Obsah (6)

§ 657§ 294§ 293§ 436§ 392§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-25852 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2009, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Gaida Kivinurm Tsivii

§ 657lg 1 p 2).

1. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja menetlusõiguse norme.
2. Maakohus arvestas ebaõigesti puudustega töö mahtu ja järeldas sellest ebaõigesti, et töös esineb olulisi puudusi, mistõttu kostja võis õigustatult keelduda töö vastuvõtmisest. Maakohtu väide töö mahu arvestamisest on jäänud paljasõnaliseks. Kuigi maakohus ise on pidanud tööde mahu väljaselgitamist oluliseks, ei ole ta seda teinud. Kohtuotsuses ei ole puudustega tööde mahtu konkreetselt välja toodud. Ilmselgelt on kohtuotsus sellises osas ebapiisav ja oluliste puudustega. Maakohus osundab küll asjatundjate arvamusele, kuid järelduse teeb ta sellest ainult osas, mis puudutab puuduste esinemist, mitte puuduste mahu osas. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et asjatundjad on arvamuses justkui esile toonud, et loetletud puuduste maksumus on umbes 10% seinte ehitamise kogumaksumusest. Asjatundjad on õigesti leidnud, et puuduste maksumuse saab teha kindlaks konkreetsete hinnapäringute käigus ja asunud sellega seisukohale, et nemad puuduste maksumust kindlaks teinud ei ole. Isegi kui tõendamist oleks leidnud, et puuduste maksumus oleks 10%, siis on tegemist vaieldamatult ebaoluliste puudustega. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu. Maakohus ei ole millegagi põhjendanud, miks umbes 10 474,15 krooni suuruses väidetavalt esinevad puudused on sellised, mis annavad õigustuse kostjale tehtud tööde vastu võtmata jätmiseks ja 52 370,75 krooni tasumata jätmiseks.
3. Kostja esitas nõude VÕS § 646 lg 5 kohaselt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks. Maakohus seda materiaalõigusnormi ei kohaldanud ega selgitanud ka miks ta seda ei kohaldanud, kuigi vastustaja oli sellele otsesõnu tuginenud.
4. Maakohus on tuvastanud, et poolte poolt vaadati objekt üle augustis 2007, kuid kirjalikku protokolli ülevaatuse kohta ei koostatud. Seega ei ole kohus tuvastanud, et augustis 2007 oleks poolte poolt objekti ülevaatusel kinnitust leidnud kostja poolt 30.07.2007 nimekirjas loetletud puudused ja esineksid mingisugused erimeelsused. Maakohus on lugenud tõendatuks, et hageja töötajad käisid paar korda tehtud töös esinenud puudusi kõrvaldamas, millegagi pole aga maakohus põhjendanud, et pärast seda mingisugused erimeelsused säilisid. Seega hindas maakohus tõendeid ebapiisavalt ja erapoolikult.
5. Maakohus on tuginenud pelgalt kostja poolt kinnimakstud asjatundjate ebamäärasele ja erapoolikule arvamusele. Asjatundjate poolt objekti ülevaatusele hageja esindajaid ei kutsutud, mistõttu on põhjust kahelda asjatundjate mõõdistamiste ja järelduste õigsuses. Asjatundjate arvamusest ei selgu seda, millised eriteadmised on neil turukonjunktuuri ja ehitusmaksumuse leidmise valdkonnas. Ka ei selgu arvamusest, mis meetodeid või milliseid hindu oli arvamuse 6 saamiseks kasutatud. Asjatundjad on ise tunnistanud, et arvamus on ligikaudne ja vajalik on teha hinnapäringud. Asjatundjat E. Seppa ei lasknud kostja objektile sisse ka kohtumenetluse ajal. Maakohus neid asjaolusid ei arvestanud ega ei analüüsinud, selle asemel leidis, et kostja käitus heas usus. Maakohus jättis arvestamata riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse ja selle asemel arvestas muude isikute arvamust, mis on

§ 294lg-s 2 sätestatud põhimõtte oluline rikkumine.

