Obsah (10)

§ 394§ 142§ 187§ 420§ 632§ 448§ 483§ 138§ 144§ 447

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Täiendav otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2009.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-08-71727 Tsiviilasi BIGBANK

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas

§ 420

lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

§ 632

lg 3 alusel, kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Asjaolud Viru Maakohus 12.06.2009.a tagaseljaotsusega rahuldas BIGBANK AS-i hagi D J vastu. Otsusega mõisteti D J välja BIGBANK AS-i kasuks 15 224,31 krooni, millest 6 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 440,98 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 200 krooni leppetrahv, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 5 583,33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõistis kohus D J välja BIGBANK AS-i kasuks alates 28.10.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 44,27% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud tsiviilasjas jättis kohus täies ulatuses kostja D J kanda ning mõistis D J BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 567 (viissada kuuskümmend seitse) krooni. 15.06.2009.a esitas BIGBANK AS-i esindaja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt kohus on tsiviilasjas teinud kohtulahendi, mille resolutsiooni kohaselt kannab tsiviilasja menetluskulud kostja summas 567 krooni. Hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 817 krooni, millest:

1. 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv;
2. 550 krooni moodustab hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv;
3. 17 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes BIGPANK AS palub: mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 250 krooni. 21.09.2009.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse kohtuotsuse vea parandamiseks. Taotluse kohaselt kohtu poolt 12.06.2009.a tehtud kohtuotsuses on kohus kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 mõistnud kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise alates 28.10.2009.a. Hageja on aga kostja vastu esitatud hagis nõudnud lisanduvat viivist alates 28.10.2008.a ning kohus on oma otsuse õigusliku põhjenduse osas jõudnud järeldusele, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Seega asub hageja seisukohale, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu ja mida kohus saab igal ajal parandada. Hageja palub parandada 12.06.2009.a tehtud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 ilmselge ebatäpsus ja mõista kostjalt D J alates 28.10.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 44,27% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtu põhjendused Kohus arutas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et asjas on vaja teha täiendav otsus, mida saab teha samuti kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kuna 12.06.2009.a on kohus teinud menetluskulude jaotuse ning määras kindlaks ka kostja hüvitavad menetluskulude rahalise suuruse, siis ei ole käesoleval juhul tegemist menetluskulude kindlaksmääramisega.

§ 448

lg 1 p 2 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. (

§ 448lg 5).

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 12.02.2008.a esitas hageja kostja vastu Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D J vastu, mille 10.10.2008 määrusega jättis kohus rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Vastavalt

§ 483

lg 5 ei piira maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmine avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses. 30.10.2008.a esitas hageja kohtule hagiavalduse D J vastu. Maksekäsu avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 250 krooni, mille palub ta välja mõista kostjalt lisaks hagimenetluses kantud menetluskuludele (s.o riigilõiv hagiavalduselt 550 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 17 krooni).

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. 12.06.2009.a tagaseljaotsuses jättis kohus menetluskulud tsiviilasjas täies ulatuses kostja D J kanda. Seega on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ning 12.06.2009.a tagaseljaotsust tuleb selles osas täiendada.

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuse kirja– ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus leiab, et hageja taotlus 12.06.2009.a otsuses vea parandamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hageja taotluses märgitud põhjendustel. Hagiavalduses on hageja märkinud viivise arvestamise alguse kuupäevaks 28.10.2008.a. Kohus aga kohtuotsuse ekslikult märkinud 28.10.2009.a. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta lahendi sisu. Geete Lahi Kohtunik