Obsah (4)

§ 18§ 14§ 15§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-697 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2008.a. Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi MH`i hagi P H `i v

§ 18

lg2 sätete kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga

§ 14lg1 kohaselt on abikaasade ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Vara on Ts

ÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Ühisvara hulka kuuluvad need kohustused, mis on võetud perekonna huvides..

§ 15

lg1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus on tuvastanud, et abielusuhete lõppemise aja seisuga (10.11.2000.a.) kuulus pooltele alljärgnev vara: Tallinnas, XXX asuv korteriomand; Tallinnas, XXX asuv kinnistu; Osaühingu R osakapital; Sõiduauto Opel Calibra reg.märk XXX; Hansapangast võetud laen abielusuhete lõppemise aja seisuga 483 064 krooni. 17.12.2007.a. hageja ettepanekus ühisvara jagamiseks loetleb hageja pärast abielusuhete lõppemist tema poolt täidetud järgmised abielu ajal võetud kohustused:

1. laenu 150 000,- krooni tasumine SL;
2. laenu 200 000,- krooni tasumine JPile;
3. laenu 483 064,- krooni tasumine Hansapangale;
4. elamu XXX remondikulude tasumine ajavahemikul 2000.a. detsembrist kuni 2006.a. novembrini 17 309,- krooni ulatuses;
5. piirdeaia ehituse osamakse 4 028,64 ;
6. hagejal on laenu 455 000,- krooni tasumise kohustus SLH ile. Kostja ei vaidle vastu piirdeaia ehitamise osamaksele ja remondikuludele. Kostja tunnistab hageja võimalikke kulutusi korteriomandi remontimisel peale abielusuhete lõppemist 100 000 krooni ulatuses. Laenu võtmist SL, JPilt ja SLH ilt perekonna vajadusteks kostja ei tunnista TsMs § 91 lg1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus asub seisukohale, et laenu võtmine SL, JPilt ja SLH ilt perekonna huvides on tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud kirjalikke laenulepinguid SL, JPiga ja SLH iga. JPi meil (toimiku lk. 57), SL kirjalik seletus (toimiku lk. 58), SLH i kirjalik seletus laenude andmise ja tagasimaksete kohta (toimiku lk. 60) ei ole piisavaks tõendiks laenude perekonna huvides andmise ja kasutamiste kohta. Pooled on mõlemad seisukohal, et korteriomand XXX jääb MHi omandisse. Omandiõiguse kaotamise eest tuleb hagejal kostjale maksta õiglast hüvitist . Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus on määratud kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohtutoimikus on Vestman Kinnisvara poolt 25.09.2007.a. läbiviidud eksperthinnang korteriomandi XXXturuväärtuse määramiseks. Nimetatud eksperthinnangu kohaselt on seisuga 25.09.2007.a. korteriomandi turuväärtuseks 2 800 000,- krooni. 21.10.2008.a. kohtuistungil eksperthinnangu koostaja R S hinnangul on käesoleval ajal turuväärtuseks 2,3-2,4 miljonit krooni., Keskmine hind eksperthinnangu koostaja poolt pakutud hinnavahemikust on 2,35 miljonit krooni, mistõttu kohus leiab, et XXX turuväärtuseks omandi kaotamise aja seisuga on 2,35 miljonit krooni, millest ühe abikaasa osa suuruseks on 1,175 milj. krooni. Kuna kostja on võtnud omaks hageja poolt tehtud kulutused korteri remondile summas 100 000 krooni ja laenu tagastamise Hansapangale summas 483 064 ,väheneb hüvitamisele kuuluv summa 291 532 krooni võrra ( 100 000:2+483 064:2 ) Hüvitamisele kuuluv summa on 883 468 krooni. Ühisvara jagamise ajaks on sõiduauto Opel Calibra, reg.märk XXX, müüdud ja müügist on saadud raha 20 000,- krooni, millest ühe abikaasa osa suuruseks on 10 000 krooni. Ühisvara jagamise aja seisuga on Tallinnas, XXX asuv kinnistu müüdud ja ühisvaraks olnud ½ kinnistu mõttelise osa müügist on saadud 1 650 000 krooni. Puudub vaidlus selles, et kostja on saanud ühisvara arvelt hagejalt 350 000 krooni . Hageja leiab, et XXX ei ole poolte ühisvara, kuna see on müüdud ja kostja on saanud selle müügist 350 000 krooni ja kohtul tuleks hinnata poolte käitumist lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda. XXXasuva kinnistu 08.03.2002.a. notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt kuulub lepingu ese ½ abikaasade ühisvara hulka ja P H abikaasana on lepingu sõlmimisega nõus. Lepingu p-5 kohaselt on müüvad müüjad lepingu eseme Ostjale hinnaga 3 300 000 krooni ning millisest summast 100 000 krooni on notariaalse lepingu sõlmimise hetkeks Müüjatele tasutud, 678 000 krooni on müügihinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks makstud notarideposiitkontole ja see kuulub notari poolt väljamaksmisele järgmiselt: P H i arvele 350 000 krooni ja MHi arvele 328 800 krooni kahe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Müügihinnast 2 521 200 krooni kohustub Ostja tasuma Müüjatele kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest järgmiselt: SLH i arvele 1 650 000 krooni ja MHi arvele 871 200 krooni.

