) § 76 lg 4 alusel eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu võlgnetav ning kohustus täideti kohaselt. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja maksegraafikule, kuid esitas oma vastuväited võlgnevuse suuruse osas pärast maksegraafiku täitmist. Hageja ei ole esitanud kostjale tõendeid väidetava võlgnevuse tõendamiseks. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja tegutseb kostja suhtes pahausklikult ning ei ole tõendanud, et tal oleks kostja vastu suurem nõue, kui kostja maksegraafiku alusel tasus.
lg 4 alusel oli hagejal õigus määrata, millise kohustuse täitmisena ta tasutut arvestab.
Nimetatud sättest ei tulene võlausaldajale keeldu võtta täitmist vastu osadena. Kostja nägi ette ühepoolses maksegraafikus võlasumma 189 341.19 krooni tasumise 12 kuu jooksul 15 778.45 krooni suuruste kuumaksetena. Viimane graafikujärgne makse pidi tehtama 15.12.
lg 1 ja § 208 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ostetud kauba eest tasumata summa tasumist ning hagi põhivõla osas tuleb rahuldada.
lg 1 annab hagejale õiguse nõuda summade tasumisega viivitamise aja eest viivist. Kostja on vaidlustanud viivisesumma suuruse, vaidlustamata seejuures viivisemäära. Hageja poolt kostjale väljastatud arvetel on viivisemääraks märgitud 0,20% viivitatud summalt päevas. Poolte vahel olid alates 2005 ostu-müügitehingulised võlasuhted ning kostja on suurema osa arvetest tasunud ega ole arveid vaidlustanud. Seega oli poolte vahel arvetel märgitud viivisemäär kokku lepitud. Õige ei ole kostja väide, et ei ole arusaadav, millise perioodi eest viivist arvestatakse. Viivisearvestus on tabelina lisatud hagiavaldusele, hageja on viiviseid arvestanud kuni 05.08.2008. 18.
lg 8 järgi viivisesumma vähendamiseks
Hageja taotletav viivisesumma on mõistlik, hageja on heas usus tegutsedes viiviseid vähendanud põhivõla suuruseni. Hageja nõuab viiviseid perioodi eest alates arvete maksetähtpäevadest kuni 05.08.2008, kuigi
Lisaks on hageja arvestanud viiviseid alates arvete maksetähtpäevade saabumisele järgnevast päevast käesoleval ajal oleva võlajäägi summast, mitte arve summast. Maksetähtpäeva saabumisel olid tegelikult tasumata arved nr 602422 ja nr 603092 täies ulatuses, arvete osaline tasumine toimus hiljem. Nii oli arve nr 602422 summaks 66 672.71 krooni, arvest tasuti 07.02.2008 21 556.69 krooni, kuid hageja on arvestanud viiviseid alates 24.05.2008 arvejäägilt 45 116.02 krooni. Arve nr 603092 summa oli 48 818.96 krooni, selle tasumiseks arvestas hageja 5 makseid 23.10.07, 06.12.2007 ja 28.12.2008, kuid viiviseid on arvestanud summalt 788.89 krooni alates 04.07.2008. 05.08.2008 seisuga moodustas hageja arvestuste kohaselt viivisesumma 73 750.41 krooni, hageja nõuab viiviseid summas 45 904.91 krooni. Hageja on ise viiviseid heas usus tegutsedes vähendanud ning hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada. Apellatsioonkaebus 19. Ellas Ehitus OÜ palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. 20. Kaebuse põhjenduste kohaselt annab
lg 1 võlgnikule õiguse määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kostjal olid erinevad rahalised kohustused hageja ees, mis tulenesid tähtaegselt tasumata arvetest. Kostja on 06.10.2006 esitanud hagejale maksegraafiku võlgnevuse 189 341.19 krooni tasumise kohta osade kaupa. Võlgnevuse maksmisel on kostja määranud, millised kohustused ta täidab. Nimelt on võlgnik raha ülekandmisega määranud, et vastav summa makstakse 06.10.2006 maksegraafiku kohaselt. Maksegraafiku täitmise ajal hageja kostjale pretensioone ei esitanud. 21. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli hagejal võlausaldajana õigus
lg 4 alusel määrata, milliste kohustuste täitmisena ta 06.10.2006 maksegraafikuga tasutut arvestab.
lg 4 annab võlausaldajale õiguse ühepoolselt määrata kohustuste täitmise järjekorra, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud ning juhul, kui võlausaldaja teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist, kohustuse täitmine ei ole õigusvastane, kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Käesoleval juhul ei saanud hageja määrata kohustuste täitmise järjekorda, sest kostja on vaidlustanud nõude 45 904.91 krooni maksmise osas ning pärast kohustuse täitmist, so 189 341.19 krooni tasumist, on kostja 14.02.2008 teatanud, millised kohustused ta on täitnud 06.10.2006 maksegraafiku järgi. 22. Kostja tunnistas võlgnevust summas 189 341.19 krooni ning palus esitada puuduvad arved, mis tõendavad hageja poolt märgitud võlgnevuse summa olemasolu. Seega on kostja vaidlustanud nõude summas 45 904.91 krooni ning maksis hagejale maksegraafiku järgi 189 341.19 krooni. 23.
lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja on käesoleva sätte lg-s 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Kostja on viivitamata, so 14.02.2008, vaielnud hageja poolt 08.02.2008 saadetud arvestusele vastu ning esitanud tabeli, milles on määranud, millised kohustused ta on täitnud maksegraafiku alusel. Seega vastavalt
lg 5 viimasele lausele loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustusi, so maksnud täies ulatuses ka arvetes nr 602422 ja nr 603092 toodud summasid. Seega ei saanud hageja ühepoolselt määrata, millised kohustused ja mis ulatuses ta loeb täidetuks.
