← Eesti

3-08-2397/140

Obsah (4)§ 66§ 67§ 68§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08

) § 66 lg 5 kohaselt peab pakkumises toodud tasu katma kõik jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, prügilale makstavast ladestustasust, personalikuludest, halduskuludest, sõidukite remondikuludest jne. Kolmanda isiku pakutud teenustasud - 16 krooni segaolmejäätmeid sisaldava kuni 150 l ja kuni 10 kg jäätmekoti ning 19 krooni 140 l jäätmemahuti veo eest - ei kata isegi nende teenuse osutamiseks vältimatult vajalikke otseseid kulusid. Pakkumises rikuti ristsubsideerimise keeldu. 2) PKD p 2.10 kohaselt kõrvaldatakse Kiili vallas ladestamisele kuuluvad segaolmejäätmed Tallinna prügilas, kus 1 tonni prügi ladestamine maksab 628,94 krooni. PKD lisa 3 järgi võib segaolmejäätmete jäätmekott mahuga kuni 150 l kaaluda kuni 10 kg. Jäätmekotis sisalduvate segaolmejäätmete erikaal on 10:150=0,067 ehk 1 l jäätmeid võib kaaluda kuni 0,067 kg. Arvestades Tallinna Prügilas kehtivaid hindu, on sellises kotis sisalduvate jäätmete ladustamise tasu 6,28 krooni (628,94 kr: 1000 kg = 0,628 kr/kg x 10 kg = 6,28 kr). Jäätmemahutitesse paigutatavate jäätmete puhul kaalupiirang puudub ja kuni 140 l jäätmemahutite puhul kujuneb jäätmete erikaaluks 0,12-0,15 ja nende ladustamise tasu on 10,56 krooni. Jäätmekoti ja -mahuti ülalmärgitud erikaalud kehtivad nende kohesel tühjendamisel. Kui jäätmete erikaal on suurem, on suurem ka nende ladestamise eest prügilale makstav tasu. 3) Kiili vallas on keskmine konteinerite vaheline kaugus 800 m (koos sõiduga prügilasse). Prügiauto keskmine kütusekulu 100 km läbimiseks on 45-50 l, auto kulutab 800 m läbimiseks 0,38 l kütet, mis hinnaga 15 kr/l teeb kuluks 5,74 krooni. Prügiauto keskmine kiirus on ca 30 km/h, 800 m läbimiseks kulub ca 1,5 min, lisaks koti või konteineri tühjendusele kuluv aeg, mis on keskmiselt 1,5 min, kokku kulub kohalesõiduks ja tühjenduseks ca 3 min. Kui autojuhi brutopalk on 16 000 krooni ja laadijal 11 000 krooni ning nad töötavad kuus 210 tundi, on koos sotsiaalmaksuga ekipaaži töötasu (1,33 x (16 000 + 11 000) : 210) 171 krooni tunnis ehk 3 minuti palgakulu on 8,55 krooni. AS VSA Eesti pakutud hinnad ei saa olla kulude katmiseks piisavad. Lisaks võib arvete saatmisega kaasneda postikulu 5,5 krooni, kulud paberile, ümbrikule, printerile, tööjõule ja muud. Kaebaja arvestuste kohaselt moodustavad kulud kuni 150 l jäätmekoti puhul vähemalt 26,07 krooni ja kuni 140 l jäätmemahuti puhul 30,35 krooni. PKD p 9.1 kohaselt ei võinud vallavalitsus aktsepteerida pakkumist, mis ei vasta esitatud tingimustele ja oleks pidanud selle PKD p 10.1.4 alusel tagasi lükkama. 2

(12)3-08-2397 4) Kuna kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane, on seda ka tema pakkumise edukaks tunnistamine. PKD p 8.3 alusel tunnistatakse edukaks pakkumine, mis vastab kõigile kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja mis saab kõige suuremad hindamispunktid p 9 järgi. Põhjendamatult madala hinnaga pakkumist ei või tunnistada edukaks. 5) Vastustaja kohtles pakkujaid ebavõrdselt, luues kolmandale isikule konkurentsieelise. Enne pakkumiste esitamist pakkujatele antud selgituses keelas vastustaja konkursil põhjendamatult madala maksumusega pakkumiste ja ristsubsideerimist sisaldavate pakkumiste esitamise, kuid pärast pakkumiste avamist aktsepteeris kolmanda isiku pakkumist, mis on põhjendamatult madala maksumusega ja sisaldab ristsubsideerimist segaolmejäätmete kogumise osas. Vastustaja rikkus kaebaja põhiseaduse §-des 10 ja 12 sätestatud õiguskindlust koosmõjus ettevõtlusvabadusega ja võrdsuspõhiõigust. Vastustaja ei küsinud kolmandalt isikult andmeid, mille alusel tuvastada, kas pakutud teenuse hind katab