§ 19lg1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.

Käesolevaks ajaks on P H saanud poolte ühisvaraks olnud ½ kinnistu müügist saanud 350 000,- krooni. Hageja väide, et kostja on esitanud vastuhagis oma nõude XXXkinnistu osas 6 aastat pärast lepingu sõlmimist, ei ole tõene. Kostja on oma vastuses hagile 06.01.2004.a. kinnitanud, et ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga Tallinnas, XXX, mis oli kantud hageja nimele, on abikaasade ühisvara . Müügihinnast sai hageja 1 500 000 krooni, mis on abikaasade ühisvaraks ja millest tema on saanud 350 000 krooni. Kelle arvele kinnistu müügist saadud raha ostja kandis, ei oma tähendust. Kuigi 350 000 krooni kanti esialgu P H i arvelduskontole ja 328 800 krooni MHi arvelduskontole ja edasi 871 200 krooni MHi kontole, tuleb ½ kinnistu müügist saadud 1 500 000 jagada poolte vahel pooleks, 750 000 kummalegi poolele, millest P H on veel saada 400 000,- krooni. MH ei ole tõendanud, et ½ kinnistust XXX oli tema omandis enne abiellumist, abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, või vara, mis on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. MHilt tuleb ½ kinnistu XXX müügist enamsaadud 400 000,- krooni välja mõista P H i kasuks. OÜ R osakapitali suuruseks on 75 000,- krooni .Hageja soovib, et OÜ R osakapital 75 000,krooni jääks temale. Hageja leiab, et antud ühisvara jagamisel esinevad

§ 19

lg2 p 1-3 alused, mis lubavad kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) hageja on üksinda tegelnud nimetatud äriühingu moodustamisega ning majandustegevuse arendamisega ning soovib seda teha ka edaspidi; 2) lapse tähelepanu vääriv huvi on see, et kui hageja, kelle juures laps elab, peab vähem kulutama rahalisi vahendeid kostjale ühisvara osa väljamaksmiseks, jääb materiaalseid võimalusi lapse eest hoolitsemiseks; 3) kostja ei ole oma sissetuleku ega tööga osalenud nimetatud osaühingu tegevuses; 4) osaühingu osakapital on omandatud hageja lahusvara arvel. Kostja ei vaidle sellele vastu, et OÜ R osakapital 75 000 krooni jääks hageja omandisse. Kokkuleppe saavutamise korral oleks kostja nõus hüvitise suurust vähendama, kompromissi mittesõlmimisel on hüvitise suuruseks pool osakapitali suurusest, s.o. 37 500,- krooni. MH ei ole tõendanud, et osaühingu R osakapital on omandatud tema lahusvara arvelt. Kostja väidete kohaselt on tema pidevalt töötanud osaühingus personalijuhina. Seega hageja väited, et tema on üksinda tegelnud majandustegevuse arendamisega, ei ole tõesed.. Laps on täisealine ja osaühingu R osakapitali jagamisel lapse tähelepanu vääriv huvi puudub. Elatise maksmine või mittemaksmine ei ole aluseks, mis lubaks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kohus asub seisukohale, kuna poolte kokkuleppel jääb OÜ R osakapital suurusega 75000,krooni hagejale, pooled ei ole taotlenud OÜ R turuväärtuse väljaselgitamiseks ekspertiisi, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis ½ osakapitalist, s.o.37 500,- krooni. Kokku kuulub hüvitamisele 1 330 968 krooni ( 883 468,- + 10 000,- + 400 000,- + 37 500,-). Menetluskulude jaotamisele tuleb kohaldada kuni 1.jaanuarini 2006.a. kehtinud tsiviilimenetluse seadustikku.(edaspidi TsMS). Vastavalt TsMS § 60 lg1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 sätete kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, ühisvara jagamine on mõlema poole huvides, mistõttu kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Maie Seppo kohtunik