← Eesti

2-09-31662/4

Obsah (9)§ 1§ 2§ 158§ 148§ 150§ 36§ 165§ 29§ 30

2-09-31662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009.a. Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kau

§ 1lg.1,2,3, § 27 lg.5, § 29 lg.1, § 130 lg.4, § 158 lg.4, Justiitsministri 28.12.2003.a. määrus nr. 71 § 2 lg.8, Ts

MS § 661 lg.1,2. Lõpetada S.K.’i, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Andrus Õnnik füüsilisest isikust võlgniku S.K.’i ajutise pankrotihalduri kohustustest. Avaldada teade S.K.’i pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulude jaotus Jätta menetluskulud S.K.’i kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt S.K.’i ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik’u kasuks ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 6000.00 (kuus tuhat) krooni, s.h. seaduses ettenähtud maksud (v.a. sotsiaalmaks), (Andrus Õnniku arveldusarve nr 10902008467005 SEB Pank). Määrus saata peale jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord 1

(4)2-09-31662 Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt on füüsiline isik S.K. sattunud majanduslikult väga raskesse seisu ja muutunud püsivalt maksejõuetuks järgmistel põhjustel: võlgnik on olnud tervise halvenemise pärast viimase aasta jooksul pidevalt haiguslehel, tema töövõime on vähenenud ja sissetulekud oluliselt kahanenud, samas on oluliselt suurenenud kulud ravimitele. Endiste kohustuste täitmiseks on S.K. võtnud uusi laene, kuid ei suutnud enam oma sissetulekutest katta laenusid ja tagada lastele ülalpidamist. Samuti kaotas võlgniku abikaasa töö. Võlgnik S.K.’i sissetulekuteks on töötasu brutos 6500 kr ja peretoetused 900 kr, muud varad puuduvad, samas on aga võlgade nimekirja järgi seisuga 03.07.2009.a kohustusi kokku 152 465.72 krooni eest, lisanduvad igakuised kulutused eluasemele, laste ülalpidamisele, ravimitele jms. Võlgnik S.K. kinnitab, et on maksejõuetu, tulenevalt kujunenud olukorrast ei ole see maksejõuetus ajutine ning võlgnik palub algatada S.K.’i pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankrot. Menetluse käik Pärnu Maakohtu 14.07.2009.a. määrusega algatati avaldaja suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik. Ajutise pankrotihalduri poolt 01.09.2009.a kohtule esitatud aruande kohaselt on S.K.’il teadaolevaid võlgu ja kohustusi kokku 205 372.86 krooni ulatuses kokku 12-le võlausaldajale (s.h. erinevad krediidiasutused nagu Swedbank AS, Bigbank AS). Varad, s.h. registreerimisele kuuluv kinnis- ja vallasvara võlgnikul teadaolevalt puuduvad peale igakuise töötasu AS-stxxxxxx summas 5463.72 kr kuus ja peretoetus 900.- kr kuus. Võlgniku selgituste kohaselt elab tema pere võlgniku emale kuuluvas korteris Pärnus, peres 2 alaealist last, tasuvad toa eest emale igakuiselt 2000 kr kuus. Võlgnik põeb hüpertooniatõbe, suure töökoormuse tõttu tekkisid 2008.a teises pooles südame rütmihäired, lisaks kukkumise tagajärjel põlveliigese kahjustused, mille tagajärjel on olnud 2008.a teises poolest alates korduvalt ja pikema perioodi vältel töövõimetu. Ajutisel halduril puuduvad andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta, kolmandate isikute valduses asuvat, tagasinõutavat vara ei ole. Ajutisele halduri hinnangul on S.K.’i maksejõuetuse põhjuseks järgmised asjaolud: halvenenud tervisest tingitud töövõimetusperioodid ning sellest tingitud sissetulekute vähenemine ja samaaegselt suurenenud kulutused ravimitele, suure kulukuse määra ja lühikese tähtajaga kiirlaenud, mille tagastamiseks puuduvad vahendid, samuti abikaasa töökaotus. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on tegemist pankrotiseaduse mõistes maksejõuetuse tekkimisega muudel alustel ning võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ole ajutise halduri tööperioodil ilmnenud. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik S.K. on käesoleval ajal

§ 1mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võttes arvesse, et võlgniku igakuine sissetulek summas 6363.72 kr on väiksem, kui ühe kuu eest ettenähtud palgaalammäära ja 2 alaealise lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise summa 8700.- kr (4350.- kr + kummagi alaealise lapse elatis a’ 2175.- kr) ning sellest ei piisa võlgniku hädavajalike kulude katteks, on tegemist alalise maksejõuetusega. Kooskõlas

