KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi kohtumaja Kohtuasja number 2-07-44259 Otsuse kuupäev 21.september 2009 Kohtunik kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi T.K.u

§ 42

lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. DNA ekspertiisi määramiseks kohustas kohus 06.11.2007 tasuma pooli võrdselt ekspertiisi tasu hiljemalt 19.novembriks

1. Hageja tasus poole ekspertiisi tasust 09.11.
2. Kostja hoidus kõrvale poole ekspertiisi tasu tasumisest ja hageja tasus teise poole ekspertiisi tasust 10.10.
3. Kohus tegi määruse DNA ekspertiisi tegemiseks ja kohustas pooli koos lapsega ilmuma 02.02.
4. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teatel ei ilmunud R.S. ekspertiisiks analüüsi andma. Kohus tegi 07.04.2009 uue määruse, kus kohustati pooli ilmuma ekspertiisi 27.04.
5. Määrus edastati kostjale politsei kaudu. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teatel ei ilmunud R.S. ekspertiisiks analüüsi andma. Kuna kostja ei ilmunud kohtu määratud ajal analüüsi andma, määras kohus istungi 02.06.2009 kell 9.
6. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatades telefoni teel, et tal tervis halvenes ja on kiirabis. Kohtu järelpärimisele kiirabisse selgus, et R.S. käis küll kiirabis, aga tal ei olnud sellist tervisehäiret, ei saanud istungile ilmuda. R.S. ilmus kohtuistungile 02.06.2009 kell 11.
7. Kuna kohus oli juba uue istungi määranud ja hageja kohtust lahkunud, kuulas kohus R.S.i ära. Ta seletas, et kiirabi ei andnud talle tõendit istungist puudumiseks. Ta ei ole täielikult nõus, et ta on K.i isa. Ta pole jõudnud DNA testi tegema. Kohus selgitas kostjale, et ta peab esitama kõik tõendid , mida vajalikuks peab, kohtule 10.juuniks
8. Kohus määras uue istungi ajaks 10.06.
9. Kuna DNA test on tegemata, soovis hageja kohtuistungi edasi lükkamist ja soovis kohtuistungile kutsuda tunnistajad, kes võivad tõendada, kui lähedastes suhetes ta oli kostjaga. Samuti soovis ta esitada vanu fotosid. Kostja vaidles hagile vastu. Kuna pole tehtud DNA testi, ei ole ta kindel, et on K.i isa. Ta on süüdi, et pole kahel korral läinud testi tegema, kui kohus aja Tartusse kinni pani. Ta näiteks ei mäleta, et oleks hagejaga maganud. Tema juures alkoholi on küll joonud. Kostja kohtule mingeid tõendeid ei esitanud. Kohus määras 11.06.2009 kostja suhtes DNA ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. 22.07.2009 määras uue ekspertiisi aja 03.08.2009 ja samuti määras 22.07.2009 R.S.i suhtes sundtoomise DNA ekspertiisi tegemiseks kohustuslikus korras. Ekspertiisiakti nr GE-0043-09/0127 13.08.2009 järgi on eksperdi arvamus, et R.S.i isadus K.K.u suhtes ei ole välistatud ning R.S. saab väga suure tõenäosusega olla K.K.u isa. Tõenäosus, et R.S. on K.K.u isa, on 99,99999995 %. 2 Kohtuistungil 14.09.2009 hageja palus tuvastada kostja isadus ja palus kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtusse. Ta on ise praegu lapsehoolduspuhkusel, lapse nimi on M E sünd. xx.xx.xxxx. Sissetulek on kokku 4200 krooni 2 lapse pealt. Kostja on küll lapsehoolduspuhkusel, kuid laps käib lasteaias. Kostja andis ütlusi, et ta usaldab ekspertiisi isaduse tuvastamisel. Ei vaidle K.K.u isaduse vastu. Ta pole seda võimeline sellist elatist maksma. Ta on ise lapsehoolduspuhkusel ja esitab kohtule selle kohta ka Tartu Pensioniameti tõendi. Nad proovisid last lasteaeda panna. Ta hakkab alates tänasest päevast selle peale mõtlema, et see laps K.K. on tema oma. 1200 kroonist, mis ta saab, 1/3 võib ära maksta. Kohus leiab, et usaldusväärselt on tõendatud, et R.S. on K.K.u isa.

§ 61

lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja on venitanud asja menetlemist kohtus. Ta venitas ekspertiisi tasu maksmisega, kuigi tegi ise ettepaneku, et kumbki maksab poole. Lõpuks maksis kogu ekspertiisi tasu hageja. Samuti ei ilmunud R.S. kahel korral kohtu poolt määratud ajal DNA ekspertiisi analüüsi andma. Kostja ise väitis kogu aeg, et isadusega on nõus siis, kui seda kinnitab DNA ekspertiis, samas hoidus ekspertiisi tegemisest kõrvale. Ekspertiisi tegemiseks tuli kohtul kohaldada sundtoomist politsei abiga. Kostja esitas Tartu Pensionoameti tõendi, et talle on määratud peretoetus alates 01.04.
2. lapsetoetuse suurus on 600 krooni kuus ja lapsehoolduspuhkuse tasu kuni 3 a. lapse kasvatajale 600 krooni kuus. Kokku kuus saab 1200 krooni. Kostja on esitanud kohtule ka laste G S ( sünd. xx.xx.xxxx ) ja E S( sünd. xx.xx.xxxx ) sünnitunnistused. Kostja seletuse järgi elab ta koos laste ema E S ja nende ühiste lastega. Lapsed on tema ülalpidamisel. Hagiavalduses palus hageja välja mõista elatis K.K.u ülalpidamiseks 2500 krooni kuus ja mõista välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta ulatuses summas 30 000 krooni kuus. Kohtuistungil palus hageja välja mõista elatis miinimummääras s.o. 2175 krooni kuu alates hagi esitamise kuupäevast. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 60 lg 1 kohaselt teise vanema nõudel temalt välja elatise. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Samuti puuduvad asjaolud PKS § 61 lg 8 kohaldamiseks. Kohus leiab, et lapsehoolduspuhkusel olemine ei võta kostjalt lapse ülalpidamise kohustust. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alates hagi esitamise kuupäevast.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kohus tuvastas 3 hageja poja põlvnemise kostjast PKS § 42 alusel käesolevas menetluses.

§ 70

järgi mõistab kohus elatise lapse ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest. Seega puudub seaduslik alus mõista elatis välja tagasiulatuvalt enne isast põlvnemise tuvastamise hagi esitamist. Kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib PKS § 42 lg 1 järgi tuvastada mh lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus tuvastab PKS § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. PKS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamises. Kohustus elatist maksta tekib alates kohtus põlvnemise tuvastamisest.

( PKS ) § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja on esitanud oma varalise seisundi tõendamiseks ainult lapsehoolduspuhkusel olemise alas 01.04.2009 ja sellega seoses saadava sissetuleku õiendi. Kohus leiab, et arvestada tuleb asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Seega kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista miinimummääras s.o.2175 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et oleks alust kohaldada PKS § 61 lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti ei ole esitanud tõendeid, et oleks alust kohaldada PKS § 61 lg 6, mille kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on kostjale teinud korduvalt ettepaneku esitada kõik vajalikud tõendid oma vastuväidete tõendamiseks s.h. nii telefoni teel kui kohtuistungitel. Kostja on esitanud laste sünnitunnistused ja Tartu Pensioniameti tõendi 14.09.
3. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 Silvi Maiste kohtunik 5