§-s 66 lg 5 sätestatud kulutused, seepärast ei saanud ta ka kaaluda, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega või mitte. Vastustaja on rikkunud diskretsiooniõigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). 6) Korraldused on motiveerimata. Vastustaja ei kontrollinud, kas AS VSA Eesti pakkumine 140 l jäätmemahuti ja 150 l jäätmekoti osas on põhjendamatult madal. Pakkumise maksumust ei saa põhjendada üksnes ärisaladusega, tegemist peab olema objektiivse asjaoluga. Nii kolmas isik kui kaebaja leiavad, et teenuse hind peab katma ära vähemalt prügi ladestustasu, tööjõukulu mahuti tühjendamiseks ja prügiauto kütusekulu. AS VSA Eesti väitel on ühe kuu tööjõukulu suurus 18 700 krooni. Oletades, et autojuht ja laadija saavad võrdselt palka, peaks kulu kummagi kohta olema 9350 krooni ehk netopalk ca 5870 krooni. Lisaks peaksid need töötajad tühjendama 8-tunnise tööpäeva jooksul 300 konteinerit ehk ühe konteineri 1,6 minutiga, mille võimatust kolmas isik kohtuistungil 16.02.2009 tunnistas, mööndes, et ühe mahuti tühjendamiseks kuluv aeg ei saa olla väiksem kui 3 min. AS VSA Eesti on esitanud vähendatud kujul ka arvestused prügiautode kütusekulude, vaidlusaluste jäätmemahutite kaalu ja sellest tuleneva prügi ladestustasu suuruse osas. Kolmas isik tunnistas kohtus, et töötaja kulud kuus on 21 685 krooni, seega pole tööjõukulu ühe mahuti tühjendamisel mitte 2,97 krooni, vaid 17,2 krooni. 7) Korralduste tühistamine tingib korraldatud jäätmeveo lepingu tühistamise. Lepingu sõlmimisel muudeti oluliselt tingimusi võrreldes PKD lisaks oleva jäätmeveo lepingu eelnõuga. Vedajale anti õigusi, mis mõjutavad pakutud teenust ja selle hinda ning vähendavad teenuse osutamise kulusid. Lisaks anti vedajale õigus küsida pakutava teenuse eest täiendavat tasu. AS VSA Eesti ei suuda garanteerida pakutud teenusehinna eest korraldatud jäätmeveo teenust nõutud tingimustel ja kvaliteediga. Sellega rikutakse kaebaja õigust osutada ise hinna poolest soodsaima, kuid sealjuures mitte põhjendamatult madala hinnaga pakkumise teinud isikuna Kiili valla haldusterritooriumil kehtestatud nõuetele vastavat korraldatud jäätmeveo teenust. 3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Korralduses pidanuks olema kaalutlused, kas vedaja on pakutud hindadega võimeline teostama jäätmevedu kooskõlas

§ 66lg-ga 5, juhul, kui vastustaja oleks selles kahelnud.

Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra §-de 38 ja 41 kohaselt õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt PKD-s esitatud tingimustele ning edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. AS VSA Eesti pakkumine oli kõige soodsam, samuti oli ilmselge, et pakkumine iga jäätmemahuti kohta eraldiseisvalt katab ära

§ 66

lg-s 5 toodud kohustuslikud kulutused, ei sisalda ristsubsideerimist ega vaja täiendavat kontrolli. Vastustaja hinnangu paikapidavust kinnitab kolmanda isiku informatsioon kohtule. Kaebaja ei tõendanud vastupidist. Kaebaja arvutustes aluseks võetud palka 21 000 krooni saaks arvesse võtta siis, kui kolmas isik pakuks teenust ainult Kiili vallas. 2) Kuidas ettevõte pakkumise hinna kujundab, ei tohiks omada haldusakti andmisel olulist kaalu, sest tegemist on ärisaladusega. Ristsubsideerida ei tohi Kiili valla erinevate mahutite tühjendamistasu arvel. Kui kolmas isik subsideerib oma tegevust teistest piirkondadest saadava tasu arvel, ei puuduta see vastustajat. Konkursi korraldamise eesmärk on ennekõike parima hinna 3

(12)3-08-2397 saavutamine Kiili valla haldusterritooriumil asuvate jäätmevaldajate jaoks ning tegevuse kvaliteedi ja järjepidevuse tagamine. Vastustajal pole alust arvata, et kolmas isik pole seda teinud. 3) Vaidlustatud jäätmeveo leping ei riku kaebaja huve. 4. Kolmas isik AS VSA Eesti palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kuna

§ 66

lg 5 ei anna loetelu, mida jäätmete veokulu peab sisaldama, on kaebaja tõlgendus meelevaldne. Otseseid ja kaudseid kulusid tuleb jäätmete veol vaadelda eraldi. Jäätmevedu on seotud paljude kaudsete kuludega. Mida ühe jäätmemahuti juures kaudseteks kuludeks arvestada, ei saa üks ettevõte teisele ette kirjutada, kaudsete kulude proportsionaalsuse ja liigituse üle otsustab äriühing iseseisvalt. Kolmas isik ei kasuta ristsubsideerimist. 2) Jäätmetekitajad valivad koti ja konteineri vahel, neid ei kasutata samaaegselt. 150 l koti kaal on keskmiselt 5 kg. Jäätmekotti ja kuni 140 l jäätmemahutisse kogutud jäätmete erikaal on maksimaalselt 0,06 – 0,

