakkumised esitada tuleb. Ehkki nimetatud lahend puudutab pakkumismenetluse peatamist, on seal sedastatu laiema tähendusega ja ülekantav ka muudele tingimustele, kuna Riigikohus on märkinud „…peab pakkujatele muu hulgas olema üheselt selge, …“. Kohtu arvates konkurents saab olla aus, pakkujad võrdselt koheldud ning hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga lõpptulemusena saavutatud üksnes siis, kui kõigile pakkujatele on tehtud üheselt ja arusaadavalt teatavaks pakkumismenetluse tingimused, pakkumismenetlus ja parima pakkuja väljavalimine (selle kriteeriumid) on läbipaistev ja mõistetav ning seega ka kohtulikult kontrollitav. Kohus on käesoleva hanke materjale arvestades seisukohal, et hankija MTÜ Russalu Külade Ühendus ei ole antud juhul taganud Russalu külakeskuse renoveerimistööde riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust, mistõttu ei ole kõrvaldanud ka OÜ-l Aclar tekkinud kahtlust, et kõiki isikuid ei ole koheldud võrdselt. Samuti jääb kahtlus, kas antud juhul on tagatud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhe. Kohus põhjendab oma seda seisukohta alljärgnevaga.
7. Russalu külakeskuse renoveerimistööde pakkumiskutsetes on märgitud küll tingimused, millele pakkumine peab vastama, kuid selles ega üheski muus dokumendis ei ole sätestatud kriteeriume, mille alusel tehakse valik parima pakkuja väljaselgitamisel, kui kõik pakkumised vastavad formaalselt pakkumiskutses nõutule. Antud juhul ei ole vaidlust, et vastustaja käsitas kõiki kolme hinnapakkumist nõuetekohasena, kuigi Ethel Eharandi sõnul seda eraldi isegi ei kontrollitud /tl 95/. Edasi aga ei ole hindamismenetlus arusaadav ega kontrollitav. Sealhulgas ei olnud pakkumiskutses märgitud, kas ja kuidas arvestatakse parima pakkuja väljavalimisel pakkumise hinda. Kohtule on jäänud mulje, et pakkujad ei olnud võrdselt kõnealuse hanke eeldatavast või maksimaalselt lubatavast hinnast ühtemoodi ja arusaadavalt informeeritud. OÜ Aclar väiteil lähtus tema maksimumhinnast 900 000 krooni, kuna temale 4 saadetud pakkumiskutse kaaskirjas oli märgitud: „osaleme sellega PRIA struktuurifondide külade meetme projektkonkursil, kust saame taotleda maksimum 900 000.- krooni /tl 91/. Et ülejäänud kuuele pakkumiskutse saanule edastatud kaaskirju ei ole kohtule esitatud, siis on võimatu kontrollida, millist infot ja millal neile võimaliku hinna kohta jagati. Ka vaidlustuskomisjoni 22.01.2008 otsuses on märgitud, et vaidlusaluse riigihanke objektiks on ehitustööd ja hankelepingu eeldatav maksumus on Ethel Ehandi kinnitusel 900 000 krooni /tl 16-17/. Samas kinnitas vastustaja esindaja kohtus, et 900 000 krooni oli üksnes PRIA toetuse ülempiir ja sinna võivad lisanduda omapoolsed finantseeringud eelarve piires. Lisaks märkis ta, et toetuse ülempiir oli koguni 938 0000 krooni /tl 95 ja pöördel/. Seega jääb arusaamatuks, millise hinna piires võisid osalejad pakkumise teha, et maksimaalselt parimal viisil oleksid olnud täidetud nõutav tehniline spetsifikatsioon ning tagatud parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe. Asja materjalidest nähtuvalt tunnistati parimaks pakkumiseks Timberston Ehitus OÜ pakkumine, mis osutus tegelikult kõige kallimaks – hind koos käibemaksuga 1 091 500 krooni /tl 53/. Sealjuures OÜ Aclar hinnapakkumine oli odavaim ja ainus, mis jäi talle teadaolevast maksimumhinnast allapoole – 753 534 krooni koos käibemaksuga /tl 45/, Tepek Kinnisvara OÜ hinnapakkumine ületas samuti selle hinnapiiri - 989 335 krooni koos käibemaksuga /tl 61-62/. Õige on OÜ Aclar arvamus, et kui tema oleks teadnud, et hinnapakkumine võib ületada 900 000 krooni, oleks ka tema võinud teha teistsuguse pakkumise.
