§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20. aprilliks 2009.a. Hagimaterjalid on 02.04.2009.a kostja poolt isiklikult vastu võetud. 19.04.2009.a kohtule saadetud kirjas (tl 33) kostja tunnistab hagi ja soovib asja lahendada kompromissiga. 15.05.2009.a teatas hageja esindaja kohtule, et kokkulepet kostjaga ei ole sõlmitud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja teatas valmisolekust sõlmida hagejaga kokkulepe, millest kohus teavitas hagejat. Kokkulepet ei sündinud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 30.12.2006.a. sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-205884-EG (võlgnevus kokku 5670,70 krooni), 29.03.2007.a sõlmitud väikelaenulepingust nr 07-060634-VL (võlgnevus kokku 141 233,60 krooni) ning 27.12.2007.a sõlmitud väikelaenulepingust nr 07-232506-VL (võlgnevus kokku 23 714,34 krooni). Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud krediidi- ja laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 17 500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt
lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.