  1. Konteinerisse kogutakse jäätmeid kuni 20 l paber- või kilekottides. Kotid asetatakse konteinerisse kinniseotult ja kui iga koti maht on 20 l, ei mahu neid sinna seitse tükki. Konteinerisse paigutades jäävad kottide vahele õhuvahed. Samuti valib osa jäätmetekitajatest 80 l konteineri. Vaidlusaluste mahutite osatähtsus on marginaalne, 150 l kotte on Kiili vallas ainult 11 ja 140 l konteinereid
  2. 3) Kiili valla korraldatud jäätmeveo rakendamise korra p 5.3 järgi tühjendatakse jäätmemahuteid tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal väikeelamute juures vähemalt 1 kord kuus, kui biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse samal kinnistul ja vähemalt 2 korda kuus, kui kinnistul kompostimist ei toimu. Jäätmehoolduseeskirja p 7.1.2 kohaselt pole biolagunevate jäätmete liigiti üleandmise kohustust, kui kinnistul tekkinud biolagunevad jäätmed kompostitakse kompostimismahutis samal kinnistul. Kompostimismahuteid ei kasutata nende kulukuse tõttu ja konteinerite tühjendus toimub eramute juures minimaalselt kaks korda kuus. Seega pole võimalik, et mahutis kilekottidesse paigutatud jäätmed vajuksid kokku. 4) Kiili valla 4200 elanikust ca 3800 elab tiheasustusalal või osalisel tiheasustusalal, kus jäätmetekitajate vahekaugus on 600 m koos prügilasse sõiduga. Jäätmeveokite küttekulu 100 km kohta on 37-40 l ja 600 m läbimiseks kulub kütet 0,24 l, mis hinnaga 15 kr/l teeb kuluks 3,6 krooni. Jäätmeid veab üks isik (nii autojuht kui laadija), tööjõukulu arvestuse aluseks on ühe kuu kulu, mis on 18 700 krooni tingimustel, kui töötajad töötavad 21 päeva kuus ja tühjendavad kuni 300 konteinerit päevas. Seega on tööjõukulu ühe mahuti tühjendamiseks 2,97 krooni (18 700/6 300). Nende arvutuste tegelikkusele vastamine on ettevõttele äririsk, tegelik kulu selgub pärast töökogemust. Jäätmevedu Kiili vallas toimub 2 päeval nädalas ja 8 päeval kuus. Samad töötajad teenindavad ka teisi korraldatud jäätmeveo piirkondi, töökohustusi täidetakse summeeritud tööaja arvestuse alusel ning töötasu makstakse diferentseeritult vastavalt töötajate kvalifikatsioonile ja töötulemustele. 21 685 krooni on keskmine palk, mis kujuneb erinevates teeninduspiirkondades saadud tasudest. Kolmas isik teostab jäätmevedu ka Tallinna vabaturupiirkondades, kus hinnad on kordades kõrgemad. 5) Kolmanda isiku pakutud hinnad suurenevad proportsionaalselt mahuti suurusele, mis näitab, et pole kasutatud ristsubsideerimist. Enamikus on pakutud hinnad konteinerite lõikes konkurentide pakutud soodsaimate hindadega samad või isegi kallimad. Kaebaja pakkumishindadest nähtub, et ta kasutab ristsubsideerimist 150 l koti ja 140 l konteineri osas, kavatsedes nendelt saadud tuluga katta 600 l ja 800 l konteinerite tühjendamise ja suurjäätmete kogumiskulud. 6) 15.12.2008 lepingul pole kaebajat puudutavat riivet HKMS § 7 lg 1 mõistes.
  3. Tallinna Halduskohtu 31.03.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei tõendanud, et kolmanda isiku pakutud hinnad ei kata

§ 66lg-s 5 nimetatud kulusid.

2) Alusetu on kaebaja väide, et konteinereid kasutatakse raskemate ja jäätmekotte kergemate jäätmete ladustamiseks. Kolmanda isiku kinnitusel ei kasuta jäätmetekitajad samaaegselt kotti 4

(12)3-08-2397 ja konteinerit, mis võimaldaks jäätmeid erineva raskuse järgi erinevalt paigutada, vaid kasutavad kas ühte või teist. Kaebaja pole vastupidist tõendanud. 3) Paljasõnaline on kaebaja väide, et jäätmete erikaal ja jäätmete ladestamise eest Tallinna Prügilale makstav tasu on suurem AS VSA Eesti poolt näidatust. Kohus nõustus kolmanda isikuga, et jäätmete erikaalu suurenemine võib kõne alla tulla ainult biolagunevate jäätmete puhul, kui jäätmed lagunemise tagajärjel oma raskuse tõttu kokku vajuvad. Kolmanda isiku kinnitusel ei saa seda Kiili vallas juhtuda, sest seal tuleb biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed kas kompostida oma kinnistul või lasta konteinereid vähemalt kaks korda kuus tühjendada ning enamasti kasutatakse viimast varianti. Kaebaja pole kolmanda isiku selgitust ümber lükanud. 4) Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kolmanda isiku pakkumises esitatud tööjõukulu ühe mahuti tühjendamisel 2,97 krooni pole reaalne ja see peaks olema 17,2 krooni. Kaebaja lähtus arvutustes väärast eeldusest, et jäätmeveoga Kiili vallas tegelevad 21 päeva kuus ekipaažid. Kolmanda isiku selgituste kohaselt tühjendab mahuteid üks isik, kes on nii autojuht kui laadija. Kolmanda isiku andmetel, mida kaebaja ei vaidlustanud, on Kiili vallas kokku 817 erineva tühjendamissagedusega mahutit, kuus tühjendatakse kokku 1206 mahutit, milleks arvestusega 3 min ühe mahuti tühjendamisele kulub kokku 3618 min = 60,3 tundi, mis on vähem kui 8 8tunnist tööpäeva ehk 1/3 kogu kalendrikuu tööajast. See on kooskõlas kolmanda isiku kinnitusega, et tema töötajad tegelevad jäätmeveoga Kiili vallas 8 tööpäeva kuus. Ülejäänud 2/3 kuu tööajast töötavad nad teistes jäätmeveopiirkondades, sealhulgas Tallinna vabaturupiirkondades, kus teenustasu ja ka töötajate töötasu on mitu korda suurem kui korraldatud jäätmeveoga piirkondades. Seega näitab kolmanda isiku esitatud palgakulu 21 685 krooni tema töötajate keskmist palgakulu kõikide teenindatavate piirkondade peale kokku. Kui suure osa mingis piirkonnas kogutud teenustasust ettevõte eraldab töötajate palkadeks, on ettevõtte otsustada. 5) Kaebaja ei lükanud ümber kolmanda isiku väidet, et jäätmemahutite vaheline keskmine kaugus Kiili vallas on 600 m, arvestades ka prügilasse sõitu. Seega pole kaebaja tõendanud, et kolmanda isiku kütusekulu jäätmeveol peaks olema suurem pakkumises esitatust. 6) Vallavalitsus pidanuks küsima kolmandalt isikult täiendavaid andmeid, kui tal olnuks põhjust kahelda, kas pakutud teenuse hind katab ära

§ 66lg-s 5 sätestatud kulutused.