1. Kostja kahjunõue on jäänud tõendamata. Pisipuudused, väidetavalt kuni umbes 10% töö maksumusest, oleks saanud teha korda garantiikorras ja hea usu põhimõttega oleks vastuolus see, kui töövõtjale jäetakse selle eest tasumata 50% töö maksumusest. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 115 lg 1 ja mõistnud välja 10 474,15 krooni kahju olukorras, kus garantiiperiood kehtib ja kohtu poolt tuvastatud pisipuudused on võimalik garantiikorras parandada. Hageja ei ole kunagi keeldunud garantiikorras tööde parandamisest. Hageja keeldus väidetavaid puudusi parandamast üksnes põhjusel, et puudused ei olnud tõendamist leidnud. Kuivõrd kostja pole tõendanud kahju suurust, siis pidanuks maakohus jätma hagejalt 10 474,15 krooni välja mõistmata.
2. Maakohus on täiesti ebaõigesti arvestanud leppetrahvi 10 474,15 krooni. Kuna kahju suurus on tõendamata, siis pole võimalik leida ka leppetrahvi suurust. Puudused on tuvastatud alles Harju Maakohtu 27.03.2009 otsuses, mis ei ole jõustunud. Seega ei ole hageja puuduste kõrvaldamisega viivitanud. Kui kohtuotsus jõustub, siis tekib hagejal lepingu p 9 nimetatud kohustus puudused garantiikorras parandada ja saab arvestada viivitamise korral viivist 0,2 % päevas.
3. Maakohus on pidanud võimalikuks arvestada viivist alates 06.07.
4. Tegelikult lepingus eraldi tööde teostamise ajavahemikku kindlaks ei määratud. Maakohus on põhjendamatult tuginenud VÕS § 82 lg-le
5. Kolme nädalane tähtaeg ei ole mõistlik isegi siis, kui selline tähtaeg oleks olnud kokku lepitud lepingus. Mõistlik tähtaeg on selline tähtaeg, mis arvestab teatud ajavaruga ettenägematute olukordadega toimetulekuks ja kindlustaks tööde valmimise piisava kvaliteediga. Kostja esindaja on 12.03.2008 tunnistanud, et koristusfirma puhastas vaheseina ja põranda juulikuu keskpaigas või lõpus. Järelikult oli selleks ajaks tööd tehtud. Tunnistaja O. T. on kinnitanud, et juuni lõpus olid enamus seinu paigaldatud ja juuni viimastel päevadel koliti sisse ning juulis hageja töötajaid seal enam töid tegemas ei olnud. Järelikult olid tööd tehtud ja kostja poolt kasutusele võetud juba juuni lõpus. Seega olid tööd teostatud mõistlikult ja asjaolu, et kostja lepingut vastu ei võtnud, tulenes pelgalt tema lepingu ebaõigest tõlgendamisest. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja pidanuks klaase puhastama või käepidemeid paigaldama, kuigi just nende ettekäänetega kostja lükkas tööde vastuvõtmist edasi. Hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused mõistliku aja jooksul ja tema tööde täitmisega ei viivitanud, mistõttu oli maakohtu poolt 10 474,15 krooni suuruses leppetrahvi väljamõistmine alusetu.
6. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal jäi hagejale tasumata 52 370 krooni. Sellelt summalt pidanuks kostja tasuma ka viivist. Viivise arvestuse kuupäev tuleneb lepingu p-st 6, mille kohaselt on viivise õigus tekkimine seotud peale tööde vastuvõtmist lepingus ettenähtud summa mittetasumisega. Hageja oli selleks tähtpäevaks tööd teostanud, pidanud läbirääkimisi, käinud objektil koos vastustajaga tulemusetult puudusi avastamas, esitanud tööde vastuvõtmise akti, palunud tuua välja erimeelsused, esitanud arve ja vastustaja pidanuks tööd vastu võtma. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks kohustus ei muutunud sissenõutavaks enne 30.01.
7. Kostja ei ole ka 30.01.2009 töid vastu võtnud ja ilmselt ei kavatse seda kunagi teha.
8. Kohus on pooli ebavõrdselt kohelnud ka viivise arvestuse osas. Hageja suhtes loeb ta mõistlikuks viivise arvestuse alguse tähtajaks 06.07.2007, kuid kostja suhtes alles 31.01.
9. Kohtuotsusest ilmneb, et kui hageja ei oleks oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse ilmunud ja 7 kui kostja ei oleks oma vastuhagi esitanud ega seda hiljem muutnud, siis ei olekski hagejal õigust justkui viivist saada. Kokku on kohus jätnud arvestamata ja välja mõistmata viivise 36 328,70 krooni. OÜ Oscarrehvid apellatsioonkaebus
10. Kostja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja kahju hüvitamise nõude 7 080 krooni, vähendas ulatuslikult kostja leppetrahvi nõuet ja mõistis kostjalt välja viivise alates 31.01.2009 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 41 870,75 krooni kuni põhinõude täitmiseni ning teha vaidlustatud osas uus lahend, millega rahuldada kostja kahju hüvitamise nõue 7 080 krooni ja kostja leppetrahvi nõue, vähendades kostja leppetrahvi nõuet mõistliku ulatuseni mitte rohkem kui poole võrra ja jätta rahuldamata hageja viivise nõue. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
