8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 17.06.2009.a esitatud avalduse kohaselt on M L vanaduspensionär, ta põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. 22.07.2007.a. oli M L peaajuinfarkt ja pärast seda ei tule ta toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise ja liikumisega. Ta on praktiliselt voodihaige. Ta ei saa aru, kus ta asub ja mis aasta on. Mingeid vallas- ja kinnisasju M L ei oma. Tal on tõelised raskused oma pensioni saamisega ning oma toimetulekuks rahaliste vahendite kasutamisega. Pensioni saab ja kasutab tema tütar L H, kes elab koos M L. M L on lesk, tema abikaasa N L suri 14.03.2008.a. Oma tervisliku sesundi tõttu ei saa M L mingeid tehinguid teha. Arvestades L H omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid M L, leiab avaldaja et L H tuleb määrata M L eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, pensioni saamiseks ja selle kasutamise M L vajaduste katmiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Menetluse käik Kohus määras 26.06.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 31.07.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 46. Ekspertiisi akti kohaselt M L kannatab sügava vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Seetõttu ei ole M L suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Vaimne seisund ei võimalda M L teha iseseisvaid tehinguid, samuti ei võimalda tal teostada valimisõigust. M L psüühiline seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist ning väljendada oma tahet. Samuti pole uuritavat võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. M L suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema, söötma, riietuma, hügieeninõudeid pidama, voodis teda küljelt küljele keerama, aitama istuma jne.), tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi, korraldama tema rahaasju jne). Eestkostet vajab M L oma elupäevade lõpuni, kuna tema seisundi paranemine pole enam võimalik (seisund pidevalt halveneb). M L riigi õigusabi arvel 02.09.2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, avaldas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldus kuulub rahuldamisele ning M L tuleb määrata eestkostjaks L H. Kohtuistungil 20.10.2009.a., kus kohus kuulas ära menetlusosalised, jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, M L esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde, L H kinnitas kohtule, et on nõus olema ema M L eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud 2
lg 5 alusel tuleb lugeda, et M L on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab M L eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes
lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 30.10.2014.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.