Kuna kolmanda isiku pakkumine vastustajas selliseid kahtlusi ei tekitanud, ei pidanud ta neilt täiendavaid andmeid nõudma ega ka vaidlustatud korraldustes põhjendama, miks pole kolmanda isiku pakkumine 140 l jäätmemahuti ja 150 l jäätmekoti osas põhjendamatult madal. 7) Vallavalitsus pole kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Konkursi korra § 42 sätestab, et edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumiste hulgast PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. PKD p 8.3 alusel tunnistatakse edukaks see pakkumine, mis vastab kõigile kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja mis saab kõige suuremad hindamispunktid vastavalt p-le

  1. Kõige suuremad hindepunktid sai konkursil kolmas isik (II kd lk 20-21). 8) Kuna kolmanda isiku pakkumine on õiguspäraselt edukaks tunnistatud, ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi Kiili Vallavalitsuse ja AS VSA Eesti vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping. Leping võiks rikkuda kaebaja õigusi, kui selles oleks suurendatud kolmanda isiku pakkumises esitatud teenustasude hindu. Lepingu p 6.1 järgi on teenustasu arvestamise aluseks vedaja pakkumises toodud teenustasu hind. Kui vaidlustatud haldusleping ei riku kaebaja õigusi, ei pea kohus kontrollima, kas see on õigusvastane kaebuses toodud põhjendustel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AS Cleanaway apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Vastustaja ei esitanud korralduste andmisel aluseks võetud arvestusi või algandmeid

§ 66lg-s 5 toodud kulude kohta.

Kohus pidanuks tuvastama, millistele andmetele tuginedes leidis vald, et kolmanda isiku pakutud hind 140 l jäätmemahutite tühjendamiseks 19 krooni ja 150 l kuni 10 kg jäätmekottide tühjendamiseks 16 krooni katab ära

§ 66lg-s 5 nimetatud kulud. 5

(12)3-08-2397 2) Vaidlustatud korraldused on motiveerimata, neist ei nähtu, millistele faktilistele asjaoludele otsused rajanevad. Seisukoht peab tuginema konkreetsetele arvestustele/arvandmetele. Kahtlus, et kulude kandmiseks teenustasust ei piisa, saab olla objektiivselt ja õiguslikult korrektselt välistatud ainult olukorras, kus on teada eeldatavad kulud ja nende suurusjärk. 3) Vastustaja selgitas, et võttis AS VSA Eesti pakkumise hindamisel aluseks, et kuni 150 l ja kuni 10 kg kaaluva kotis sisalduva prügi ladestustasu on 6,282 krooni ja 140 l mahuti ladestustasu 10,554 krooni ning kinnitas, et arvestuse aluseks võetud kulud ladestustasu osas tuginevad „Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskusest saadud nõuannetele, juhistele.“ Kohtul puudus alus eirata vastustaja selgesõnalist seisukohta. 4) Kohus ei tuvastanud, millistest andmetest lähtudes hindas vald mahuti tühjendamisega seotud tööjõukulu suurust. Kohtu arvestusest ei nähtu, kui suur on tööjõukulu ühe mahuti kohta. Arvestades, et kalendrikuus on 21 tööpäeva ja igas tööpäevas 8 tundi, on ühe töötaja tööajaks kuus 168 tundi ehk (168 x 60 min) 10 080 minutit. Kui iga mahuti tühjendamiseks kulub 3 minutit, võib üks töötaja tühjendada kalendrikuus (10 080/3) 3 360 mahutit. Jagades tööjõukulu kuus ühe töötaja kohta ehk 21 685 kr/3 360 mahutiga, tuleb tööjõukulu suuruseks seoses ühe mahutiga 6,45 krooni, mitte kolmanda isiku väidetud 2,97 krooni. Analoogne kulu tuleb ka lähtudes kohtu loogikast, et valla 1206 mahuti tühjendamiseks kulub 8 tööpäeva. 8 tööpäeva moodustab kalendrikuu tööajast 38 % ja 38 % ühe kuu tööjõukulust 21 685 krooni on 8 240,30 krooni, mis jagatuna 1206 mahutile teeb 6,8 krooni mahuti kohta. 5) Kohus ei tuvastanud, millistest andmetest lähtus vald prügisõiduki kütusekulu arvestamisel. 6) Vastustaja ei esitanud mistahes HKMS § 16 lg 1 kohaseid tõendeid, mille alusel võinuks kohus tuvastada, et vastustaja üldse kontrollis enne korralduste andmist, kas kolmanda isiku pakkumine on põhjendamatult madal või mitte. Riigikohtu 12.11.2007 otsuses nr 3-3-1-57-07 leiti, et kaalutlusotsuse motiivide esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Riigikohtu 10.10.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02 selgitati, et kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab kohalik omavalitsus puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet. Sellise teabe kogumine võib muuhulgas seisneda ka ekspertiiside tellimises. PKD p-st 13.1 järeldub, et ka antud juhul nähti ette võimalus teostada pakkumiste ekspertiis. 7) Korralduste õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka korralduste alusel sõlmitud leping, mis on korralduste suhtes lõppakt HMS § 52 p 2 tähenduses, sest korraldustega on kindlaks määratud lepingu tingimused, samuti isik, kellega leping sõlmitakse. Seetõttu on leping õigusvastane samadel põhjustel nagu korraldused ning tuleb samuti tühistada. Leping tuleb tühistada ka põhjusel, et see ei ole sõlmitud lähtudes vastustaja korraldatud konkursi tingimustest. Lepinguga on vähendatud võrreldes konkursi tingimustega vedajalt rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ja antud õigus küsida lisatasu. Tingimuste muutumisel muutuvad ka vajalike kulutuste suurus ja juhul, kui korraldaja oleks korraldanud konkursi teistsugustel tingimustel, oleks ka kaebaja teinud teistsuguse hinnapakkumise. 8) Lepingus muudeti PKD-s ette nähtud teenuse osutamise tingimusi järgmiselt: 1) Lepinguga anti õigus lõpetada jäätmevaldajale teenuse osutamine kuni vedaja poolt osutatud teenuse eest esitatud arve kohustuse täitmiseni juhul, kui arve tasumisega on viivitatud rohkem kui 15 päeva ning vedaja poolt on jäätmevaldajale esitatud kirjalik kordusteade ja hoiatus vedamise peatamise või lõpetamise kohta (p 4.1.1); 2) anti õigus tühjendada jäätmemahuteid graafikuväliselt tellimisel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale jäätmevaldajate poolse tellimuse esitamist, sealjuures on vedajal õigus rakendada lisatasu. Lisatasu tohib võtta kuni 30 % ulatuses vastava mahuti hinnakirja põhisest hinnast (p 4.1.2); 3) Lepingu p-s 4.2.9 pikendati võrreldes PKD-ga tähtaega, mille jooksul vedaja peab mahuti tühjendama (PKD tähtaeg “järgmine tööpäev” asendati määratlemata mõistega “esimesel võimalusel”). Pealtnäha vähetähtsa muudatusega võeti AS-lt VSA 6
(12)3-08-2397 Eesti kohustus teostada vajadusel erakorralisi sõite jäätmete äravedamiseks ja vähendati vedaja kulutusi. Konkursil osalenud pidid hinna pakkumisel arvestama kohustusega teostada ka selliseid vedusid. Samuti polnud hinnapakkumise tegemisel võimalik arvestada õigusega lõpetada võlglasele teenuse osutamine juhul, kui arve tasumise tähtajast on möödunud 15 päeva ehk asjaoluga, et teenuse osutamist ei tule ise krediteerida ning õigusega küsida teenuse graafikuvälisel tellimisel lisatasu. Teenuse osutamise tingimuste muutmine rikub kaebaja õigusi. 9) Konkursi tingimustega vastuolus oleva lepinguga kahjustatakse ka Kiili valla jäätmevaldajate huve, näiteks huvi, et tühjendamata jäänud jäätmemahuti tühjendatakse kohe järgmisel tööpäeval, et vajadusel ka graafikuvälisel ajal teenuse osutamisel osutataks teenust vastavalt hinnakirjale ning et juba ühe veo eest tasu maksmata jätmise korral vedu kohe ei katkestataks. Viimane tingimus on seotud ka keskkonna- ja tervisekaitse alaste riskidega, kuivõrd vedamata jäänud olmejäätmete roiskumisel konteineris saab sellest ümbritsevale keskkonnale potentsiaalne ohuallikas koos kaasnevate mõjutustega. 10) Lepingusse lisatud p 12.3 kohaselt “juhul kui ainuõiguse tähtaja lõppemise päevaks ei ole avaliku konkursi alusel valitav järgmine teenusepakkuja selgunud või ei ole järgmine teenuse pakkuja suuteline jäätmevedu alustama, pikeneb ainuõiguse tähtaeg automaatselt kuni päevani, millal konkursi alusel valitav teenuse pakkuja on suuteline jäätmevedu alustama.” Tegemist on kokkuleppega, millega antakse eelnevalt AS-le VSA Eesti ainuõigus Kiili valla territooriumil korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks uueks tähtajaks ehk ka pärast 5-aastase tähtaja möödumist.