11. Kaebuse kohaselt ei olnud puhastustööde puhul tegemist klaasvaheseinte puhastamisega avatäitest, mis vastavalt hinnapakkumisele ei kuulunud töövõtja kohustuste hulka, vaid töövõtja poolt teostatud tööde tõttu määrdunud erinevate kontoripindade puhastamisega. Töövõtja poolt töö ebakvaliteetse teostamise tulemusena oli tellija kontoriruumide põrandale ja seintele sattunud olulises koguses silikooni ning selliselt kahjustatud tellija vara. Töövõtja on lepingulist kohustust – klaasseinte paigaldamine – täites rikkunud töövõtja hoolsuskohustust tellija vara suhtes ning tekitanud tellijale kahju. Hinnapakkumises fikseeritud tingimus ei tähenda, et töövõtja võiks hoolsuskohustust rikkudes määrida kogu kontori ning ei vastuta seejuures töö teostamisel tekitatud kahju eest. Kohus on tõendeid hinnates teinud neist ebaõiged järeldused ja alusetult jätnud kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
12. Kohus on alusetult vähendanud kostja leppetrahvi nõuet 10 454,15 kroonini. Vaheseinte valmimise tähtaeg jäeti lepingus lahtiseks põhjusel, et kontorihoone üldehitusajagraafik võis pikeneda ja lepingu sõlmimisel ei olnud kuupäevaliselt täpselt teada, millal on võimalik vaheseinte paigaldamisega alustada. Seetõttu lepiti suuliselt kokku, et vaheseinte paigaldamine võtab aega kaks nädalat ja kostja teavitab hagejat, kui paigaldustöödega saab alustada. Lepingus ei ole sätestatud, et lepingut saab muuta üksnes kirjalikus vormis. Seega oli antud juhul võimalik sõlmitud lepingut muuta ja täiendada ka muus vormis, s.h suulises vormis. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on asjas tõendamist leidnud, et lepingu sõlmimisel pooled tähtajas kokku ei leppinud. Poolte vahel oli suuline kokkulepe tööde teostamise kestvuse kohta, mille kohaselt teostatakse tööd kahe nädala jooksul hoone valmimise teate saamisest ja ettemaksu tasumisest.
13. Tõendatud on hageja esindaja 18.06.2007 e-kirjas antud kinnitusest, et profiilid on värvimised ja klaasid tellitud, et kostja kontorisse vaheseinte paigaldamine oli 18.06.2007 töös. Samuti arvestades, et ehitusinsenerid pidasid klaasvaheseinte paigaldamise mõistlikuks ajaks kaks nädalat, pidid hageja poolt teostatud tööd olema vastavalt VÕS §-le 3 valmis 01.07.
14. Kuna kostja tasus ettemaksu 13.06.2007, eeldas ta vastavalt varasemale suulisele kokkuleppele tööde valmimist maksimaalselt kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 27.06.
15. Juhul, kui asuda seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde teostamise ajalise kestvuse ja tööde tähtaja osas, ei tähenda see seda, et hagejal kui töövõtjal puudus igasugune tööde teostamise tähtaeg. Kohustus tuleb täita selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde tähtaja osas, nõustub kostja maakohtu poolt määratletud tööde teostamise mõistliku tähtajaga 3 nädalat ega vaidlusta seda.
16. Kohus on alusetult vähendanud hagejalt väljanõutavat leppetrahvi ulatuslikult kuni 10 474,15 kroonini, s.o rohkem kui 90% ning sidunud väljamõistetava leppetrahvi summa põhjendamatult 8 asjatundjate poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumusega. Hageja poolt tööde teostamisega viivitamisel nõudis kostjalt korduvalt tööde kohest teostamist, andes mõista, et tööde õigeaegne valmimine on kostjale oluline ja kostja eriline huvi. Sellele vaatamata ei teostanud hageja töid mõistliku aja jooksul. Tööde teostamisega viivitamise tõttu ei saanud kostja kolida uutesse ruumidesse kavandatud ajal ja töödega viivitamisel tekitati kostjale olulisi ebamugavusi. Uutesse ruumidesse kolimine viibis ja pärast kolimist oli oluliselt takistatud seal igapäevase tegevuse alustamine, mis tekitas kostjale kahju. Kohus on leppetrahvi vähendamisel ületanud VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi nõuet rohkem kui 90%. Kohus oleks pidanud leppetrahvi nõude rahuldama vähemalt poole ulatuses, st 65 000 krooni.
17. Kohus on alusetult rahuldanud hageja viivise nõude. Kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest ja tasu maksmisest põhjusel, et hageja ei ole teostanud töid nõuetekohaselt ning hageja poolt teostatud tööd on puudustega ega vasta lepingutingimustele. Hageja poolt enda kohustuste rikkumine on toonud kaasa kostja poolt kohustuste täitmisest ja tasu maksmisest keeldumise ning hageja viivise nõude rahuldamine on vastavalt VÕS § 101 lg-le 3 välistatud. Kohus on hageja viivise nõuet lahendades alusetult jätnud tähelepanuta ja kohaldamata VÕS § 101 lg 3, mis on toonud kaasa asjas ebaõige lahendi tegemise. Lisaks on kohus põhjendamatult lugenud töövõtulepingu järgse töö vastuvõetuks täitmise nõude asemel kahju hüvitamise nõude esitamisest. Ebaõige on lugeda töövõtulepingu järgne töö vastuvõetuks hetkest, mil tellija loobus täitmisnõudest, s.o töö parandamise ja puuduste kõrvaldamise nõudest ja esitas kohtumenetluses hageja vastu kahju hüvitamise nõude. Antud juhul ei ole tellija alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise õiguspärasus on maakohtu otsusega ka tuvastatud. Seega on kohus alusetult rahuldanud hageja viivise nõude. Lähtudes VÕS § 101 lg-st 3 ja arvestades kaasuse asjaolusid, sh hageja poolset lepingu rikkumist, tuleb jätta hageja viivise nõue täielikult rahuldamata. Vastused apellatsioonkaebustele
18. Pooled vaidlesid apellatsioonkaebustele vastastikku vastu. Ringkonnakohtu otsus
19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning ja asi saata tühistatud osas

