2-09-20100/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Piret Rõuk

1. oktoobril 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei kaudu 2-09-20100 Tallinna linna avaldus N J lapse äravõtmiseks ja A J eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu ) Puudutatud isik I: N J (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik II: A J (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik III: N P (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
2. Rahuldada Tallinna Linna avaldus N J lapse äravõtmiseks ja võtta N J ära laps A J vanema õiguste äravõtmiseta.
3. Rahuldada Tallinna Linna avaldus A J eestkostja määramiseks ja määrata A J eestkostjaks kuni 30.07.2020 N P. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna Põhja-Tallinna LOV kaudu esitatud avaldus A J eestkoste seadmiseks. Eestkostjaks palutakse määrata lapse vanatädi N P. Avalduse kohaselt on N J kaks alaealist last A J, sünd xxx ja A Š , sünd xxx. A sünniaktis andmed isa kohta puuduvad. 12.02.2009 pöördus Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsespetsialisti vastuvõtule N P. Ta väitis, et tema peres elab juba 2007.a aastast tema õe tütretütar A J, kelle ema N J ei tunne lapse vastu huvi. N J on kinnitanud, et A elab tõesti vanatädi juures, kuivõrd seal on lapsel rohkem ruumi ja parem elada. Eestkoste vormistamisega ta nõus ei ole ja ta ei näe põhjust, et tema vanema õigusi peaks piirama. Põhja-Tallinna Vanema korraldusega vormistati A J peretoetused N P nimele. A lasteaias käinud ei ole, 2008.a oktoobrist käib ta ettevalmistusklassis. Lapse kooliks ettevalmistamisega hakkas tegelema N P. Perearst M Muda vastuvõtul selgus, et ema ei ole lapsega perearsti juures käinud ning lapsel on kaitsesüstimised jäänud pooleli. Põhja Politsiprefektuuri teate kohaselt on N J ja tema elukaaslane R Š arvel politsei andmebaasides seoses alkoholiseaduse rikkumistega. N P oli avalduse esitamise hetkel töötu, tema abikaasa E G on töövõimetuspensionär. E G andis eestkoste vormistamiseks oma kirjaliku nõusoleku. A ise tahab jääda elama vanatädi juurde, ema tema vastu huvi tundnud ei ole. A J on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest tema ema vastutustundetu vanema rolli suhtumise tõttu. Ema ei ole suutnud tagada lapsele turvalist, arengut soodustavat kasvukeskkonda. Ema on jätnud pooleli lapse kaitsesüstimised, ta ei ole tegelenud lapse kooliks ettevalmistamisega. Avaldaja taotleb N J ära võtta tema tütar A J ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning määrata A eestkostjaks tema vanatädi N P, kes on selleks sobiv isik. Avalduses märgitud asjaolud on tõendatud alljärgnevate tõenditega: KÜ tõendiga selle kohta, et korteriomanik N P peres kasvab alaealine A J, tõendiga selle kohta, et A J külastab ettevalmistusklassi, mille tagab N P, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna tõndiga selle kohta, et N J on arvel politsei andmebaasides seoses alkoholi tarvitamisega avalikes kohtades, mille eest on teda korduvalt karistatud rahatrahviga, Perearsti M Muda tõendiga selle kohta, et patsiendi ema ei ole lapsega arsti juures käinud ja kaitsesüstimised on jäänud pooleli, PõhjaTallinna Valitsuse Vanema korraldusega riiklike toetuste ümberarvestamise kohta N J N P , N P taotlusega hakata alaealise A J eestkostajks. Lapsele määratud esindaja toetab avaldust, asudes seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. N.J on mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata vanemakohused ega ole taganud lapsele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda. Samuti ei ole ta võimeline tagama lapsele elatusvahendeid. Senise elukorralduse ja A kasvatamise eest on alates 2007.a. hoolitsenud N.P, kes on teinud seda vastutustundega. Kogutud tõendite pinnalt võib järeldada, et lapsele on käesolevalt tagatud hea toimetulek ning turvaline kasvukeskkond ja hoolivad lähisuhted. 05.10.2009 toimunud ärakuulamisel jäi Tallinna Linn avalduse juurde, puudutatud isikud ja lapsele määratud esindaja nõustusid avaldusega. Kohus tuginedes PkS § 50 asub seisukohale, et lapse äravõtmine N.J on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. A J on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest ema hoolimatu suhtumise tõttu. N P on tegelenud lapse eest hoolitsemisega ja tema kasvatamisega järjepidevalt alates 2007.a. Ta on teinud seda vastutustundlikult ja südamega. N.P puhul ei esine PkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid ning tema eestkostjaks määramisel jääks lapse senine elukorraldus samaks. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine A J suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks ning kuulub rahuldamisele perekonnaseaduse § 92 kohaselt. Vastavalt PkS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Tulenevalt PkS § 104 lg-le 5 ja TsMS § 557 lg-le 2 tuleb määrata lapsele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni. Kohtunik: