§-le 38 ja VÕS §-le 183 lg 1, on sissenõutavaks muutunud maksukohustuse (maksuvõla) eest maksukohustuslasega solidaarselt vastutav ka ettevõtte omandaja, s.o OÜ Braiconf. OÜ Braiconf asus OÜ Kalfton ettevõtet üle võtma juunis 2005 ja ettevõte kui tervik võeti üle
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID
koostoimes VÕS § 182 sõltumata võõrandaja ja omandaja vahelise lepingusuhte olemasolust ja selle puudumisest. Tutvudes korralduse projektiga ei nõustunud kaebaja korralduse projektis toodud faktiliste asjaolude ja õiguslike põhjendustega nõus ja esitas kirjaliku arvamuse. Vastustaja arvamusega ei nõustunud ja tegi eespool märgitud sisuga korralduse. Kaebaja hinnangul on korraldus ebaseaduslik ning rikub seadusega kaitstud kaebaja omandiõigust rahale, mille maksmist korraldusega nõutakse (HkMS § 7 lg 1). Äriühingu poolt temale kuuluva raha maksmine mõjutab tema majandustegevust, mis on Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-69-05, § 15 piisav kaebeõiguse tekkimiseks. Kaebaja arvab, et vaidlustatud korralduses sisalduvad järeldused ei ole piisavalt põhjendatud (HMS § 56 lg 1), mistõttu see ei ole selge ja üheselt mõistetav, korralduse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalseadust. Nimetatud minetused mõjutasid asja otsustamist kaebaja kahjuks. Kaebaja leiab, et korralduses ettevõtte ülemineku hindamisel käitus vastustaja vastuoluliselt. OÜ Kalfton on oma vara võõrandamisel lisanud käibemaksu (korralduse projekti lk 2-3). Juhul, kui maksuhalduri arvates oli tegemist ettevõtte müügina, pidi ta KMS § 4 lg 2 p 1,
lg 1 alusel maksuotsusega tunnistama, et OÜ-l Kalfton käibemaksu tagastusnõue ja pöörata sellele sissenõuet
Lähtudes uurimisprintsiibist pidi vastustaja vaidlustatud korraldusega parandama OÜ Kalfton käibemaksudeklaratsioonid ja tagastama käibemaksu oma algatusel. Kuna seda tehtud ei ole, siis on ilmne, et vastustaja ise ei usu ettevõtte üleminekule. Vastustaja ei põhjendanud oma vastuolulist käitumist. Pärast korralduse projekti ja sellest johtuva maksuriski teadasaamisest asus maksukohustuslane seisukohale, et OÜ Kalfton rikkus oma varade võõrandamisel VÕS § 217 lg 2 p 4 ning VÕS § 221 lg 1, § 223 lg 3 alusel taganes lepingust. VÕS § 188 lg 1, lg 2 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, 2 kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS § 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kaebaja kinnitab, et varade ostmisel ei teatatud talle võimalikust maksuriskist. Sellepärast on OÜ Kalfton lepingut oluliselt rikkunud, taganemine on õigustatud ja tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumist teadasaamist. Sellepärast on leping lõpetatud ja maksuhalduri poolt väidetav maksukohustus on OÜ-le Kalfton tagasi kantud. Vastustajat informeeriti taganemisavalduse esitamisest, OÜ Kalfton esindaja möönis taganemisavalduse põhjendatust, kusjuures kogu asjaomane kirjavahetus oli edastatud vastustajale faksi teel 10. juunil 2008.a, st enne vaidlustatud korralduse tegemist. Vastustaja on seda asjaolu aga korralduses maha vaikinud, millega on oluliselt ja taotluslikult rikutud haldusorgani põhjendamiskohustust. Kõnealuses olukorras on eriti küsitav vastustaja hinnang kaebaja ja OÜ Kalfton vahelise kohtuvaidluse perspektiividele (korralduse lk 12). Tsiviilkohtumenetlus on dispositiivne (TsMS § 4 lg 2, lg 3), seetõttu on põhjendamatu väita, et kohtuvaidlus peab lõppema ühe või teise tulemusega põhjustel, seda eriti olukorras, kui tulevane kostja möönab taganemisavalduse põhjendatust. Nimetatule lisaks leiab kaebaja, et asjaolud OÜ Kalfton ja maksukohustuslase tarnelepingute samaste tingimuste kohta on uuritud ebapiisavalt. Nimelt on maksukohustuslane veendumusel, et tarnijad rakendavad sarnaseid tingimusi kõikidele sarnastele meelelahutusasutustele ning kui maksukohustuslane oleks avanud meelelahutusasutus teistes ruumides ja teiste töötajatega, oleksid talle pakutud tarnetingimused samad. Ärisaladuse tõttu ei saa maksukohustuslane nimetatud asjaolu osas ise tõendeid koguda ja leiab, et seda peab tegema vastustaja. Vastustaja on aga paljasõnaliselt leidnud (korralduse lk 13), et kui kaebaja alustaks tegevusest nö. nullist, oleksid tingimused teistsugused. Vastustaja oma seisukohta ei põhjendanud, rikkudes selleläbi põhjendamise nõuet. Seega ei ole vastustaja põhjendanud oma järeldust, et OÜ Kalfton ettevõtte on kaebajale üle läinud. Kokkuvõtvalt öeldes, ei võimalda vaidlustatud korralduse põhjendused üheselt aru saada, miks vastustaja kahes erinevas menetluses hindab sama tehingut erinevalt (kaebuse punkt 0), miks ei pea vastustaja toimunuks tehingust taganemist ja ei võta seisukohta temale ebasoodsate faktide osas (kaebuse punkt 0) ja kaebaja poolt tehtud lepingute tingimused erinevad tavapärastest tehingutest (kaebuse punkt 0). Kasvõi ühe toodud asjaolu teistsugusel hindamisel ei saanud vastustaja väita, et ettevõtte maksuvõlg lasub kaebajal ja seega ei ole vaidlusalust korraldust tehtud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (Riigikohtu otsus nr 33-1-62-02, § 11; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-02, § 11; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-13-02, § 14). Kõnealusel juhul vaatamata kaebaja sellekohastele osundustele ei saanud vastustaja oma haldusaktis põhimõttelise tähendusega vasturääkivusi kõrvaldada. Tegemist on diskretsiooniõiguse kuritarvitamisega. Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine kujutavad endast olulise diskretsioonivea, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-07, § 20). On rikutud ka kaebaja õigust heale haldusele, mis on samuti iseseisev haldusakti tühistamise alus (Riigikohtu kohtumäärus nr 3-3-1-85-04, § 16). Seega on kaebaja arvates vaidlustatud korraldus õigusvastane (HkMS § 10 lg 2 p 3) ja kuulub tühistamisele. Vaidlustatud korralduses ei nõustutud vastustaja ka kaebaja väitega, et kuna maksunõude tagastusnõude üleminek on piiratud, siis oleks maksukohustuse täielik üleminek kaebajale kui väidetavale ettevõtte omandajale ülekohtune (korralduse lk 13-14). Kaebaja jääb oma korralduse lk 13-14 refereeritud seisukohtade juurde ning tugineb nendele neid kokkuvõtlikkuse huvides siinjuures kordamata. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi õigusaktidel põhinevat selgitust, miks peaks riik olema eriseisundis e omama õigust esitama nõude tervikuna, kuid siinjuures mitte tunnustama tervikuna ka vastunõuet. Kaebaja leiab, et
peab tõlgendama selliselt, et ettevõtte ülemineku korral vastutab omandaja üksnes selle turuväärtuse ulatuses, millest on maha arvatud ettevõtte eest tasutu. Sellega on tagatud, et ettevõtte võõrandamise 3 korral ei muutu vastustaja maksude sissenõudjana olukord halvemaks.
eesmärk on vältida maksunõude vähemkaitstuks muutmist, mitte luua alus maksunõude kaitstuse suurendamiseks ettevõtte omandaja teiste võlausaldajate huvide arvelt. Väärib rõhutamist see, et vastustaja põhjenduste kohaselt (korralduse lk 15) on OÜ Kalfton rahatuse põhjuseks kaebajaga toimunud tehing. Seega, kui tehing ei ole oleks toimunud, ei oleks maksuhaldur saanud rohkem kui 768 264, 95 krooni, sedagi vara eduka müügi korral. Tänu tehingule laekus aga OÜ-le Kalfton raha, millele maksuhaldur saigi vastavat sissenõuet pöörata. Seega ei saanud vastustaja huvid kahjustada ning vastustajapoolne tõlgendus viitab mitte oma õiguste kaitse, vaid rikastumise soovile. Seega leiab kaebaja, et korralduse tegemisel on vastustaja
Kaebaja palub vastustaja 12. juunil 2008 korralduse nr 13-2.1/18820 tühistamist (HKMS § 6 lg 2 p 1), samuti välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud vastavalt kohtuistungil esitatavale menetluskulude nimekirjale. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja leiab, et ettevõtte üleminek, selle faktiline ja õiguslik alus on korralduses piisavalt motiveeritud. Maksuhaldur lähtub ettevõtte ülemineku hindamisel Maksukorralduse seaduse (
) § 6 lg 1 p-st 3, §-st 37, Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg-st 1, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg-test 1, 2 ja §-st 182. Vastustaja on seisukohal, et
alusel lähevad
-st tulenevad kohustused, sh kohustus tasuda maksusumma, üle ettevõtte omandajale või valduse saajale juhul, kui on tuvastatud ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleminek. Ettevõte ÄS ja
mõttes on asjade ja õiguste kogum, mis võimaldab ettevõtjal teenida tulu kogumi koostoimest. Seega on tegemist varaga, mis on ühendatud ühise majandusliku eesmärgi kaudu kindla majandusliku funktsiooni teostamiseks. Ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldab selliste asjaolude tuvastamist, millest nähtuvalt on ettevõte algul ühe ettevõtja (füüsiline või juriidiline isik) ja seejärel teise ettevõtja valduses või omandis. Oluline on tuvastada majandusliku üksuse üleminek, mis säilitab oma identiteedi ja võimaldab jätkata majanduslikku pea- või kõrvaltegevust. Käesolevas asjas on maksuhaldur vastavad asjaolud tuvastanud. Euroopa Kohus on EL Direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamise osas leidnud, et ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemisel peab analüüsima kõiki aspekte, sealhulgas: - äriühingu või ettevõtte tüüpi; - kas äriühingu kinnis-ja vallasvara on üle läinud; - vara väärtust ülemineku ajal; - kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud; - kas kliendid on üle läinud; - tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut; - tegevuse peatumise aega (Euroopa Kohtu otsus 24/85 EKL, 1986, 1119). Ülalnimetatud aspektide analüüs on kõnesolevas asjas läbi viidud ja tuvastatud on järgmine: - Maksumenetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Braiconf ja OÜ Kalfton majandustegevus on sarnane – mõlemad äriühingud on äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes näidanud oma tegevusalaks ööklubi, diskoteegi ja baari pidamise aadressil Harju tn 6, Tallinn (korralduse punkt 3.1). - Oluline osa töötajatest on OÜ Kalfton majandustegevuse lõppemise järel, juunis 2005 asunud tööle OÜ-s Braiconf. Sealjuures on töötajate tööülesanded jäänud samaks (korralduse punkt 3.2). 4 - OÜ Braiconf on omandanud OÜ Kalfton omanduses olnud varad (mööbel, kassa- ja arvutisüsteemid, sisseseade, restoranitarvikud, muusikakeskus, televiisor, valgustid) ning laos olnud kaubajäägi (alkohoolsed joogid, mahlad, maiustused, korralduse punkt 3.4). - OÜ Braiconf on võtnud üle suure osa OÜ Kalfton hankijatest (näiteks AS Prike, AS Tridens, AS Eesti Coca-Cola HBC, AS Allied Domesq Spirits & Wine Estonia, AS Saku Õlletehas). Tarnetingimused hankijatega on samuti suures osas samaks jäänud (korralduse punkt 3.5.1). - OÜ Braiconf on jätkanud tantsuteenuste ostmist füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kes eelnevalt osutasid töövõtulepingu alusel tantsuteenust OÜ-le Kalfton (korralduse punkt 3.5.2). - Maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõte ei ole tegevust ettevõtte ülemineku käigus peatanud. Alates juulist 2005 jätkas OÜ Braiconf ilma seisakuteta OÜ Kalfton halduses olnud ööklubi X-Club pidamist (korralduse punkt 3.1). - OÜ Kalfton maksustatava käibe vähenemine ja OÜ-l Braiconf analoogses mahus käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Braiconf (korralduse punkt 3.3). - Terezea Mängeli seletuste (02.04.2008) kohaselt jätkus klubi tegevus omanike vahetumisel edasi samamoodi. Eeltoodust tulenevalt järeldab maksuhaldur, et ettevõtte, ööklubi X-Club, üleminek VÕS § 182 lg 2 sätestatud mahus ja Euroopa Kohtu kriteeriumitele vastavalt on toimunud ning OÜ-le Braiconf on
alusel üle läinud OÜ Kalfton maksuvõla tasumise kohustus.
alusel läheb maksukohustus täies ulatuses ettevõtte omandajale üle juhul, kui esineb ettevõtte üleminek kui juriidiline fakt
seob maksukohustuse ülemineku ettevõtte ülemineku kui juriidilise fakti esinemisega.
§-de 35 ja 37 järgi lähevad õigusjärglasele üle ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud
lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kalfton maksuvõlg on täies ulatuses olemuslikult seotud OÜ Kalfton omanduses olnud varadega, mille moodustasid ööklubi sisseseade, mööbel, rendiõigus, kaubajääk, kaubamärk, töölepingud jms, kui kogum, mille abil toimus OÜ Kalfton ettevõtlus ning millega seoses tekkisid maksukohustused, mis jäid täitmata. Seaduses ei ole toodud erandeid, mis piiraks ülemineva maksukohustuse suuruse ettevõtte turuväärtusega ettevõtte ülemineku ajal. Kui esineb ettevõtte üleminek kui juriidiline fakt, mis käesoleval juhul maksuhalduri seisukoha järgi esineb, siis läheb täies ulatuses üle ka maksukohustus. Puuduvad põhjendatud kaalutlused, mis annaksid aluse teistsugusele tõlgendusele. Kaebaja on väljendanud vastuolulisi seisukohti. Vastustaja leiab, et kaebaja on kaebuses asunud vastuolulistele seisukohtadele. Seoses taganemisavaldusega märgib kaebaja, et taganemisega seoses on maksukohustus OÜ-le Kalfton tagasi kantud. Seoses ettevõtte üleminekuga märgib kaebaja, et tegemist ei olnudki ettevõtte üleminekuga ning maksukohustuse üleminek täies mahus ei ole võimalik. Kaebaja leiab, et
peab tõlgendama selliselt, et ettevõtte ülemineku korral vastutab omandaja üksnes selle turuväärtuse ulatuses, millest on maha arvatud ettevõtte eest tasutu. Maksukohustuse tagasikandmine on ikkagi võimalik vaid siis, kui see on eelnevalt üle läinud. Asjaolu, et tegemist on ettevõtte üleminekuga kinnitab vastutaja hinnangul ka kaebaja poolt 19.09.2008 vastuse p-s 6 väljendatu: „Küll ei oleks ettevõtet tagasi kantud, kui klubi oleks lõpetanud tegevuse, mida arusaamatutel kaalutlustel taotleb vastustaja, sest siis ei oleks ju majandusüksust, mida OÜ-le Kalfton tagastada.” Samuti p-s 10 väljendatu „/…/X-Club kui ettevõte on säilitatud, tagastatud OÜ-le Kalfton.” Vastustaja leiab, et eeltoodu kinnitab üheselt, et ka kaebaja nõustub, et sisuliselt oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Johtuvalt on peamine vaidlusküsimus selles, kas maksukohustus on ka tagasi kantud või mitte. Vastustaja leiab et taganemine ei ole õigustatud. Vastustaja on seisukohal, et taganemine ei ole õigustatud, kui ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused, näiteks ei ole teine pool toime pannud taganemist õigustavat olulist lepingurikkumist. Sellisel juhul on taganemine kehtetu. PMTK leiab, et OÜ-l Braiconf puudus õiguslik alus lepingust taganemiseks. Seega ei ole taganemine kehtiv ning ka 5 tagasitäitmine ja kõik tõendid seoses taganemisega ei ole antud asjas määravad. Kaebaja on 10.06.2008 kaebuses märkinud, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Maksuhaldur on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole OÜ-l Braiconf vastavalt seadusele õigust lepingust taganeda. Maksuhaldur märgib, et taganemise alused peavad esinema objektiivselt ning lepingu teise poole nõusolek ei saa olla määrav. Teise poole nõusolek (kaebuse lk 3; arvamus vastustaja vastusele lk 2), nagu kaebaja on tuginenud, ei ole määrav, kuna taganemine on ühepoolne õiguskaitsevahend, millel on õiguslik jõud juhul, kui eeldused on täidetud. Taganemine on kujundusõigus, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise ühepoolselt õigussuhet muuta. Teine pool ei saa sellist suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse materiaalsed eeldused on täidetud ja taganemise formaalset korda on järgitud. Kaebaja on seisukohal, et OÜ Kalfton rikkus varade võõrandamisel võlaõigusseaduse § 217 lg 2 p 4 ja taganes § 221 lg 1 ja § 223 lg 3 alusel lepingust. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Braiconf juhatuse liige Tereza Mängel oli teadlik asjaolust, et OÜ Kalfton suhtes toimub maksurevisjon ja sellest, et revisjoni tulemusena tekib maksukohustus, kuna maksuhalduri käsutuses on andmed deklareerimata käibe ja füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete kohta. Vastava järelduse on teinud maksuhaldur Tereza Mängeli seletustest ning asjaolust, et Tereza Mängel oli seotud mõlema kõnealuse äriühinguga ning oli ettevõtte ülemineku ajal, s.o on 2005 juulis, OÜ Braiconf juhatuse liige, pidi ta ettevõtte ülemineku ajal vaieldamatult olema teadlik OÜ Kalfton võimalikust tekkivast maksukohustusest. Sellises olukorras ei ole usutav, et kaebaja sai võimalikust maksuriskist teada alles pärast korralduse projektiga tutvumist. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 35 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikme tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Kuivõrd Tereza Mängel oli ettevõtte ülemineku ajal OÜ Braiconf juhatuse liige ning teadlik maksukohustusest, siis oli sellest teadlik ka OÜ Braiconf. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Braiconf oli juba enne ettevõtte üleminekut maksukohustusest teadlik ning seega ei ole taganemine VÕS § 218 lg 4 alusel põhjendatud. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kuna käesoleval juhul oli OÜ Bariconf asja puudusest, s.o maksukohustuse olemasolust, teadlik, siis ei ole taganemiseks alust. Isegi juhul kui Kohus asub seisukohale, et OÜ Braiconf ei olnud maksuvõlast teadlik, siis pidi ta teadlik olema. Riigikohus on sedastanud juhatuse liikme hoolsuskohustuse seonduvalt keeluga võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Riigikohus on leidnud, et ettevõtja peab ise oma tegevusala reguleerivaid eeskirju tundma õppima, et käituda seadusekuulekalt ning igaüks on õiguste ja vabaduste kasutamisel kohustatud austama ja järgima teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Eeltoodust tulenevalt oli ettevõtte omandajal, st OÜ Braiconf juhatuse liikmel kohustus teada, millised tagajärjed tehingul on. Käesoleval juhul oli tegemist seadusest tuleneva maksukohustuse üleminekuga. Sellise kohustuse olemasolust seadusest tulenevalt oleks pidanud OÜ Braiconf eeltoodust lähtuvalt teadlik olema. Teadma pidamine on võrdsustatud teatud asjaolu mitte teadmisega raske hooletuse tõttu – VÕS § 15 lg 4. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Käesoleval juhul on käibes vajalik hool jälgida, kas ülevõetaval ettevõttel on maksuvõlg. Põhjendamatu riski võtmisena ettevõttele on käsitletav käitumine, kus ettevõtte omandaja ei selgita välja ülevõetava ettevõtte maksukohustusega seonduvaid asjaolusid. Eriti olukorras, kus on selge, et maksurevisjonist oli OÜ Braiconf igal juhul teadlik. Maksuhaldur on seisukohal, et antud asjas on käibes vajalik hoolsus selline, kus vastavalt asjaoludele on mõistlik välja uurida ka ülevõetava ettevõttega seonduva revisjoni tulemused. Seega oleks OÜ Braiconf igal juhul pidanud välja selgitama ülevõetava ettevõttega seonduva maksukohustuse. Maksuhaldur rõhutab, et kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud Tereza Mängel´i teadlikkust maksukohustusest. Kaebaja on üksnes kinnitanud, 6 et teda ei teavitatud võimalikust maksuriskist (kaebuse lk 3). PMTK peab oluliseks märkida, et üksikjuhtumite lahendamisel ja maksunormide rakendamisel on oluline täheldada, et kui maksukohustuslane on oma käitumisega täitnud maksuseaduses sätestatud tingimused (
lg 2), on maksuhaldur kohustatud ja õigustatud tagama maksude tasumise ning arvestamise vastavalt maksuseadustele (
Seejuures lähtub maksuhaldur asjaolude kogumisel uurimispõhimõttest (