§ 67

järgi on eri- või ainuõiguse andmine võimalik üksnes konkursi korras konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Seega on tegemist õigusvastase ja teiste potentsiaalsete korraldatud jäätmeveo teenust osutavate isikute, sh kaebaja õigust rikkuva kokkuleppega. Juhul kui konkursi alusel antud ainuõigus lõpeb ja uue konkursi alusel teenuse osutamist ei ole veel alustatud, saab tekkida üksnes vabaturg. Lepinguga võib leppida kokku vedaja kohustuses vedu jätkata, kuid ei saa leppida kokku, et vastava piirkonna jäätmevaldajad on kohustatud sellelt isikult pakutava hinnaga teenust ostma ka pärast ainuõiguse lõppemist või keelata pärast ainuõiguse lõppemist osutada teenust teistel teenusepakkujatel. 11) Kuna lepinguga vähendati võrreldes konkursi tingimustega vedajalt rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ja anti õigus küsida lisatasu ning nähti ette ainuõiguse pikenemine ka pärast 5 aastase tähtaja möödumist, pidanuks kohus kaebuse lepingu tühistamiseks rahuldama sõltumata sellest, kas kaebus korralduste tühistamise nõudes oleks rahuldatud või mitte.

  1. Kiili Vallavalitsus jäi kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja korraldus nr 418 on kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamise osas õigusvastane nii motiveerimatuse tõttu kui ka põhjusel, et tema pakkumises esitatud teenustasu 16 krooni segaolmejäätmeid sisaldava kuni 150 l ja kuni 10 kg jäätmekoti ning 19 krooni 140 l jäätmemahuti veo eest on põhjendamatult madal, mistõttu vastustaja oleks pidanud kolmanda isiku pakkumise PKD p 10.1.4 alusel tagasi lükkama.
  3. Halduskohus nõustus kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt vallavalitsus ei pidanud küsima kolmandalt isikult täiendavaid andmeid ega põhjendama korralduses, miks pole kolmanda isiku pakkumine 140 l jäätmemahutite ja 150 l jäätmekottide teenuse hindade osas põhjendamatult madal ning katab ära

§ 66

lg-s 5 sätestatud kulud, kuna kolmanda isiku pakkumine ei tekitanud vastustajas selliseid kahtlusi. 10. Ringkonnakohus halduskohtu ja kolmanda isiku käsitlusega ei nõustu ning leiab, et konkursi korraldaja ei saa pakkumiste vastavaks tunnistamise otsustamisel tugineda üksnes kahtluse 7