§ 2

sätetega rahuldatakse füüsilise isiku pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduse mõttest tulenevalt on võimalik pankrotimenetluse raugemine ka füüsilise isiku suhtes (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-68-05), kuivõrd

§ 158lg. 4 2

(4)2-09-31662 peamine eesmärk on vähendada selliste pankrotimenetluste arvu, mille jätkumisel ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada massikohustusi (

§ 148

) ja pankrotimenetluse kulusid (

§ 150

). See eesmärk on ühesugune nii juriidilisest isikust kui ka füüsilisest isikust pankrotivõlgniku korral. Füüsilise isiku pankrotistumise korral ei saa rääkida (majandus)tegevuse lõppemisest, kuid see ei tähenda seda, et puuduks alus pankrotimenetluse lõppemiseks raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks sissetulek, mida ta saaks näiteks töölepingu või mõnel muul alusel või muu tuluallikas ja millest jätkuks vähemalt massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Järeldust füüsilise isiku pankrotimenetluse lõppemise võimalikkuse kohta raugemise tõttu kinnitab halduri arvates ka pankrotiseaduse üldine normitehniline ülesehitus. Nimelt ei ole seadusandja erinevalt mitmest teisest pankrotiseaduse sättest (nt

§ 36lg.

6, § 54 lg. 4, § 169 ) pidanud § 158 lg. 4 korral vajalikuks sätestada selget erinormi füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohta. Samuti näeb pankrotiseadus ette pankrotimenetluse võimalikult kiire läbiviimise põhimõtte (

§ 165

). Ka

§ 158lg.

1 kohustab haldurit kohtule viivitamata teatama, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. S.K.´i pankrotimenetluses esitas pankrotiavalduse võlgnik. pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik pole võimeline tasuma Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada isikuid, kes oleks nõus tasuma kohtu deposiiti rahasumma, millega katta pankrotimenetluse kulud. Halduri arvates peaks kohus oma määrusega tegema PankS § 30 lg.1 nimetatud asjast huvitatud isikutele ettepaneku vajaliku summa mõistliku aja jooksul kohtu deposiiti maksmiseks ning avaldama nimetatud määruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma on ajutise halduri hinnangul vähemalt 30 000 krooni. Seetõttu ajutine haldur palub lõpetada S.K.’i pankrotimenetlus raugemisega pankrotti väljakuulutamata Pankrotiseaduse § 29 lg.1 alusel, kinnitada ajutise pankrotihalduri aruanne ning kulude ja töötasu aruanne summas 6000 krooni, mis maksta välja riigi eelarvelistest vahenditest ning vabastada ajutine haldur ametist. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande ja taotluste juurde. Võlgnik selgitas istungil, et alates 01.09.2009.a on ta töötu, on töötuna arvele võetud ja taotleb töövõimetuspensioni. Võlgnik on ajutise halduri aruandega ja nõustub pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu, kuna tal puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Praegu ei ole veel võlgnik töötu abiraha saanud ning tema kasvatada on 2 alaealist last. Kohtu seisukoht Ajutise pankrotihalduri ja võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt S.K. alates 01.09.2009.a töötu ja kelle ainsaks kindlaks sissetulekuks on peretoetus 900.- krooni, kuna kasvatab 2 alaealist last. Võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad. Võlausaldajatel on nõudeid S.K.’i vastu vähemalt 205 372.86 krooni ulatuses.

§ 1lg.

2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2

). Kuivõrd võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole füüsilisest isikust võlgniku tervislikust ja majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. 3

(4)2-09-31662 Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmete kohaselt ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses.

§ 29

lg.1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 30 kohaselt ei lõpeta kohus pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus on teinud järelpärimised S.K.’i pankrotimenetluses kõigile võlausaldajatele, kuid ükski võlausaldajatest ei ole avaldanud soovi

§ 30lg.

1 alusel maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratav summa, et pankrotimenetluse läbiviimine oleks võimalik. Ka võlgnikul pole võimalik pankrotimenetluse kulude katteks raha tasuda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad reaalsed võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pankrotikuritegu või muud majanduskuritegu ajutise halduri hinnangul ei ole tuvastatud.. Pankrotimenetluse kulude jagamine Vastavalt

§ 150

lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 kohaselt (alates 30.03.2009.a kehtivas redaktsioonis) võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuse riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks ja ajutise halduri kulude hüvitamiseks kokku 6000 krooni, mille kohus rahuldab kooskõlas Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr. 71 § 2 lg. 8 sätestatuga. Ivika Sillaots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.