§ 657lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Kolleegiumi hinnangul on kohus jätnud eelmenetluse ülesanded vajalikus ulatuses täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

1. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Nimetatud normidest tulenevalt on tehtud töö vastuvõtmine tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, mille üle saab otsustada pärast seda, kui töö vastuvõtmine on ühel või teisel viisil seadusele või lepingule põhinevale alusele tuginedes tuvastatud.
2. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alla kirjutanud. Hageja väitel keeldus kostja alusetult lepingus kokkulepitud ajaks tehtud töö vastuvõtmisest. Kostja aga leiab, et kuna töö ei olnud lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetatud ning tehtud töö ei olnud kvaliteetne, ei pidanud ta seda lepingust tulenevalt vastu võtma. Seega tuleb enne kui saab otsustada tasu, kahju ja viivise nõuete üle, tuvastada, et kostja on hageja tehtud töö vastu 9 võtnud või selle vastuvõtmisest alusetult keeldunud.
3. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi
4. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). Seega omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte kohustuste täpse sisu tuvastamine. Vaidluse lahendamisel tuleb välja selgitada, kas hageja rikkus tööde kvaliteedi osas lepingulisi kohustusi ja kindlaks teha kas ja millal saab lugeda tehtuid tööd tellija poolt vastuvõetuks.
5. Kolleegium ei jaga maakohtu arvamust, et kohtule tõendina esitatud asjatundjate arvamused (tl 123-128a ja 131-139) annavad piisava aluse teha järeldust tööde vastuvõtmisest lähtuvate poolte õiguste ja kohustuste, kui vaidluse jaoks kõige kesksema tähendusega küsimuse osas. Kolleegiumi arvates ei ole tööde vastuvõttu puudutavad maakohtu põhjendused piisavad ja selle aluseks olevad asjaolud tuleb uuesti tuvastada.
6. Kohus on tööde vastuvõttu puudutava otsustuse tegemisel tuginenud kostja poolt esitatud asjatundja arvamusele ja leidnud, et tööd olid tehtud puudustega ja seetõttu oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Hageja poolt esitatud asjatundja arvamuse on kohus jätnud tähelepanuta heites selle ette puudulikkust ja vastuolulisust. Kolleegium on maakohtuga selles osas sama meelt, kuid leiab, et ka kostja poolt esitatud asjatundja arvamus ei ole ammendav ja üheselt mõistetav.
7. Maakohus on hageja tõendi osas märkinud, et tõendi kohaselt on klaasvaheseinte paigaldamine teostatud kooskõlas tööjoonistega, seinad sobivad otstarbeks ja on tehtud nõutava kvaliteediga. Samas nähtub arvamuse p-st 3.4, et objektil on töö lõpetamata, kuid eksperdi arvates on see töö mitteoluline. Milline konkreetne osa tööst on lõpetamata seda asjatundja oma lõppjärelduses ei avalda ning järeldused selle kohta, miks ta on seisukohal, et tegemata töö on mitteoluline, puuduvad. Arvestades, et asjatundja on oma arvamuses esitanud taolisi vasturääkivaid väiteid, siis leidis maakohus, et asjatundja arvamuses väidetud tööde kvaliteedi vastavus nõuetele, ei ole piisavalt veenev.