(12)3-08-2397 puudumisele, seda eriti olukorras, kus pärast avaliku konkursi väljakuulutamist pöördus kolm hiljem pakkumise teinud isikut konkursi korraldaja poole selgituste saamiseks pakkumise kutse dokumentide p-s 10.1.4 pakkumise tagasilükkamise alusena ettenähtud teenustasu põhjendamatult madala hinna kohta ja vastustaja kinnitas neile, et pakkumises esitatud teenustasude puhul ei ole lubatud ristsubsideerimist erinevate suurustega jäätmemahutite vahel, samuti erinesid pakkumistes esitatud teenustasude hinnad oluliselt Kiili Vallavolikogu 15.11.2007 määruse nr 24 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ § 9 lg-s 1 sätestatud teenustasu piirmääradest (teenustasu piirmäärad kõnealuste teenuste osas vastavalt 101 ja 83 krooni).
  1. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra” § 38 kohustab õiguse andjat hindama ja võrdlema kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele ning § 40 tegema kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta. Korra § 41 kohaselt võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Vastavalt Korra § 44 p-le 1 lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on see, kas esines PKD p-s 10.1.4 sätestatud alus pakkumise tagasilükkamiseks ehk kas kolmanda isiku pakkumises esitatud teenuse hinnad katavad ära

§ 66

lg-s 5 sätestatud kulud, fakti küsimus ning vastustaja konkursi korraldajana oleks pidanud selle pakkumiste vastavaks tunnistamise otsustamiseks tuvastama ja kajastama pakkumiste vastavaks tunnistamise korralduses. Pakkumise vastavaks tunnistamise korraldusest nr 418 (ka konkursi komisjoni 28.10.2008 koosoleku protokollist pakkumiste hindamise ja eduka pakkuja väljaselgitamise kohta I kd lk 268-269) ei nähtu, et vastustaja oleks pakkumiste vastavaks tunnistamise otsustamisel kontrollinud, kas kolmanda isiku pakkumises esitatud hinnad (sealhulgas 16 krooni ja 19 krooni) katavad ära

§ 66lg-s 5 sätestatud kulud või mitte.

Ka vastustaja selgitused pakkumises esitatud teenustasu hindade kontrollimisest

§ 66lg-st 5 tulenevatele nõuetele on kohtumenetluses olnud vastuolulised.

Kui 23.01.2009 vastuses (I kd lk 156 pöördel) leiti, et mitte ükski haldusakt ei saa põhistada ega formuleerida ettevõtja äritegevust ja haldusakti formaat ei võimalda äritegevusega seotud asjaolude kaalumist, sest äritegevus on seotud ärisaladusega, siis 09.02.2009 vastuses (samas lk 189-191) väideti, et pakkumismenetlust korraldanud ametnik tutvus hinna kujunemise metoodikatega ja tal oli kujunenud vastav pädevus hinnapakkumiste hindamiseks ning kinnitati pakkumismenetluse käigus arvutuste tegemist kolmanda isiku pakutud hindade suhtes Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskusest saadud nõuannete kohaselt järgmiselt kuni 150 l ja kuni 10 kg kaaluva koti ladestustasu on 10 x 0,62824 (1 kg segaolmejäätmete ladestustasu Tallinna prügilas) = 6,282 krooni ning 140 l mahuti ladestustasu (1 m3=120 kg; 0,14 m3 (140 l) = 16,8 kg; 16,8 x 0,62824) = 10,554 krooni. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole pakkumiste vastavaks tunnistamise otsustamisel teinud kindlaks, kas kolmanda isiku pakkumises esitatud teenuse hinnad kaebuses vaidlustatud teenuste osas katavad ära

§ 66lg-s 5 sätestatud kulud või mitte ning tegemist on vastustaja menetlusveaga.

13. Kuna vastustaja menetlusviga seisnes faktiküsimuste kontrollimata jätmises, võis ja pidi halduskohus kaebuse lahendamiseks ja korralduse nr 418 õiguspärasusele hinnangu andmiseks tuvastama, kas kolmanda isiku pakkumises esitatud teenustasu 16 krooni segaolmejäätmeid sisaldava kuni 150 l ja kuni 10 kg jäätmekoti ning 19 krooni 140 l jäätmemahuti veo eest katavad 8

(12)3-08-2397 ära

§ 66lg-s 5 sätestatud kulud või mitte.

Halduskohtu hinnangul ei tõendanud kaebaja, et kolmanda isiku pakutud hinnad

§ 66lg-s 5 sätestatud kulud ei kata.

14. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus seda, kas kolmanda isiku pakkumises esitatud teenustasu 16 krooni segaolmejäätmeid sisaldava kuni 150 l ja kuni 10 kg jäätmekoti ning 19 krooni 140 l jäätmemahuti veo eest katavad ära

§ 66lg-s 5 sätestatud kulud.

Ringkonnakohus lähtub seejuures asjaolust, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et teenustasu peab ära katma vähemalt jäätmete Tallinna prügilasse ladestamise eest makstava tasu, jäätmeveo sõiduki kütusekulu ja jäätmeveo sõidukil töötava töötaja tasu. 15. Ladestamistasu arvutamisel lähtuvad menetlusosalised Tallinna prügila hinnakirjast (I kd lk 79-80), mille kohaselt oli 2008. aastal ühe tonni segaolmejäätmete hind käibemaksuta 533 krooni (käibemaksuga 628,94 krooni). Kaebaja arvates on jäätmekotis sisalduvate segaolmejäätmete erikaal 0,067 (10 : 150) ehk üks liiter jäätmeid võib kaaluda kuni 0,067 kg ja ühes jäätmekotis sisalduvate jäätmete ladustamise tasu on 6,28 (628,94 krooni : 1000