8. Ka muud kriteeriumid peale hinna jäävad arusaamatuks ja kontrollimatuks. RHS § 37 lgs 2 nõutavat riigihanke aruannet kohtule ei ole esitatud. Nii ei ole mõistetav, mis osas „vastavalt ehitusprojektis ettenähtule“ oli „sobivaimaks“ pakkumiseks Timberston Ehitus OÜ pakkumine. MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse 07.11.2007 koosoleku protokoll arutluse käiku ja otsuse tegemise motiive ei kajasta. Väidetavalt projekteerija ütles otsuse langetajatele, et OÜ Aclar reoveepuhasti ei vasta nõuetele, mis kehtivad jõe kaitsetsoonis, ja et niisugust maja vastu ei võeta, ning juhatus usaldas teda. Neid motiive ei ole võimalik aga kontrollida, kuna väide vastuolust projektiga on umbmäärane ja nimetatud argumendid kajastamata. Kohus märgib, et vähemalt kaebuse esitajale ei jagatud ka pärast pakkumise tulemuste kinnitamist kohest ja üheselt mõistetavat korrektses vormis informatsiooni. Nii on pidanud OÜ Aclar 19.12.2007 pöörduma vastustaja poole pretensiooniga, et talle pole antud tagasisidet ja vastust, miks pakkumisel ei arvestatud OÜ Aclar hinnapakkumist /tl 14/. Sellele pöördumisele 22.12.2007 antud vastus kinnitab, et kuni nimetatud ajani ei olnud vähemalt kaebajat kirjalikult informeeritud pakkumiskonkursi tulemustest, kuidas oli olukord teiste pakkujatega, ei ole kontrollitav. Samas nähtuvad MTÜ Russalu Külade Ühendus vastusest valiku tegemise teatavad kriteeriumid, mis enne ei olnud teada ega kuskil ka kehtestatud ega pakkujatele võrdsetel alustel teatavaks tehtud: ühendusel puudus kohustus valida kõige odavamat pakkumist ning renoveeritava hoonega tutvumiskohustus - „Kuna tegemist on vana hoonega, siis pidasime kõige usaldusväärsemaks sellist pakkumist, mis tehti peale hoonega põhjalikku tutvumist“ /tl 15/. On ütlematagi selge, et niisugustel asjassepuutuvatele isikutele eelnevalt teatavaks tegemata jäetud ja arusaamatutel alustel läbiviidud hindamine ei ole läbipaistev ega õiguspärane. Et objektiga kohapeal tutvumist peeti millegipärast oluliseks (kuigi pakkujale võis objekt olla juba varasemast tuttav), nähtub ka põllumajandusministri 10.10.2007 määruse nr 122 „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8 alusel esitatud taotlusest PRIA-le. Nii on lahtris „Valitud parima hinnapakkumise põhjendus, kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumist“ märgitud samuti, et Timberston Ehitus OÜ tutvus ainsana objektiga kohapeal /tl 92/. Võitja plussiks on millegipärast peetud ka asjaolu, et tema pakutud hind kehtib kuni juunini 2009, samas pidigi pakkumiskutse järgi kõigi pakkujate hind jääma jõusse kuni 31.05.2009, mis teeb sama välja. Täiesti arusaamatuks jäävad ka muud 5 põhjendused. Kõigepealt „Aclar OÜ-l oli planeeritud oluliselt väiksema võimsusega biopuhasti kui ehitusprojektis on ette nähtud“, milline väide on mõistetamatu, arvestades samas taotluses lahtri „Esitatud hinnapakkumised“ p-s 6 tehtud märkust, et OÜ Aclar hinnapakkumine vastas pakkumise lisas toodud tehnilistele tingimustele, nagu kõigi kolme pakkumised. Asjakohatu on ka Tepek Kinnisvara OÜ hinnapakkumise kohta tehtud etteheide, et ta olevat planeerinud liiga väikese summa siseruumide remondiks, kuna selle summa eest ei ole väidetavalt võimalik töid teostada. Esiteks ei ole kontrollitav, millel põhineb selline arvamus, ja teiseks, kui pakkuja on võtnud endale kohustuse niisuguse hinnaga tööd teostada, siis on see tema ettevõtlusrisk – ta on andnud lubaduse, et pakutud hind on jõus kuni 31.05.