§-s 88 määratud reeglitest. 30. Poolte kirjavahetusega (t lk 32-36) on tõendatud, et augustis-oktoobris 2006 teatas hageja kostjale võlgnevusest kogusuuruses 258 770.70 krooni, millest kostja tunnistas 189 341.19 krooni ja kohustus selle tasuma enda poolt väljapakutud maksegraafiku alusel. Kirjavahetusest nähtub, et kumbki pool ei konkretiseerinud kirjalikult nõude aluseks olevaid arveid ega tunnistatud võlgnevuse aluseks olevaid arveid või siis 7 vaidlustatud arveid. Küll aga nähtub kostja kirjast 15.08.2006, et suuliselt oli poolte vahel arutlusel lõppsaldode erinevus ja et hageja lubas saata arved, mis kostjal väidetavalt puudusid ja mille alusel võlgnevust kostja ei tunnistanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja võttis enam kui aasta jooksul maksegraafiku alusel makstud rahasummad vastu ning 08.02.2008 esitatud maksenõudes teatas, milliste arvete tasumisena oli ta saadud summad arvestanud (täpsemalt, et ta ei olnud neid arvestanud osaliselt käesoleva hagi aluseks olevate arvete eest tasumisena). 31.
lg 1 sätestab reegli, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja juhul, kui on täidetud kõik neli eeldust: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud.
lg 5, et kui võlausaldaja on sama sätte lg-s 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta täitnud on; sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Puudub vaidlus, et saanud 08.02.2008 ja 12.02.2008 hagejalt maksenõude ja saldoteate, milledest nähtus võlausaldaja poolt täidetud kohustuste määramine, edastas kostja 14.02.2008 vastuseks tabeli (t lk 39), millega vaidles määramisele vastu. Hageja ei ole vaidlustanud tabeli saamist (esindaja seletused kohtuistungitel t lk 57, 85). Hageja lepinguline esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hageja ei saanud esitatud tabelist aru. Kolleegium on seisukohal, et hageja juhatuse liikme subjektiivne arusaam esitatud tabelist ei muuda kostja tahet --- kostja on selgitanud, et see oli esitatud eesmärgiga vaielda vastu hageja seisukohale, et maksenõudes ja saldoteates nimetatud kaks arvet (samad, mille alusel on hagi esitatud) on osaliselt tasumata. Esitatud tabelist on arusaadav, milliste arvete alusel tekkinud võlgnevuse katteks võlgnik maksegraafiku alusel makstud 189 341.19 krooni tasus (veerg pealkirjaga “Makstud“). Kui hageja juhatuse liikmele oli tabel arusaamatu, oli tal heas usu tegutsemise korral võimalus pöörduda selgituste saamiseks kostja juhatuse liikme poole. Tsiviilasja materjalidega ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja oli juba võlgnevuse maksmisel määranud, millised kohustused ta täidab. Maksetest nähtub küll, et märgitud oli tasumine maksegraafiku alusel, kuid maksetest ega maksegraafikust ei nähtu, milliste tunnistatud arvete tasumiseks need maksed tehtud olid. 34. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik vaidles viivitamatult vastu võlausaldaja poolt määratule ja määras ise kohustused, millised oli tasunud. Seega tuleb lugeda, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustused, sealhulgas siis ka käesoleva hagi aluseks olevad arved nr 603092 ja nr 602422. Põhivõla puudumise tõttu hagi 8 rahuldamata jäämisel ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Hageja on rajanud viivisnõude arvestuse (t lk 8) maksegraafiku alusel tasutud summadest katmata jäänud põhivõla osale (arvestades seda põhivõlana võlgnevuse tekkimisest alates). 35. Kolleegium nõustub kostjaga osaliselt, et maksegraafiku alusel tasutud rahasummade vastuvõtmise tõttu tuleb
Seda saab eeldada vaid osas, milles maksegraafiku alusel makstud summad katsid kostja kohustusi hageja ees (ehk kostja poolt täitmisena pakutu osas vastavalt kostja poolt määratule). Ülejäänud (vaidlustatud) osas säilis hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist, mida aga menetletavas hagis tehtud ei ole. Ühepoolset maksegraafikut saab kolleegiumi arvates tõepoolest lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks
mõttes, millega kostja kinnitas olemasolevaid kohustusi, kuid ka see asjaolu ei võta hagejalt õigust, juhul, kui kostja kohustused hageja ees tegelikkuses ületavad kinnitatu ulatust, nõuda ka ülejäänud osas kohustuste täitmist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.