  1. kg)krooni. Kolmas isik väidab tuginedes töökogemusele (tema seisukohta aktsepteeris ringkonnakohtu istungil ka vastustaja), et jäätmekotti ei ole võimalik ääreni täita, sest muidu puudub sulgemise võimalus ja koti kaal on keskmiselt 5 kg ja jäätmekotis sisalduvate segaolmejäätmete erikaal 0,06 – 0,08 kg liitri kohta ning ühes jäätmekotis sisalduvate jäätmete ladustamise tasu on 5,66 krooni. Seega on menetlusosalised suhteliselt sarnastel seisukohtadel jäätmekotis sisalduvate segaolmejäätmete ladustamistasu suhtes ja erinevus on vaid 0,62 krooni, mis sõltuvalt jäätmekottide erineva täitmise tõttu võib olla tõepoolest pisut erinev. 16. Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel 140 l jäätmemahutis sisalduvate segaolmejäätmete ladustamise tasu suhtes. Kui kaebaja väitel on 140 l jäätmemahutis sisalduvate segaolmejäätmete erikaal 0,12 kuni 0,15 ehk üks liiter jäätmeid kaalub keskmiselt 0,12 kuni 0,15 kg ja ladustamise tasu on 10,55 krooni (16,8 x 0,628, seejuures jäätmete kaal mitte vähem kui 16,8 (140 x 0,12) kg ja ühe kg ladustamise tasu 6,28 (628,94 kr : 1000
  2. kg)kr). Kolmanda isiku arvates (tema seisukohta aktsepteeris ringkonnakohtu istungil ka vastustaja) on ka 140 l jäätmemahutisse kogutud jäätmete erikaal maksimaalselt 0,06 – 0,08 kg liitri kohta ning ladustamise tasu on 5,28 krooni. Ringkonnakohus peab vajalikuks lähtuda Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse andmetest (vt vastustaja 09.02.2009 vastus I kd tl 189 pöördel), mille kohaselt kaalub 1 m3 olmejäätmeid 90 120 kg. Ringkonnakohtul ei ole alust nende andmete õigsuses kahelda. Eeltoodust lähtudes kaalub üks liiter olmejäätmeid 0,09 kg kuni 0,12 kg, olmejäätmed 140 l jäätmemahutis kaaluvad 12,6 kg kuni 16,8 kg ning ühe kg ladestamistasu on seega 7,91 krooni kuni 10,55 krooni, keskmine ladestamistasu 9,23 krooni. 17. Jäätmeveo sõiduki kütusekulu arvestamisel lähtub kaebaja konteinerite vahelisest kaugusest 800 m (koos sõiduga prügilasse) ja auto kütusekulust 100 km läbimiseks 45-50 l ning leiab, et auto kulutab 800 m läbimiseks 0,38 l kütet, mis hinnaga 15 kr/l teeb kuluks 5,74 krooni. Kolmas isik lähtub jäätmeveo sõiduki kütusekulu arvestamisel konteinerite vahelisest kaugusest 600 m koos prügilasse sõiduga, auto kütusekulust 100 km läbimiseks 37-40 l ja leiab, et 600 m läbimiseks kulub kütet 0,24 l, mis hinnaga 15 kr/l teeb kuluks 3,60 krooni. 9

(12)3-08-2397 Tõsikindlate andmete puudumise tõttu peab ringkonnakohus õigeks lähtuda jäätmeveo sõiduki kütusekulu arvestamisel konteinerite vahelisest kaugusest 700 m. Kuivõrd kolmas isik kasutab prügiveoks 2007 ja 2008 esmaregistreeritud veokeid Volvo FE-280 ja arvestades kolmanda isiku poolt 10.08.2009 ringkonnakohtule esitatud andmeid veokite keskmise kütusekulu kohta, lähtub ringkonnakohus arvestusest, et veoki kütusekulu 100 km läbimiseks on 42 liitrit. Eeltoodust lähtudes kulub veokil 700 m läbimiseks kütust 0,25 liitrit, mis hinnaga 15 kr/l teeb ühe konteineri kohta kütusekuluks 3,75 krooni.
  1. Jäätmeveo sõidukil töötava töötaja tasu arvestamisel ühe mahuti tühjendamiseks lähtub kaebaja arvestusest, et kalendrikuus on 21 tööpäeva ja igas tööpäevas 8 tundi, on ühe töötaja tööajaks kuus 168 tundi ehk (168 x 60 min) 10 080 minutit. Kui iga mahuti tühjendamiseks kulub 3 minutit, võib üks töötaja tühjendada kalendrikuus (10 080/3) 3 360 mahutit. Jagades tööjõukulu kuus ühe töötaja kohta ehk 21 685 kr/3 360 mahutiga, tuleb tööjõukulu suuruseks seoses ühe mahutiga 6,45 krooni. Analoogne kulu tuleb ka lähtudes kohtu loogikast, et valla 1206 mahuti tühjendamiseks kulub 8 tööpäeva, mis moodustab kalendrikuu tööajast 38 % ja 38 % ühe kuu tööjõukulust 21 685 krooni on 8 240,30 krooni, mis jagatuna 1206 mahutile teeb 6,8 krooni mahuti kohta. Kolmas isik märkis 02.03.2009 vastuses halduskohtule (II kd tl 17 ja pöördel), et arvestuslik tööjõukulu Kiili vallas on 18 700 krooni, töötajad töötavad keskmiselt 21 päeva kuus ja tühjendavad kuni 300 konteinerit päevas, tööjõukulu ühe konteineri tühjendamiseks on 2,97 krooni (18 700/6 300). Samas leiti, et mahutite tühjendamiseks kuluv aeg on väga erinev ja sõltub mitmetest asjaoludest. Kuigi keskmiselt kulub mahutite tühjendamiseks 2,99 minutit, kulub vaidlusaluste prügikottide ja konteinerite tühjendamiseks vaid 1,4 minutit (tabel lk 19). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on lähtunud jäätmeveo sõidukil töötava töötaja tasu arvestamisel õigesti kolmanda isiku poolt halduskohtule esitatud andmetest (I kd tl 272-274), mille kohaselt töötaja keskmine kuutöötasu koos puhkusetasuga on 21 685 krooni. Ringkonnakohus möönab, et mahutite tühjendamiseks kuluv aeg sõltub erinevatest asjaoludest, kuid ei pea usutavaks, et vaidlusaluste prügikottide ja konteinerite tühjendamiseks kuluv keskmine aeg (koos sõiduks kuluva ajaga) võiks olla alla kolme minuti. Seega nõustub ringkonnakohus kaebajaga selles, et tööjõukulu suurus seoses ühe mahutiga on 6,45 krooni.
  2. Lähtudes arvestusest, et segaolmejäätmeid sisaldava kuni 150 l ja kuni 10 kg jäätmekoti ladestustasu on minimaalselt 5,66 krooni ja maksimaalselt 6,28 krooni, kütusekulu 3,75 krooni ning tööjõukulu 6,45 krooni, kujuneb teenustasu suuruseks minimaalselt 15,96 krooni ja maksimaalselt 16,48 krooni. Lähtudes arvestusest, et 140 l jäätmemahuti ladestustasu on minimaalselt 7,91 krooni ja maksimaalselt 10,55 krooni, kütusekulu 3,75 krooni ning tööjõukulu 6,45 krooni, kujuneb teenustasu suuruseks minimaalselt 18,11 krooni ja maksimaalselt 20,75 krooni. Tuginedes eeltoodud arvestustele ei saa pidada kolmanda isiku poolt pakutud vaidlusaluseid teenustasude hindu põhjendamatult madalateks PKD p 10.1.4 tähenduses, mille tõttu oleks vallavalitsus pidanud kolmanda isiku pakkumise tunnistama mittevastavaks ja tagasi lükkama. Ringkonnakohtu arvates on ebatõenäoline, et kõnealused jäätmekotid ja jäätmemahutid on alati maksimaalse kaaluga ning seetõttu ei kataks pakutud teenustasu hinnad nende teenuse osutamiseks vältimatult vajalikke otseseid kulusid. Ringkonnakohtu hinnangul on pakutud teenustasu hindadega võimalik jäätmevedu teostada.
  3. Vaidlustatud korraldused on sisuliselt õiguspärased ja nende tühistamine üksnes korraldustes kaalutluste puudumise tõttu ei ole põhjendatud, sest samasisulised korraldused tuleks uuesti välja anda. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja lõppjäreldustes õige hal10
(12)3-08-2397 duskohtu otsus jõusse osas, milles taotleti Kiili Vallavalitsuse 04.11.2008 korralduse nr 418 osalist ja korralduse nr 419 täielikku tühistamist.
  1. Seoses kaebaja taotlusega tühistada 15.12.2008 sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping nr 91/157, märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Lepingutingimuste muutmine p-de 4.1.1 ja 4.1.2 ja 4.2.9 osas ei saanud konkursitingimusi mõjutada, sest ka kolmas isik pidi oma pakkumist tehes lähtuma pakkumise kutse dokumentides kirja pandust. Puuduvad andmed, et kolmas isik sai pakkumist esitades arvestada lepingu tingimuste muutmise võimalusega. Seetõttu ei anna apellatsioonkaebuse väited lepingu tühistamiseks alust.
  3. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 14 lg 1 kohaselt käsitatakse eri- või ainuõigusena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul. KonkS § 14 lg 2 teine lause näeb ette, et kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“). Vastavalt