9. Arvestades kõiki neid eri kohtades tagantjärele toodud erinevaid põhjendusi ning asjaolu, et „sobivaimaks“ tunnistati nimelt Märjamaal tegutsev äriühing (Tepek Kinnisvara OÜ tegutseb küll samuti Raplamaal, kuid Alul ja OÜ Aclar on Tallinna ettevõtja), siis jääb paratamatult mulje, et tegemist on nn otsitud põhjendustega. Samuti tuleb nõustuda kaebaja kahtlusega, et PRIA rahade eest tööd sooviti pakkuda nn omadele ning teised tuli iga hinna eest hankelepingu sõlmimisest kõrvale jätta.
10. Eeltoodud kahtlust ja kohtu järeldust õigusvastasest pakkumismenetlusest kinnitab tegelikult veelgi ilmekamalt järgmine, mis on eriti kurioosne. Russalu külakeskuse renoveerimistööde pakkumiskutsetes on märgitud, et hinnapakkumine kroonides või eurodes tuleb esitada hiljemalt 10.11.
11. Pakkumiskutsed saadeti 7 isikule, kellel oli õigus teha oma pakkumine kutsel nimetatud ajaks. MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatus kinnitas sobivaimaks pakkumiseks Timberston Ehitus OÜ pakkumise juba 07.11.2007 koosoleku protokollilise otsusega, st ajal, mil pakkumiste esitamiseks antud tähtaeg ei olnud veel möödunud ja oma hinnapakkumise oli väidetavalt teinud ainult kolm pakkujat, mis tähendab, et osa potentsiaalseid tähtaegseid pakkujaid ehk konkurente jäeti juba eos välja. Veelgi imekspandavam on aga see, et MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku ajaks ei olnud ükski kolmest väidetust samuti veel ametlikku hinnapakkumist teinud: „võitja“ Timberston Ehitus OÜ tegi seda päev pärast koosolekut (08.11.2007), OÜ Aclar järgmisena (09.11.2007) ja Tepek Kinnisvara OÜ koguni kolm nädalat hiljem (28.11.2007)! Niisugune „hindamine“ sai toimuda üksnes siis, kui pakkumismenetluse tulemus oli juba eelnevalt ette ära otsustatud ja pärast jäi üle vaid leida mingid põhjendused, miks teised ei osutunud võitjaks, ja otsus vormistada.
12. Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et MTÜ Russalu Külade Ühendus poolt oktoobrisnovembris 2007 Russalu külakeskuse renoveerimistööde riigihange on läbi viidud ilmselgelt vastuolus RHS §-s 1 sätestatud seaduse eesmärgi ja §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mistõttu tuleb tunnistada see õigusvastaseks. Õigusvastase ja kontrollimatu riigihankega võidi rikkuda OÜ Aclar kui odavaima ja talle teadaolevatele nõuetele vastava hinnapakkumise teinud isiku õigusi selles menetluses, k. a õigust hankelepingu sõlmimisele. Seega tuleb OÜ Aclar kaebus rahuldada. Et toimingu õigusvastasuse tuvastamine on juriidilise fakti tuvastamine, millest ei tulene pooltele vahetuid õigusi ega kohustusi ja mille puhul kohus ei tee haldusorganile ettekirjutusi, siis saab OÜ Aclar edaspidi oma õigusi kaitsta/taastada vastustaja vastu võimaliku kahjunõude esitamisega. Samas on kohus seisukohal, et kui MTÜ Russalu Külade Ühendus sõlmib vaatamata kohtu poolt käesolevas otsuses tuvastatule hankelepingu siiski Timberston Ehitus OÜ-ga, siis ei saa tõdeda, et ta toimiks heas usus ja heade äritavade kohaselt. 7.

§ 92lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kasuks, mistõttu jäävad MTÜ Russalu Külade Ühendus võimalikud menetluskulud tema enda. Samas tuleb temalt välja mõista ka 6 OÜ Aclar kasuks viimase poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 80.- krooni /tl 5/. Muud kohtukulunõuet ei ole kaebaja

§ 93lg 1 ettenähtud korras esitanud.

Hurma Kiviloo kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-85 Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Aclar kaebus tunnistada õigusvastaseks MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus valida riigihankes Russalu külakeskuse renoveerimiseks välja Timberston Ehitus OÜ hinnapakkumine Kaebuse esitaja – OÜ Aclar Vastustaja – MTÜ Russalu Külade Ühendus MTÜ Russalu Külade Ühendus apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.06.2008 otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 06.06.2008 otsust haldusasjas nr 3-08-85 selliselt, et tunnistatakse õigusvastaseks MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus valida riigihankes Russalu külakeskuse renoveerimiseks välja Timberston Ehitus OÜ hinnapakkumine. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Jätta MTÜ Russalu Külade Ühendus apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 7