Pärast asjaolude väljaselgitamist on maksuhaldur kohustatud legaliteedi põhimõttest tulenevalt rakendama maksuseadusi just nendele asjaoludele. Mitte ühestki käesolevas vaidluses rakendamisele kuuluvatest maksunormidest ei tulene piiranguid, mis redutseeriks legaliteedi ja uurimispõhimõtet selliselt, et maksuhaldur tohiks tõendeid koguda vaid piirini, milleks on maksukohustuslase poolt asjaoludele antud õiguslik kvalifikatsioon. Järelikult ei ole maksuhaldur seotud maksukohustuslase õiguslike seisukohtadega ning ei ole keelatud anda maksuhalduri poolt asjaoludele iseseisvat õiguslikku hinnangut. Vastupidine seisukoht tähendaks, et maksuhaldur ei rakendaks teatud juhtudel maksuseadusi mitte faktilistele asjaoludele ehk majanduslikele hüvedele, vaid õiguslikele hinnangutele. Selle tulemusel ei oleks maksumenetluses uurimispõhimõttest tulenevaks põhiprobleemiks enam küsimus „mis toimus“, vaid, „milline on maksukohustuslase hinnang toimunu kohta“ Seega on maksustamisel olulised faktilised asjaolud, mitte nende hindamise teel maksukohustuslase poolt antud õiguslik kvalifikatsioon. Nii
,
lõikest 1 kui § 59 lõikest 1 ei tulene, et maksustamisel oleks relevantne maksukohustuslase õiguslik hinnang või arvamus ning maksuhalduri seotus sellega, st kohustus tuvastada asjas olevad seisukohad. Antud järeldus on igati kooskõlas ka maksuõiguse üldise eesmärgiga hõlmata majanduslikud hüved. Ja kuna asjaolu, kas ja kuidas maksukohustuslane enda tehinguid ja toiminguid õiguslikult hindab, ei mõjuta isiku maksevõimet, siis järelikult ei saagi see ka maksustamisel olla relevantne. Vastupidine seisukoht tähendaks, et maksuõiguse esemeks oleks maksukohustuslaste seisukohad ja arvamused, mitte aga isikute maksevõime. Seega on maksuhalduril nii õigus kui kohustus hinnata seda, et käesoleval juhul puudus taganemiseks õiguslik alus ning taganemine ei ole kehtiv. Lisaks ei ole taganemise avaldus tehtud mõistliku aja jooksul, vaid üksnes peale korralduse projekti kättesaamist 11.04.
) § 6 lg 1 p 3 kohaselt on maksukohustuslaseks muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur määratles ettevõttega olemuslikult seotuks maksuvõla, mis on tekkinud OÜ Kalfton maksukohustuste täitmata jätmise tulemusena. OÜ Kalfton maksuvõlg on fikseeritud seisuga 30.06.2005 (ettevõtte üleminek toimus juulis 2005). Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kalfton on juunis 2005 eesmärgiga vältida tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmist andnud üle ettevõtte OÜ-le Braiconf. Maksuhalduri väitel, kes tugineb
§-le 38 ja VÕS §-le 183 lg 1, on sissenõutavaks muutunud maksukohustuse (maksuvõla) eest maksukohustuslasega solidaarselt vastutav ka ettevõtte omandaja, s.o OÜ Braiconf. Maksuhalduri väitel OÜ Braiconf asus OÜ Kalfton ettevõtet üle võtma juunis 2005 ja ettevõte kui tervik võeti üle 01. juuliks 2005. Maksuhaldur on seisukohal, et ettevõtte üleminek on toimunud VÕS § 182 lg 2 sätestatud mahus ja Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt ning seega OÜ-le Braiconf läheb
Kohus nõustub selles vastustajaga. Kohtus vande all tunnistajana üle kuulatud Tereza Mängel´i ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Kalfton kuni 2006, töötas ca 5 aastat ööklubis X-Club. Tunnistaja väitel talle anti välja volikiri kauba saamiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt olid tal OÜ-s Braiconf samad tööülesanded ja –kohustused. OÜ-s Braiconf töötas tunnistaja lühikest aega, mõned kuud. Vitali Gubarenko oli mõlema firma (OÜ Kalfton ja OÜ Braiconf) omanik ja jagas ainsana temale ka tööülesandeid, V. Gubarenko oli tema jaoks tööandja. Tunnistaja oli teadlik OÜ Kalfton maksukohustusest, T. Mängel mäletab, et nii OÜ Kalton kui ka OÜ Braincof ajal olid jutuks maksuprobleemid, pidevalt olid mingid probleemid, kuid ta ei süvenenud nendesse. Tunnistaja ei osanud öelda, miks OÜ-st Kalfton sai OÜ Braiconf, ta ei mäletanud, miks firma 8 nime vahetati. Taheti vahetada ka ööklubi nime, aga loobuti, kuna see oleks läinud liiga kulukaks. V.G-d kohtus tunnistajana üle kuulata ei õnnestunud, kuna kaebaja volitatud esindaja väitel on ta pikemat aega haige, oma väidet kaebaja pool ei tõendanud. Maksuhaldur maksumenetluse käigus on tuvastanud, et OÜ Braiconf majandustegevus on analoogne AS Kalfton majandustegevusega ning toimub samades ruumides. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Braiconf ja OÜ Kalfton tegevusalad kattuvad tegevusala ning tegevuskoha aadressi osas, samuti OÜ Braiconf majandustegevus on sarnane OÜ Kalfton majandustegevusega kuni juunini 2005. Alates juulist 2005 jätkas OÜ Braiconf ilma seisakuteta OÜ Kalfton halduses olnud ööklubi X-Club pidamist. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Braiconf on üle võtnud valdava enamuse OÜ Kalfton töötajatest, kelle tööülesanded jäid samaks ning lepingud lihtsalt vormistati ümber teise äriühingu nimele, mis on ettevõtte ülemineku puhul tavapärane protseduur. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kalfton maksustatava käibe vähenemine ja OÜ-l Braiconf analoogses mahus maksustatava käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Braiconf. Maksuhalduri väitel ettevõtte üleminek toimus juulis 2005, millele viitab käibe tekkimine ja kasv OÜ-l Braiconf ja OÜ Kalfton käibe vähenemine ning maist 2006 0-ga käibedeklaratsioonide esitamine. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Kalfton on oma varad üle andnud OÜ-le Braiconf. Vastustaja väitel OÜ Braiconf on omandanud OÜ Kalfton kasutuses olnud ruumide kasutusõiguse, mööbli, kassa- ja arvutisüsteemid jm inventari, samuti kaubajäägid, mis võimaldas OÜ-l Braiconf jätkata ööklubi X-Club pidamist aadressil Harju tn 6, Tallinn. Maksuhaldur leiab, et OÜ Kalfton ja OÜ Braiconf tehingupartnerid ja hankijad osaliselt kattuvad (loetelu maksuotsuses) ning üle on võetud hankijad mahus, mis võimaldas iseseisva majandustegevuse alustamist. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Braiconf jätkas koostööd 6 füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes jätkasid tantsuteenuse osutamist ööklubis X-Club, mille uueks pidajaks sai OÜ Braiconf, millest järeldub, et OÜ-l Braiconf olid olemas partnerid, mis võimaldas ööklubi tantsuprogrammi jätkamist. Kohus nõustub vastustaja poolt tuvastatud asjaoludega, mis on käesolevas haldusasjas ka tõendatud. 31.07.2008 koostati akt lepingu alusel üleantu tagastamise kohta, millele kirjutasid alla OÜ Kalfton ja OÜ Braiconf volitatud esindajad (neist esimese esindajaks oli adv Maksim Greinoman ja teise adv Tõnu Meidra). Käesoleva akti kohaselt OÜ Braiconf ei saa OÜ-le Kalfton tagastada rendiõigust, kuna üürileandja on selle üles öelnud ega kaubajääke, sest viimased on tarbitud. OÜ Braiconf tagastab OÜ-le Kalfton põhivara vastavalt arve nr 54044 lisaks olevale nimekirjale, samuti ettevõtte viljad, kokku on OÜ Braiconf poolt OÜ-le Kalfton tagastatav summa 2 907 452,99 krooni (p.1). OÜ Kalfton tagastab OÜ-le Braiconf lepingu alusel saadu 651 071,99 krooni (p. 2.1). Akti kohaselt pooled loevad, et saamata jäänud tuluks on 2 756 381 krooni (p. 2.2). Aktis märgitakse, et punktides 1 ja 2 toodud summade tasaarvestamisega peab OÜ Kalfton maksma OÜ-le Braiconf 500 000 krooni, millele lisandub intress (p. 4.1). Kõnealusest aktist lepingu alusel üleantu tagastamise motiive ei nähtu, seda ei osanud suuliselt kohtus selgitada ka kaebaja volitatud esindaja. Kohus ei välista, et käesoleva akti koostamine võis olla ajendatud OÜ Braiconf soovist vältida OÜ Kalfton maksuvõla tasumist. Samas vajab äramärkimist tagastamisprotseduuri läbiviimise ajastatus, nimelt on 12.05.2008 taganemisavaldus tehtud alles peale vaieldava korralduse maksuvõla tasumiseks projekti kättesaamist 11.04.2008, lepingu alusel üleantu tagastamise akt on koostatud peale kaevatava maksukorralduse tegemist ja käesoleva kohtumenetluse käigus (haldusasi nr 3-08- 9 1370), millele on viidatud ka aktis endas (p.