).
kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud tingimused.
Poolte õigeksvõtuga on tuvastatud, et pooled sõlmisid töölepingu määratud tähtajaks, so kuni ehitusobjekti valmimiseni (
Kuigi töölepingu sõlmimisel ei peetud kinni töölepingu kirjaliku vormistamise kohustusest (
lg.1), ei ole töölepingu olemasolu ja töölepingu kohustuslike tingimuste (
12. SAAMATA JÄÄNUD TÖÖTASU NÕUE
p.3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Töö tasustamise aluste osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selle üle, et töötasu pidi hageja kätte saama töö valmides (esimene etapp töödest). Vaidlus on selle üle kas kostjal oli kohustus maksta hagejale avanssi. Hageja oli seisukohal, et kostja pidi avanssi maksma, samas oli ta ebalev avansi suuruse ja väljamaksmise tähtpäeva osas, märkides, et see oli vist 1000 SEK-i kahe nädala eest. Kostja eitas avansi tasumise kohustust. Kohus on seisukohal, et avansi tasumise kokkulepe poolte vahel on tõendamata. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle kui suur on kostja võlgnevus töötasu osas. Pooled vaidlevad selle üle mitu plokki hageja ladus ja mitu tundi ta lisatöid tegi. Hageja seletuste kohaselt oli tema laotud plokke 500 ringis ja lisatöö tunde oli 26 või 36. Kostja väitis, et peale hageja ja paarilise lahkumist loeti objektil laotud plokid kokku ja selle järgi arvestati, et hageja sai laduda üksnes 120 plokki ja võis teha 2-3 tundi lisatööd. TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus, lähtudes sellest, et järelevalve töökohustuste täitmise üle ja töö mahu arvestus on tööandja kohustuseks (
) ning sellest tulenevalt on/peaks olema tööandjal lihtne tõendada töötaja poolt tehtud töö mahtu, leiab, et tööandja ei ole ümber lükanud hageja väited selle kohta, et hageja ladus ehitusobjektil 500 plokki ja tegi lisatööd 26 tundi ((500 x 20=10 000)+(26 x (100 x 1,66941(Eesti Panga kurss 14.08.2008 SEK osas))= 4340,50). Oma vastuväite kohta, et hageja ladus kõigest 120 plokki ja tegi lisatööd kõigest 2-3 tundi, kostja tõendeid kohtule ei esitanud, kuigi see võimalus pidi tal tööandjana, kes teostab tehtud töö kontrolli, olema. Seega peab kohus hagi saamata jäänud töötasu nõudes põhjendatuks summas (10 000+4340,5=14 340,50) krooni. 14 340,50 13. TRANSPORDIKULUDE HÜVITAMISE NÕUE Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustus töölepingu sõlmimisel hüvitama hageja sõidu töötamise kohale Rootsi ja sealt tagasi. Kostja ei vaidle ka selle üle, et hageja on tagasisõidu kulud kandnud. Kostja vaidleb antud juhul vastu Rootsist Eestisse tagasisõidukulude hüvitamise nõudele motiivil, et hageja lahkus töökohast enne objekti valmimist so, enne lepingu tähtaja lõppu ning sõitis millegi pärast Eestisse Soome kaudu, kuigi Rootsist saanuks ka otse Eestisse sõita. Maakohus leiab antud juhul, et hageja väide tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise osas on osaliselt põhjendatud. Tööandja eitab avansi maksmise kokkuleppe olemasolu ning ka hageja ise ei suutnud selgelt põhjendada, kui suure summa peale avansi maksmises oli kokku lepitud ja millal täpselt ning mil viisil tuli avanss välja maksta. Seega nimetatud rikkumine on tõendamata. Poolte omaksvõtuga on aga tõendatud kirjaliku töölepingu sõlmimata jätmine.
tulenevalt tuleb tööleping, mis on sõlmitud kestusega üle kahe nädala, sõlmida kirjalikult.
lg.1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine /---/. Maakohus leiab, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mis annab alust töötajale lepingu lõpetamiseks
lg.1 alusel ning ühtlasi kohustab tööandjat antud juhul hüvitama töötaja transpordikulud töökohalt Rootsis tagasi Eestisse. Lähtudes sellest, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et autopakett Rootsist Eestisse on odavam kui Soomest Eestisse (millist võimalust hageja tagasi sõiduks kasutas), rahuldab kohus hageja nõude transpordikulude hüvitamiseks Soomest Eestisse summas 1535 krooni. Otsuse tegemisel ei pea maakohus usaldusväärseiks kostja tunnistaja S. K. ütlusi, sest tunnistaja kinnitas, et on kostja seadusliku esindaja lapsepõlvesõber, samuti olid tunnistaja ütlused vastuolus seadusliku esindaja seletustega laotud plokkide kohta (seaduslik esindaja ütles, et hageja ladus 120 plokki, tunnistaja väitis, et hageja ei ladunud ühtki plokki, kuna ei osanud plokke laduda). 14. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes sellest, et hagi kuulub enamus osas rahuldamisele (kolmest nõudest rahuldab kohus kaks nõuet täielikult ja kolmanda nõude osas- saamata jäänud töötasu nõudes, rahuldab kohus nõutud 15 200 kroonist nõude summas 14 340, 50 krooni), jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg.1 alusel täielikult kostja kanda. Olev Mihkelson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.