§ 67

lg-le 1 korraldab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.

§ 68

lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et seda õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale. Korraldatud jäätmeveo korraldamiseks erivõi ainuõiguse andmise eesmärk on muu hulgas tagada jäätmeveoteenuse ühetaoline kättesaadavus ja keskkonna parem kaitse. Korraldatud jäätmeveo eesmärgid õigustavad küll mõnele vedajale eri- või ainuõiguse andmist, kuid seejuures peab ka teistele kaubaturul osalevatele ettevõtjatele olema tagatud võrdne võimalus osaleda eri- või ainuõiguse andmiseks korraldataval konkursil. Kuna

§ 69

lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning üldjuhul ei ole isikul võimalik korraldatud jäätmeveoga mitte liituda, siis on perioodiline konkurss lisaks vajalik ka teenuse tarbijate (antud juhul jäätmevaldajate) õiguste tõhusa kaitse kindlustamiseks, tagamaks neile muu hulgas õiglase hinna.

§ 67lg-ga 1 ja §-ga 68, samuti Konk

S § 14 lg-ga 2 oleks vastuolus olukord, kus eri- või ainuõigus antakse või seda pikendatakse ilma kohast menetlust läbi viimata. Seetõttu on õige kaebaja seisukoht, et jäätmeveo korraldamiseks sõlmitud lepingu lõppemise korral ei oleks õiguspärane olukord, kus toimub automaatne eri- või ainuõiguse pikenemine ning kokku võiks leppida üksnes vedaja kohustuses vedusid jätkata, kui lepingu lõppemise ajaks ei ole suudetud lõpule viia konkurssi järgmise perioodi kohta. 24. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et eelnev ei anna siiski alust ka kaebuse osaliseks rahuldamiseks ja lepingu p 12.3 tühistamiseks, sest praegusel ajal on võimalus, et kolmas isik saaks sõlmitud lepingu alusel jätkata ainuõigust omava ettevõtjana ka pärast lepingu lõpptähtaja saabumist, üksnes väga teoreetiline. See eeldab, et vastustaja ei ole suutnud uueks perioodiks tähtaegselt jäätmevedajat valida. Käesoleval ajal ei ole siiski mingit põhjust arvata, et vastustaja jätab oma kohustused täitmata ning tekib oht teiste ettevõtjate kahjustamiseks. Samuti on nii kaebajal kui ka teistel huvitatud ettevõtjatel võimalik kaitsta oma õigusi (sh halduskohtusse pöördumisega) ka hiljem, kui lepingu alusel ainuõiguse pikenemise võimalus on vastusta11

(12)3-08-2397 ja tegevusetuse tõttu või muul põhjusel muutunud tõenäoliseks. Seejuures on võimalik halduskohtult taotleda ka esialgset õiguskaitset. 25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Lilianne Aasma 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.