2-09-27959/13

2-09-27959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-27959 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L I (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: R I (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja esindaja: Tulundusühistu Soter jurist Paul Paas (Jaama 14, Jõhvi 41532) Asja läbivaatamise kord Resolutsioon Kirjalik menetlus L I hagi R I vastu lapsele elatise nõudes
2. Rahuldada hagi.
3. Välja mõista kostjalt R I hageja L I kasuks elatis poja M I, sünd. XXX, ülalpidamiseks alates 12.06.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja M I täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Menetluskulud jätta R I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 1 2-09-27959 Viru Maakohtule 12.06.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu lahutatud 17.11.2003.a. Abielust on pooltel sündinud poeg M XXX. Poeg on hageja ülalpidamisel. Pärast abielu lahutamist aitas kostja hagejat vabatahtlikult poja ülalpidamisel. Varem kandis kostja hagejale üle iga kuu tavaliselt 1 000 krooni, kuid viimasel kuul ei osutanud enam varalist abi poja ülalpidamiseks. Poeg M läheb selle aasta septembrikuus esimesse klassi. Hageja kaotas aprillis töökoha ja hetkel on arvele võetud töötuna. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise poja ülalpidamiseks 2 175 krooni igakuuliselt, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamise päevast. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt ta ei nõustu hagiga. Kostja elatise mittetasumise põhjuseks on sissetuleku puudumine. Kostja arvati välja ettevõtte juhatusest, kuid juhatuse liikmele makstav hüvitis oli kostja ainukeseks sissetulekuks. Praegu õpib kostja ametit uue töökoha saamiseks. 19.12.2008.a. on kostja sõlminud uue abielu ja XXX. sündis tal poeg I I. Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja temale makstav hüvitis on võrdne miinimumpalgaga. Seega on kostja kolmeliikmelise perekonna sissetulekuks praegu 4 650 krooni (abikaasale makstav hüvitis + sotsiaaltoetus lapsele). Kostja ostis endale korteri ja kostjal on pangale võlgu 229 303 krooni. Kuna praegu on korterite hinnad langenud, siis korteri võimalik müügihind jääb tunduvalt alla pangalaenu jääki ja seetõttu ei anna pank korteri võõrandamiseks nõusolekut. Kostja peab iga kuu pangale tasuma 2 300 krooni. Kostja on hagejale juunikuus tasunud lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni. Kostja viitab seaduse sättele, mis lubab kohtul elatise suurust vähendada alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis XXX poeg M I (t.l. 3). • uuest abielust sündis kostja XXX. lpoeg I I (t.l. 30-31) Pooled ei vaidle, et peale poolte abielu lahutamist laps elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel (t.l. 4, 5). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel 2 2-09-27959 vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras (t.l. 6). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras, seega on tuvastatud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasutud summadest ei piisa. Pooled ei vaidle, et hageja tööleping on aprillis 2009.a. lõpetatud ja hageja on töötu (t.l. 8-11). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja saab lapse M eest lapsetoetust 300 krooni kuus (t.l. 7) ja töötuskindlustushüvitist 4 700 krooni (t.l. 47), et hagejal on laenukohustus panga ees igakuuliselt 2 311.51 krooni (t.l. 48). Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
5. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 leidnud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostjal ametlik sissetulek puudub. Kuid kostja on kohtule väitnud, et ta on võimeline tasuma pangalaenu igakuuliselt 2 300 krooni (t.l. 33-39). Kohus ei saa nõustuda asjaoluga, et kostja peab laenu tagasimaksmise kohustust tähtsamaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Laenukohustus on kostjal võetud vabatahtlikult, lapse ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, ja on sätitud eelkõige lapse huvidest lähtuvalt, et laps ei jääks ilma minimaalsest eluks vajalikust. Kohus ei pea usutavaks kostja väiteid, et tema uus kolmeliikmeline pere elab abikaasale makstavatest hüvitistest, millest peale laenu tagasimaksmist, jääb igale pereliikmele 783 krooni. Seega oleks kostja väidete kohaselt võimalik järeldada, et kostja on oma mõlemad lapsed jätnud ilma igasugusest isapoolsest ülalpidamisest. Samas on kostja ise kinnitanud ja tõendanud, et juunikuus 2009.a. maksis ta poeg M ülalpidamiseks 2 000 krooni (t.l. 22). Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand XXX, kinnistu nr 2820209 hüpoteegiga 550 000 krooni pangalaenu katteks (t.l. 28-29). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal võimalik korterit müüa, selle asjaolu kohta aga tõendeid esitanud ei ole. Hageja on viidanud, et kostja tegeleb autoremondiga, et tal garaažis on autoremonditöökoda ja auto varuosade kauplus, kuid hageja ei ole tõendanud, et sellest tegevusest oleks kostjal sissetulekuid. Kohus hinnates kostja varalist seisukorda, mis lubab tal maksta pangalaenu ja seni on ta ka osaliselt täitnud poja M ülalpidamiskohustust kas siis 1 000 krooni või 2 000 krooni kaupa igakuuliselt, järeldab, et kostjal on siiski sissetulekud, mis ametlikult ei kajastu Maksuameti teatises kostja sissetulekute kohta (t.l. 63). Maksuameti teatise kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid pärast tulumaksu ja kohtusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete mahaarvamist keskmiselt 2 562 krooni igakuuliselt 2009.a. jooksul. Samas on kostja kohtule väitnud, et tal sissetulekud puuduvad, samuti on tema väljaminekud: kohustuslik leanumakse ja seni osaliselt täidetud lapse ülalpidamiskohustuse katteks elatise maksmine suuremad kui Maksuameti teatise kohaselt sissetulekud. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma 3 2-09-27959 alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kostja ei ole kohut veennud, et tal ei ole võimalik leida tööd, et täita mõlema lapse M ja I ees oma vanema ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta otsiks tööd, aga ta ei leia. Kuna kostja on võimeline tasuma pangalaenu igakuuliselt 2 300 krooni (t.l. 33-39), siis kohus ei pea kostja väiteid veenvateks selle kohta, et kui ta tasuks ülalpidamist kohtuotsuse alusel poeg M ülalpidamiseks 2 175 krooni igakuuliselt, siis jääks poeg I vähem kindlustatuks. Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja elustiil ei anna alust kohtul arvata, et kostjal ei oleks võimalik leida rahalisi vahendeid mõlema poja ülalpidamiseks vähemalt seaduses sätestatud miinimumsummas. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, siis kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, ilma et tema teine alaealine laps osutuks vähem kindlustatuks kui M I, kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud kohtuotsuse alusel. Kohus mõistab elatise M I ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest PkS § 70 lg 1 alusel, s.o alates 12.06.2009.a. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt R I hageja L I kasuks elatis poja M I, sünd. XXX, ülalpidamiseks alates 12.06.2009.a. igakuiselt summas 2 175 krooni kuni poja M I täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4