Tsiviilasi nr: 2-09-4186 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-4186 Tsiviilasi J. N. hagi V.V.vastu elatise ja põlvnemise tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.06.2009.a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 10875 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.V.´i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): J. N. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX, aadress XXXXXX X-X XXXXXXX); Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): V.V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX, aadress XXXXXXX XX-XX XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 03.06.2009.a otsus jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Maakohtu menetluskulu jätta kummagi poole enda kanda, ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja, V.V.´i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-09-4186 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- Hageja esitas 02.02.2009.a Harju Maakohtusse hagi, milles taotles tuvastada, et A. N. (isikukood XXXXXXXXXXX) põlvneb kostjast ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatusraha summas 2175 krooni selliselt, et selle raha pealt tulumaksu tasub kostja. Menetluse käigus nõustus hageja 2175 kroonise elatusraha väljamõistmisega. Kostja vastuväited
- Kostja võttis maakohtu istungil omaks, et A. N. on tema tütar. Kohtuistungil teatas kostja, et nõustub tasuma elatusraha suuruses 2175 krooni kuus ning ei vaidle esitatud hagile vastu. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 03.06.2009.a otsuse, millega tuvastas A. N. põlvnemise kostjast ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest, so alates 02.02.2009.a. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsusega ei nõustunud kostja ja esitas sellele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu otsusega seetõttu, et laps kirjutati kostja nimele alles 05.06.2009.a, kuid maakohus otsustas, et kostja peab elatusraha maksmist alustama alates 02.02.2009.a. Kostja märgib, et nimetatud kohustus ei tekkinud tema süül, sest soovis last enda nimele kirjutada alates 02.02.2009.a. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et elatusraha tuleb temalt välja mõista alates 05.06.2009.a. Kostja heidab maakohtule ette veel ka seda, et maakohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel tema panusega lapse kasvatamisse. Vastustaja seisukoht
- Hageja apellatsioonkaebusele kohtu määratud tähtpäevaks ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka neid üle kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-09-4186
- See, et põlvnemise tuvastamise korral kuulub elatusraha väljamõistmisele alates elatishagi esitamisest, tuleneb Riigikohtu praktikast, millele on maakohus oma otsuses ka viidanud. Kostja ei ole ei maakohtus ega ka ringkonnakohtu menetluses esitanud asjaolusid, mis saaksid olla aluseks elatise väiksemas, kui miinimummääras väljamõistmisele. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis viitaksid kostja panusele lapse kasvatamisel. Veelgi enam, kostja kinnitas maakohtu istungil, et on nõus elatise summas 2175 krooni väljamõistmisega ja et ei vaidle esitatud hagile vastu. Eespool toodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuid kuivõrd kostja esitas alusetu apellatsioonkaebuse, jäävad ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 3
(3)