-d II, III). Akti punktis IV väidetakse, et OÜ Kalfton nõustub, et ta ei teatanud OÜ-le Braiconf maksuriskist, mistõttu on taganemisavaldusele vastuväite esitamine väheperspektiivikas. Kohus sellekohase väitega ei nõustu. OÜ Kalfton ja OÜ Braiconf kuulusid V.G-le, mida kinnitas kohtus tunnistaja Tereza Mängel. T. Mängel, kes oli tööalaselt seotud nii OÜ-ga Kalfton kui OÜ-ga Braiconf (oli vormistatud juhatuse liikmena volikirja alusel), kinnitas kohtus, et oli teadlik maksuprobleemidest, kuid ei süvenenud nendesse, samuti teadis ta, et mõlemad firmad kuulusid V.G-le, keda ta pidas oma tööandjaks ning kellega ta tööalaselt suhtles nii OÜ-s Kalfton kui ka OÜ-s Braiconf (sh käis koos V.G-ga ka notari juures volikirja suhtes, täpselt asjaolusid ei mäleta, kuid viimane lubas T. Mängel´le peale notari juures käimist palgalisa). Kohus leiab, et V.G, kes oli vahetult seotud mõlema firmaga (omanik), oli teadlik ka maksuriskist. Ei ole usutav, et äriühingu omanik ei ole teadlik selle maksuprobleemidest. Kõigi eelduste kohaselt olid maksuriskist teadlikud ka mõlemad vandeadvokaadid, kes akti allkirjastasid (OÜ Kalfton ja OÜ Braiconf volitatud esindajad). Isegi, kui eeldada, et OÜ Braiconf esindaja ei olnud teadlik maksuvõla kohustuse üleminekust (
), on ta äriühingu seadusliku esindajana (juhatuse liige) igal juhul jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna puudus alus lepingust taganemiseks, puudus alus ka maksuvõla tasumise kohustuse tagasikandmiseks, kumbagi asjaolu ei ole aktis õiguslikult põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd OÜ Braiconf oli teadlik või pidi olema teadlik maksukohustusest, siis sellisel juhul ei saa tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 218 p 4 tugineda VÕS §-le 221 lg 1.
lg 1 sätestab, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult (
-42), kes seaduse alusel vastustab maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.
lg 5 alusel võib
-42 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Käesoleval juhul on maksuhaldur
lg 1 p 6 kohaselt hinnanud asjaolusid ja võimalusi pöörata sissenõuet rahalistele vahenditele või varalistele õigustele ning on valinud sissenõudmise viisiks täitemenetluse algatamise. Maksuhaldur, tuginedes
§-le 130 lg 2, on pöördunud 04.07.2007 kohtutäituri poole maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamiseks. Kohtutäitur on tuvastanud, et OÜ Kalfton on varatu ja maksuvõla sissenõudmine äriühingult on võimatu. Maksuhaldur ei ole suutnud maksuvõlga sisse nõuda 3 kuu jooksul. Seega on maksuhalduri poolt täidetud seadusest tulenevad nõuded vastutusotsuse tegemiseks. Kohus ei hakka üle kordama kõiki vastustaja sisulisi seisukohti, kuna nõustub nendega tervikuna, samuti kohus nõustub ka vastustajapoolsete õiguslike tõlgendustega lepingust taganemise ja ettevõtte üleandmise ning maksuvõla tasumise kohustuse tagasikandmise osas. Kohus leiab, et vaidlustatud maksuhalduri korraldus võla tasumiseks on piisavalt motiveeritud ja üheselt arusaadav, selles sisaldub põhjalik ülevaade käsitletavast maksumenetlusest, faktilised asjaolud ja õiguslik taust on selgelt lahti kirjutatud, samuti antud hinnang menetluse käigus kogutud tõenditele ning haldusakt oma sisult on kontrollitav, seega ka sisuliselt vaidlustatav. 10 Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et vaidlustatud maksukorraldusel maksuvõla tasumiseks puuduvad õigusvastasuse tunnused. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.