8. Erinevalt maakohtu seisukohast, võib samasugust ebaselgust, vastuolu ja veenvuse vajakajäämist tööde kvaliteedi hindamisel kolleegiumi arvates ette heita ka kostja poolt esitatud asjatundja arvamusele. Asjatundjad on arvamuses loetlenud tööde puudusi ja märkinud, et tööd on tehtud lohakalt ja head ehitustava ignoreerides, mis jätab mulje, et tööd on asjatundjate arvates tehtud madala kvaliteediga. Samas leiavad asjatundjad, et puuduste kõrvaldamine nõuaks töö kogumaksumusega võrreldes vaid 10% piiresse jäävaid kulutusi. Seinte üldine tugevus külgjõududele on jäänud miskipärast üldse tuvastamata. Nii ei ole ka kostja poolt esitatud asjatundja arvamuse pinnalt tööde puuduste kaalukuse kohta ühest järeldust võimalik teha. Tõendist ei nähtu piisava selgusega, kas loetletud puudused takistavad rajatud vaheseinte kasutamist, kas seinad vastavad projektile ja nende ehitamiseks kehtestatud ehitusnormidele, kas tehtud töö vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile ja tulemus on kasutamiskõlbulik ja ohutu.
9. Ehitatud vaheseinte kvaliteedinõuete ja ehitaja vastutuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas üldisi nõudeid sätestava TsÜS §-ga 138, mis kohustab isikuid tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimima heas usus, ning VÕS §-dega 77 ja 641, mis näevad ette, et töö tulemust peab saama sihtotstareliselt kasutada ja töö peab olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tähele tuleb panna, et arvestades konkreetse ehituse iseloomu ja kasutusotstarvet, ei pea keskmistele kvaliteedinormidele vastavuse tuvastamine tähendama tingimata veel 10 kooskõla lepinguga. Kui ehitajaga oli tegelikult kokku lepitud, et ehitamine peab vastama kõrgematele nõuetele, tuleb nendest ka lähtuda. Loomulikult on olemas ka üldteada asjaolusid, mille tõendamine vajalik ei ole, nagu see, et klaasvaheseinad ei või olla varisemisohtlikud, millel kostja on viidanud.
10. Kuna ükski menetluses seni puuduste tuvastamiseks esitatud tõend ei anna piisavalt selget vastust puuduste kaalukuse kohta, ei olnud maakohtul esitatud tõendite varal alust langetada otsustust selle üle, kas vaidlusaluste tööde puudusi saab lugeda sedavõrd olulisteks, et need annaksid kostjale põhjust tööde vastuvõtmisest keelduda. Kuna mõlemad asjatundjate arvamused on vastuolulised ja puudulikud, ei olnud maakohtul alust teha poolte esitatud tõendite hulgast valikut ning jätta hageja poolt esitatud tõendit kõrvale ja rajada otsust kostja poolt esitatud tõendile. Niisugustel asjaoludel oleks maakohtul kolleegiumi arvates pidanud juhtima poolte tähelepanu asjatundjate arvamuste pudulikkusele ja vasturääkivusele ning andma poolte võimaluse esitada täiendavaid tõendid sh tegema ettepaneku erapooletu kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks (

§ 293jj).

18. Vastavalt

§ 436lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohtul rajada otsuse asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna puuduste olulisuse osas valitseb seni ebaselgus, tuleb maakohtul see püüda

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud menetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab

§-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kohus oleks vaidluse aluseks olevate asjaolude tuvastamisraskustele nõutaval määral poolte tähelepanu juhtinud.

1. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kostja poolt esitatud puhastusteenuse kasutamisele põhineva kahjuhüvitamise nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et vaheseinte paigaldamisega seotud puhastustööde tegemise hageja poolt on pooled lepinguga välistanud ning vastuhagi tuleb jätta selle nõude osas rahuldamata. Kõnealuses osas on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud ja tuleb jätta vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 muutmata.

Kolleegium järgib nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikus maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

21. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Imbi Sidok Gaida Kivinurm 11